Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2012.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-11-2399
Tsiviilasi
XXX hagi Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitise nõudes
2 000 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(sünd. XXX, viibimiskoht XXX); Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres esindajad Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, Keemia 23-1, 10616 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu, Tõnismägi 5a, Tallinn 15191 Tallinn), esindajad Marika X, Aivi X, Svetlana X Lihtmenetlus, pooled ära kuulatud Menetluse liik
Jätta rahuldamata XXX hagi Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitise saamiseks summas 2000 eurot. Jätta XXX menetluskulud ja Eesti Vabariigi menetluskulud, välja arvatud riigilõiv ja ekspertiisikulud, XXX kanda. Selgitus: Riigi õigusabi kulud tuleb XXXriigile hüvitada kohtu määruses 09.06.2011 näidatud tähtajal.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse XXXringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus annab loa kaebuse esitamiseks. Hagiavalduse asjaolud, nõue Hageja paigutati novembris 2009.a kopsupõletikuga kartseri kambrisse nr XXX XXXVanglas, kus ta viibis kuni 1.12.2009.a. Kartseri kamber oli betoonseintega ja betoonpõrandaga, mille tagajärjel hageja pidi taluma rõskust ja külma. Akent avada ja kambrit õhutada ei olnud võimalik, sest akna ees oli kolm paari trelle. Kambri valgustus oli nõrk, hageja viibis kambris üksinda. Kambris viibimise tõttu hageja haigus süvenes. Tervistkahjustavad tingimused tõid hagejale lisaks füüsilistele kannatustele kaasa ka vaimseid kannatusi. Hagejal tõusis 23.11.2009.a kehatemperatuur 39,7 kraadini. Alles 27.11.2009.a avanes hagejal võimalus viibida röntgenläbivaatusel. Pärast röntgenläbivaatust ja hageja objektiivse seisundi selgumist, tulnuks hageja viivitamatult paigutada haiglasse, kuid ka siis seda ei tehtud. Hageja hakkas köhima verd. Hageja paigutati vangla haiglasse alles 1.12.2009.a, kus tema tervislik seisund viimaks paranes. Kostja esitas väljavõtted 17.11.2009.a kuni 10.12.2009.a osutatud tervishoiuteenustest. Need väljavõtted annavad tunnistust, et tervishoiuteenuse osutamine on dokumenteeritud. Tegemist on ilmselt mittenõuetekohase dokumenteerimisega, sest väljavõtted on sõnastatud lakooniliselt ja sisaldavad kasinat informatsiooni. Sellegipoolest nähtub väljavõtetest, et ilmselt oli tegemist nii diagnoosi kui raviveaga, mille tagajärjel tekkis terviserike. Lisaks haigestus hageja mais 2010 sügelistesse, ta pani end kirja arstile 14.05.2010, kuid arst sellele tähelepanu ei pööranud ja alles 19.05.2010 võeti temaga ühendust. Sügeliste tõttu kannatas ebamugavusi. Lisaks sai hageja genitaalherpese, mille tõttu pöördus arsti poole 22.03.2011, kuid arst ei ravinud seda õigeaegselt, kuna väidetavalt ravimeid selleks pole, hageja pidi selle tõttu taluma kannatusi. Tervisega seotud ja talutud kannatuste eest palub hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot (I kd lk 94,167) Tõendid: ekspertiisiakt, hageja seletus all, A. X ja S. X kirjalikus seletused, XXX Halduskohtu ja XXX Ringkonnakohtu lahendid. