Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.10.2012, Tallinn 2-11-47333
Tsiviilasja number Tsiviilasi
OÜ Peetri Auto hüvitamiseks
hagi
U
He
vastu
kahju
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
331 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.04.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U He apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Peetri Auto (registrikood 10443951), seaduslik esindaja juhatuse liige Peeter Perm, volitatud esindaja Annika Murulaid Kostja U H (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Ants Nõmmik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 13.04.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta U He kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Töövaidluskomisjoni 31.08.2011 otsusega rahuldati OÜ Peetri Auto nõue U Helt 331 eurose hüvitise väljamõistmiseks. U H esitas 04.10.2011 avalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtus. OÜ Peetri Auto palub kohtul mõista U Helt OÜ Peetri Auto kasuks välja kahjuhüvitis 331 eurot ning jätta menetluskulud U He kanda. U H töötas OÜ-s Peetri Auto 06.01.2011 sõlmitud töölepingu alusel. 13.02.2011 sõitis U H veokiga Rootsi Kuningriigist Soome Vabariiki läbi Närpio, kus sõiduk seiskus kütuse lõppemise tõttu. Autojuht üritas veokit käivitada, kuid see ei õnnestunud ning veok pukseeriti Soomes autoremonditöökotta. Käyttöauto OY ja Volvo Eesti AS arvetega on tõendatud, et remonti jõudes ei olnud veoki paakides kütust, akud olid tühjad ning õhk oli küttesüsteemis. Veoki pukseerimine ja remonditöökojas parandamine põhjustas hagejale kahju kokku 612, 2 eurot. Varaline kahju tekkis seetõttu, et kostja ei jälginud vasakpoolse kütusepaagi näidikut. U H omas 15 aastast tööstaaži autojuhina, mistõttu pidi ta omama selliseid tööalaseid teadmisi, mis võimaldanuks tal eelpool kirjeldatud kahju tekkimise olukorda ette näha ja kahju tekkimist vältida. Kostja ei ilmutanud autojuhina oodatavat vajalikku hoolsust. Kostja vastutuse õiguslikuks alusena tuleb kohaldada TLS § 16 lg-d 1 ja 2 ning § 72.
Kostja vastuväited
5.U H palub jätta OÜ Peetri Auto nõude rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kütust oli piisavalt sihtkohta jõudmiseks. Peale auto seiskumist selgus, et vasak paak oli tühi ja parempoolne paak pooleldi täis, sest paakide vaheline voolik ei lasknud kütust läbi. Kabiinis olev kütuse näidik ei olnud töökorras. Kostja tõi lähimast tanklast 20 liitrit kütust, kuid käsipump ei töötanud ja autot käivitada ei õnnestunud. Volvo teeninduses vahetati käsipump välja ja laeti aku täis. Hageja ei ole autot korralikult hooldanud ja tehnilisest rikkest tulenev kahju ei ole kostja põhjustatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus mõistis U Helt OÜ Peetri Auto kasuks välja kahjuhüvitise summas 331 eurot.
8.Käyttöauto OY ja Volvo Eesti AS arvetega on tõendatud, et veoki paakides ei olnud kütust, akud olid tühjad ning õhk oli küttesüsteemis. Veoki pukseerimine ja remonditöökojas parandamine põhjustas OÜ Peetri Autole kahju summas 385,78 + 232,42 = 612, 2 eurot, mis on tõendatud töövaidluskomisjoni toimikus olevate arvetega.
9.Varaline kahju tekkis hagejale seetõttu, et autojuht ei jälginud veoki kabiinis olnud vasakpoolse kütusepaagi näidikut, mis pidi talle näitama kütuse vähenemist. Autojuht üritas sõidukit käivitada, kuigi kütust ei olnud ning see põhjustas akude tühjenemise ning õhu sattumise küttesüsteemi. U H omas 15 aastast tööstaaži autojuhina, mistõttu pidi ta omama selliseid tööalaseid teadmisi, mis võimaldanuks tal eelpool kirjeldatud kahju tekkimise olukorda ette näha ja kahju tekkimist vältida. Seega ei ole U H autojuhina ilmutanud töö tegemisel temalt oodatavat vajalikku hoolsust, mistõttu on tööandjale tekkinud kahju. OÜ Peetri Auto nõuab kahju hüvitamist mitte kogu talle tekkinud kahju summa ulatuses vaid
summas 331 eurot, mille puhul on arvestatud TLS § 74 lg 2 nimetatud kahju tekkimise riski ja muude kahjuhüvitise vähendamist võimaldavate asjaoludega.
