lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-47333/15

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 13.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-11-47333/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1411
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Peetri Auto10443951(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohus

Kohtunik Rein Pokk Sekretär Sibille Jüring

Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine

13.aprillil 2012. a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu 2-11-47333

Tsiviilasja number Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja lahendamise viis

RESOLUTSIOON

OÜ Peetri Auto hagi U.H. vastu tööülesande täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudes / U.H.’e TAOTLUS vaadata töövaidlusasjas esitatud avaldus läbi hagimenetluses - töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine kohtus/ Hageja OÜ Peetri Auto registrikood 10443951 asukoht Jaama t. 13-17 Vändra 87701 Pärnumaa seaduslik esindaja juhatuse liige Peeter Perm volitatud esindaja Annika Murulaid asukoht Rüütli t. 14-207 Pärnu [email protected] Kostja U.H. Kohtuistungil. Juhindudes kohtu poolt tuvastatud asjaoludest, samuti TLS § 16 lg. 1, § 72 ja § 74 lg. 2 ning VÕS § 101 lg. 1 p.3, § 104 lg. 2-3, § 127 lg.1, 4, § 128 lg. 1-3 ja TsMS § 434-436, § 438-439, 441-442 kohus otsustas:

mõista U.H.’elt OÜ Peetri Auto kasuks välja töölepingu hüvitis summas 331 € (kolmsada kolmkümmend üks eurot). Hagi hind 331 €. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja, U.H., kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue. U.H. esitas kohtule hagi OÜ Peetri Auto vastu töövaidlusasja nr. 4.3.-2/1510 läbivaatamiseks kohtu poolt. Hageja palub jätta rahuldamata OÜ Peetri Auto kahjuhüvitisnõue tema vastu kokku summas 331 eurot. Käesolevaga OÜ Peetri Auto teatab, et ta hagi ei tunnista. Oma vastuväited esitame alljärgnevalt.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Töövaidluskomisjon menetles selles töövaidlusasjas OÜ Peetri Auto avaldust U.H. vastu kahju hüvitamise nõudes. Seega tulenevalt ITLS § 24 lg 1 peaks OÜ Peetri Auto selles kohtuasjas osalema hagejana ning U.H. kostjana. Seega on hagiavalduses nimetatud pooli valesti. Käesolevas vastuses nimetame menetlusosalisi siiski nii nagu hagis nimetatud.
2.U.H. töötas OÜ Peetri Autod 06.01.2011 sõlmitud töölepingu alusel. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 13.02.2011 sõitis U.H. veokiga Volvo marsruudil Rootsi Kuningriigist Soome Vabariiki läbi Närpio, kus sõiduk seiskus kütuse lõppemise tõttu. Autojuht üritas veokit käivitada, kuid see ei õnnestunud ning veok pukseeriti Soomes autoremonditöökotta.
3.Käyttöauto OY ja Volvo Eesti AS arvetega (Töövaidluskomisjoni toimikus) on tõendatud, et remonti jõudes ei olnud autojuhi poolt juhitud veoki paakides kütust, akud olid tühjad ning õhk oli küttesüsteemis.
4.Veoki pukseerimine ja remonditöökojas parandamine põhjustas OÜ Peetri Auto’le kahju kokku summas 385,78 + 232,42 = 612, 2 eurot, mis on samuti tõendatud töövaidluskomisjoni toimikus olevate arvetega.
5.Kostja leiab, et U.H. on OÜ Peetri Auto’le kahju tekitamises süüdi ja on kohustatud kahju kokku summas 331 eurot hüvitama. Eeltoodud varaline kahju tekkis OÜ Peetri Auto’le seetõttu, et autojuht ei jälginud veoki kabiinis olnud vasakpoolse kütusepaagi näidikut, mis pidi talle näitama kütuse vähenemist ning mis põhjustas veoki seiskumise kütuse lõppemise tõttu. Autojuht üritas sõidukit käivitada, kuigi kütust ei olnud ning see põhjustas akude tühjenemise ning õhu sattumise küttesüsteemi. Töövaidluskomisjon on oma otsuses põhjendatult märkinud, et kuigi U.H. omas 15 aastast tööstaaži autojuhina, pidi ta omama selliseid tööalaseid teadmisi, mis võimaldanuks tal eelpool kirjeldatud kahju tekkimise olukorda ette näha ja kahju tekkimist vältida. Seega ei ole U.H. autojuhina ilmutanud töö tegemisel temalt oodatavat vajalikku hoolsust, mistõttu on tööandjale tekkinud kahju. OÜ Peetri Auto nõuab kahju hüvitamist mitte kogu talle tekkinud kahju summa ulatuses vaid summas 331 eurot, mille puhul on arvestatud TLS § 74 lg 2 nimetatud kahju tekkimise riski ja muude kahjuhüvitise vähendamist võimaldavate asjaoludega.
6.Õige ei ole U.H.’e väited seoses sellega, et kabiinis paiknev kütuse näidik ei olnud töökorras. Tema väited on tõendamata, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Autojuhi viited