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja haigestus 2009.a. novembrikuus kopsupõletikku. Hagejale võimaldati korduvalt tervishoiutöötaja vastuvõttu, teostati röntgenuuringuid ja määrati vajalik ravi, mille tulemusena hageja paranes. Seega on alusetud väited, et tegemist oleks raviveaga. Kopsupõletik on terviserike, mille ravimiseks reeglina ei ole hädavajalik statsionaarne ravi. Tõendid selle kohta, et hagejale oleks pidanud kohaldama statsionaarset ravi, puuduvad. Hageja esindaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta on asunud seisukohale, et hagejale meditsiiniteenuse osutamine on dokumenteeritud mittenõuetekohaselt. Tõendid: haigusloo väljavõtted, XXX Vangla arsti arvamus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Vangistusseaduse § 52 lg 2 alusel on arst (vanglas) kohustatud jälgima pidevalt kinnipeetava tervislikku seisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajadusel suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning 2 (5)
tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 762 kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 770 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest, lg 3 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata, lg 4 kohaselt kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient. VÕS § 769 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitmine, täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 104 lg 1 alusel vastutab isik kohustuse rikkumise korral seaduses ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 alusel on võlgnikul õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3, § 128 lg 1, 5 ning kuni 31.12.2010 kehtinud VÕS § 130 lg 2 ja alates 31.12.2010 kehtiva VÕS § 134 lg 2 järgi on tervisekahjustuse puhul kahjustatud isikul õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kahju tekitajalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eelduseks on seega kostja poolt ülalviidatud sätetest tuleneva raviteenuse kohustuste süüline rikkumine ning selle tagajärjel negatiivsete tagajärgede ehk kahju tekkimine patsiendil (hagejal). Hageja kohtus antud seletustest (I kd lk 194, lubatav tõend lihtmenetluses) nähtuvalt oli ta 2009.a novembris haigestunud, tal oli palavik 39 kraadi C järgi, arst käis teda 23.11.2009 kambris vaatamas, talle tehti analüüs, mis ei näidanud grippi ja 24.11.2009 paigutati ka kambrisse nr XXX, kus ta oli üksi. Seda, et hageja viidi haigestumise ajal teise kambrisse, nähtub ka XXX ja XXX kirjalikest seletuskirjadest (lihtmenetluses lubatavad tõendid, lk 106-107, tõlge 132-133, I kd). Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et asjas on tõendatud hageja väide, et ta viidi haigestumise ajal 24.11.2009 ühest kambrist üle teise, kuid kambri numbri osas on seletused erinevad (hageja seletuse järgi nr 89 kuid A. X ja S. X seletuste järgi nr XXX), küll aga ei ole numbril endal ka olulist tähtsust. Kohus vaatab edaspidi, kas märgitu kambrisse viimine ja selle tingimused mõjutasid hageja tervist juhul, kui kostja on rikkunud kohustusi. Hageja seletustest kohtus nähtub, et ajal kui ta oli 2009.a. novembris haige ja paigutatud üksikusse kambrisse, käis teda seal vaatamas medõde, kes andis korralduse anda hagejale kuuma vett. Röntgenis 27.11.2009 tuvastati hagejal kopsupõletik, alles järgmine päev pärast 04.12.2009 viidi ta tagasi tavalisse kambrisse. Veel nähtub tema seletustest, et ajal, kui ta viibis üksikus kambris, informeeriti teda sellest, et tal oli kopsupõletik ja et ta sai haiguse ajal ravimeid – analgiini või aspiriini, antibiootikume, kuid nimesid ei mäletanud. Seega nähtub tema enda seletustest, et teda kui patsienti hoiti kursis tema tervisliku seisundiga, saadeti röntgenisse, et tuvastada haiguslik seisund ning määrati ravi (sai ravimeid). Kostja esitatud XXX Vangla arsti seletuskirja kohaselt pöördus hageja 17.11.209 nohu ja köha kaebusega arsti poole, tal määrati ravim. 