10.Võttes aluseks OÜ Peetri Auto töövaidluskomisjonile esitatud andmed, et autojuhi poolt läbitud teekond oli 3286 km, kütusekogus 1213,67 liitrit ja keskmine kütusekuluks 32 l/100km - saanuks läbida 4000 km. Seega ei saanud kütus ilma autojuhi hooletuseta lõppeda ja autot ei oleks vaja olnud remonti pukseerida.
11.Ebapädev on kostja väide, et sete ja rooste kütusepaagis võib ära külmuda. Ära külmuda võib ainult kütusepaaki sattunud vesi. U H kinnitab seletuses, et enne auto seiskumist oli auto varupaagis pool paaki kütust. Profiautojuht teab mitmeid mooduseid, kuidas olemasolev kütus kätte saada ja kasutada. Seda tehakse enne auto seiskumist. Umbes toru ning käsipumba rikkis olek pole takistuseks, et olemasolevat kütust kasutada. Kütuse puudumine ei ole auto rike, vaid autojuhi hooletus. Tõendatud ei ole OÜ Peetri Auto väide, et auto kütusepaagid olid tühjad.
12.Kohus kohaldas asja lahendamiseks TLS §-e 16 lg 1, 72 ja 74 lg 2, VÕS §-e 101 lg 1 p 3, 104 lg 2 ja lg 3, 127 lg 1 ja lg 4 ning 128 lg 1-3. Kohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
13.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuses puudub täielikult nii kogutud tõendite analüüs kui ka otsuse põhjendus. Kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise põhjal ei ole tuvastatud, et kostja oleks enda tööülesannete täitmisse hooletult suhtunud.
14.Arusaamatu on kohtu järeldus, et veok seiskus kostja süü tõttu seepärast, et kostja ei tankinud vajalikul määral kütust. Kogutud tõenditest selgub, et veoki kütusepaakides olnud kütusest oleks jätkunud kütusesüsteemi korrasolekul piisavalt kütust sihtkohta jõudmiseks. Soome Vabariigi Volvo teeninduses vahetati välja veoki kütusepump. Asjaolu, et seda tehti, ei ole hageja kahtluse alla seadnud ja ta on selle töö eest tasunud.
15.Maakohus on asunud eksperdi rolli, tuvastades ilma vastavaid eriteadmisi omamata fakti, et kütusepaagis olev sete ja rooste ei saa külmuda.
16.Kohus ei ole otsuse põhjendavas osas märkinud kohtu tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi, tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadusesätteid, mida kohus kohaldas. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
19.Maakohus ei ole tõendite hindamisel ja otsuse tegemisel menetlusnorme rikkunud. Kohtu järeldus on vastavuses esitatud tõenditega. Tegemist on väikese rahalise nõudega, mida maakohus võib TsMS § 405 lg 1 alusel menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.
20.Maakohus ei jõudnud järeldusele, et kostja ei tankinud vajalikul määral kütust, vaid kostja hooletus seisnes selles, et ta ei jälginud veoki kabiinis olnud kütusepaagi näidikut, mis pidi talle näitama kütuse vähenemist, mistõttu auto seiskus kütuse lõppemise tõttu ja tuli
lõppkokkuvõttes pukseerida remonditöökotta. Kostja väide, et varupaagis oli kütust piisavalt, ei ole siinjuures vabandavaks asjaoluks. Kui põhipaagis kütus lõppes, siis auto seiskus. Tõendeid selle kohta, et kütusepaagi näidik ei oleks olnud töökorras, kostja esitanud ei ole.
21.Maakohus on märkinud seadusesätted, mida ta asja lahendamisel kohaldas. Seejuures viitas kohus ka sellele, et hageja ei nõua kogu kahju hüvitamist, vaid nõuab kahju hüvitamist üksnes osaliselt, arvestades TLS § 74 lg-s 2 sätestatud asjaoludega. Menetluskulude jaotus ja selgitus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.