23.11.2009 käis hageja arsti vastuvõtul, kus diagnoositi äge kurgumandlite põletik ja seetõttu alustati ka antibakteriaalse raviga, 24.11.2009 võeti viiruse analüüs, mis oli negatiivne. 25.11.2009 käis hageja uuesti vastuvõtul hingamisteede kaebuste tõttu ja hageja suunati kopsupõletiku kahtlustustega röntgenisse, kus 27.09.2011 tuvastati hagejal kopsupõletik. Patsiendil jätkati vastavat antibakteriaalset ja 3 (5)
sümptomaatilist ravi, haige seisund paranes ning 04.12.2009 leidis kinnitust radioloogiline positiivne dünaamika. 11.12.2009 tehti vere analüüs ja selles ei olnud põletikulisi näite. Arsti seletuskirja kohaselt oli hagejale määratud ravi mõju positiivne ja hagejat ei pidanud saatma statsionaarsele ravile. Ambulatoorse kaardi väljavõttest nähtuvalt on ka raviga seotud asjaolusid ja määratud ravi kaardis kirjeldatud. Hinnates viidatud hageja seletusi ja kostja esitatud arsti seletuskirja, leiab kohus, et need langevad sisult ühte. Eeltoodud arsti seletuskirjaga on kohtu arvates kostja tõendanud oma väidet, et kostja osutas hagejale vanglaarsti kaudu tervishoiuteenust - vaatas mitu korda hageja läbi (hageja käis vastuvõtul), korraldas diagnoosimiseks vajalikke meetmeid (kraadimine, röntgen, analüüs viiruste testimiseks) ja määras juba esimestest kaebustest alates (17.11.2009) ravimid ning täiendava ravi pärast röntgeni ülesvõtet (27.09.2011). Sellega täitis kostja VÕS § 758 lg 1, § 769 tulenevat patsiendi läbivaatamise, ravimise ning ravi käigu dokumenteerimise kohustust, täites sellega ühtlasi Vangistusseaduse § 52 lg 2 tulenevat raviteenuse osutamise kohustust hageja ees. Kohus leiab, et ülalviidatud hageja kohtus antud seletused vastupidist ei tõenda. Hageja seletustest nähtuvalt palus ta, et tal vahetataks ära tekk, linad, madrats, mida ei tehtud, kuid märgitu ei ole kohtu hinnangul kostja poolt arsti kaudu osutatav tervishoiuteenus ning patsiendi hooldamine VÕS § 758 lg 1 ja Vangistusseaduse § 52 lg 2 tähenduses ning seega ei ole nn teki, lina ja madratsi mittevahetamine vaadeldav eelviidatud sätetes nimetatud kohustuse rikkumine. Järgnevalt vaatleb kohus, kas tervishoiuteenust on osutatud õigeaegselt ja kohaselt. Kohus määras hageja taotluse alusel asjas ekspertiisi. Ekspertiisi käigus koostatud aktist nr 9 29.06.2012 (II kd lk 2-242) nähtub, et perioodil 17.11.2009-10.12.2009 kui hagejal tuvastati kopsupõletik, oli hageja tervishoiuteenuse osutamine nõuetekohaselt dokumenteeritud. Lisaks nähtub, et hagejal oli õigeaegselt diagnoositud nii kopsupõletik, sügelised ja genitaalherpes. Aktist nähtuvalt oli kopsupõletiku, herpese ja sügeliste ravi õigeaegne ja kohane, st ravi toimus õigete võtete ja ravimitega ning ravi haigla tingimustes ei olnud näidustatud. Aktist nähtuvalt on hagejal esinenud genitaalherpest mitmel (8) korral, kõigil kordadel on hagejale ka ravi määratud. Akti kohaselt ei ole haiglaravi sügeliste puhul ettenähtud, sügelemine võib püsida paar nädalat pärast ravi algust. Aktist nähtuvalt on hagejal diagnoositud sügelisi vaid korra ja selleks on määratud talle ravi ning haigusnähud on taandanud tüsistusteta. Hageja seletuste kohaselt on tal pidevalt bronhiit pärast 2009.a november-detsember põetud kopsupõletikku ja et pidev bronhiit on selle tagajärg. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole hagejal tekkinud tervisekahjustusi hageja nimetatud kopsupõletikust ega sügelistest. Nimelt esineb aktist nähtuvalt hagejal 19.07.2010 seisuga muu haigus koos vastavate sümptomitega, sh köhaga. Eeltoodud ekspertiisi akti hinnates leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks jätnud õigeaegselt hagejale tervishoiuteenuse osutamata nii sügeliste, kopsupõletiku kui genitaalherpese korral, et kostja oleks jätnud hagejale õigeaegselt kohase ravi määramata ja et kostja oleks alusetult jätnud ta haiglaravile (eriti kopsupõletiku korral) suunamata. Viidatud ekspertiisiakt kinnitab vastupidiselt kostja väited sellest, et kostja on vangistusseaduse § 52 lg 2, VÕS § 758 lg 1, § 762 järgi osutanud vangla arstide kaudu tervishoiuteenust hagejale nõuetekohaselt - on hageja tema tervise huvides läbi vaadanud tavalise hoolega, diagnoosinud õigeaegselt temal esinevad haigused ning ravinud õigeaegselt hagejat õigete meetoditega (ravimid), millele järgnes patsiendi paranemine ning lisaks raviteenuse osutamist dokumenteerinud. Seega ei ole kostja rikkunud ülalviidatud sätetest tulenevat tervishoiuteenuse osutamise kohustust VÕS § 100 tähenduses. Kuna kostja ei ole kohustust rikkunud, siis ei teki kostjal VÕS § 101 lg 1 p ja § 115 lg 1, § 127 lg 3, § 128 lg 1, 5 ning kuni 31.12.2010 kehtinud VÕS § 130 lg 2 ja alates 31.12.2010 kehtiva VÕS § 134 lg 2 järgi hagejal esinenud terviserikkeist (sügelised, kopsupõletik, genitaalherpes) tingitud 4 (5)
väidetava kahju (haigustest tingitud ebamugavused ja füüsilised kannatused) hüvitamise kohustust. Nimetatud põhjusel ei ole kohtul vaja anda hinnangut sellele, kas ja millised tingimused olid kambris, kus hageja viibis kopsupõletiku ajal, ning hageja sellekohastele seletustele kohtus ja A. X ja S. X seletuskirjadele, samuti puudub vajadus anda hinnangut tervisehoiuteenuse osutaja süü küsimusele VÕS § 758 lg 2 ja § 104 järgi. Hageja esitas kohtule XXX Halduskohtu lahendid asjades nr 3-11-85 13.01.2011, nr 3-10-1437 07.01.2011, 14.01.2011, XXX Ringkonnakohtu lahendi asjas nr 3-10-1437 08.11.2010 ja 21.03.2011, küll aga ei ole nendest lahendites tuvastatud seda, et kostja oleks rikkunud hagejal esinenud viidatud kossipõletiku, genitaalherpese ja sügeliste osas tervishoiuteenuse osutamise kohustust. Eeltoodu tõttu jääb hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja oli riigilõivu tasumisest hagi esitamisel seaduse järgi vabastatud, kuid riigiõigusabi kulud tuleb hagejal vastavalt 09.06.2011 määrusele hüvitada selles määruses toodud tähtajal (lk 77, I kd, hageja on selle kätte saanud 14.06.2011, lk 82, I kd). Kohus andis hagejale menetlusabi ekspertiisikuludeks 12.01.2012 ja vabastas ta nende tasumisest, kohus ei näe põhjust selle seisukoha muutmiseks TsMS § 189 lg 1, 2 järgi ning vabastab hageja nende kulude tasumisest riigituludesse TsMS § 190 lg 7 järgi. Kuivõrd kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, jäävad hageja enda ja kostja muud menetluskulud, välja arvatud hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv ja hageja ekspertiisikulud, hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus hagi esitamise ajal ja kuni 30.06.2012 kehtinud TsMS § 122 lg 1 ja § 123, § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagi esitamise ajal olnud hagihind ja on määratav nõutava rahasummaga. Käesoleval juhul on hagihinnaks hageja nõutav 2 000 eurot.
Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.