2 (4)

eelnevatel reisidel (Norra) väidetavalt ilmnenud sõiduki puudustele, ei ole seostatavad antud kahju tekkimise asjaoludega ning ei ole seega asjakohased. Õige ei ole autojuhi väide nagu ei oleks OÜ Peetri Auto on regulaarselt veokit hooldanud.

7.U.H.’e vastutuse õiguslikuks alusena tuleb kohaldada TLS § 16 lg 1 ja 2 ning TLS § 72. TLS § 16 lg (1) kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Ülatoodud asjaoludel ning õiguslikul alusel on U.H. OÜ Peetri Auto ees kahju tekkimise eest vastutav. OÜ Peetri Auto nõue.
1.OÜ Peetri Auto palub kohtul mõista U.H. `lt OÜ Peetri Auto kasuks välja kahjuhüvitis 331 eurot.
2.Menetluskulud jätta U.H. kanda. Kostja nõue. U.H. palub kohtul jätta OÜ Peetri Auto hüvise nõue täielikult rahuldamata. U.H.’e arvates on tema tööandja hüvisenõue alusetu, kahju tekkis tööandja, mitte tema süül, kuna auto varu paagist ei valgunud põhipaaki kütusetoru ummistuse tõttu, varupaagis võis olla nii setet kui roostet, mis võis ära külmuda. Seetõttu auto seiskus ja viidi remonti. OÜ Peetri Auto on süüdi vooliku ummistumises, mis põhjustas kahju. Kohtu järeldused, mis tulenevad kohtu tuvastatud asjaoludest, tõendid, seadused, mida kohus kohaldas, põhjendused, miks kohus ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud kogutud kirjalikke tõendeid, järeldab, et OÜ Peetri Auto nõue oma endise töötaja autojuht U.H.’e vastu on seaduslik ja põhjendatud. Kohtu järeldused tulenevad järgmistest kohtu poolt tuvastatud asjaoludest. U.H. töötas OÜ Peetri Autod 06.01.2011 sõlmitud töölepingu alusel. Puudub vaidlust selles, et 13.02.2011 sõitis U.H. veokiga Volvo marsruudil Rootsi Kuningriigist Soome Vabariiki läbi Närpio, kus sõiduk seiskus kütuse lõppemise tõttu. Autojuht üritas veokit käivitada, kuid see ei õnnestunud ning veok pukseeriti Soomes autoremonditöökotta. Käyttöauto OY ja Volvo Eesti AS arvetega (Töövaidluskomisjoni toimikus) on tõendatud, et remonti jõudes ei olnud autojuhi poolt juhitud veoki paakides kütust, akud olid tühjad ning õhk oli küttesüsteemis. Veoki pukseerimine ja remonditöökojas parandamine põhjustas OÜ Peetri Auto’le kahju kokku summas 385,78 + 232,42 = 612, 2 eurot, mis on samuti tõendatud töövaidluskomisjoni toimikus olevate arvetega. Kohus leiab, et U.H. on OÜ Peetri Auto’le kahju tekitamises süüdi ja U.H. on kohustatud kahju kokku summas 331 eurot kostjale hüvitama. Eeltoodud varaline

3 (4)

kahju tekkis OÜ Peetri Auto’le seetõttu, et autojuht ei jälginud veoki kabiinis olnud vasakpoolse kütusepaagi näidikut, mis pidi talle näitama kütuse vähenemist ning mis põhjustas veoki seiskumise kütuse lõppemise tõttu. Autojuht üritas sõidukit käivitada, kuigi kütust ei olnud ning see põhjustas akude tühjenemise ning õhu sattumise küttesüsteemi. Ka Töövaidluskomisjon on oma otsuses põhjendatult märkinud, et kuigi U.H. omas 15 aastast tööstaaži autojuhina, pidi ta omama selliseid tööalaseid teadmisi, mis võimaldanuks tal eelpool kirjeldatud kahju tekkimise olukorda ette näha ja kahju tekkimist vältida. Seega ei ole U.H. autojuhina ilmutanud töö tegemisel temalt oodatavat vajalikku hoolsust, mistõttu on tööandjale tekkinud kahju. OÜ Peetri Auto nõuab kahju hüvitamist mitte kogu talle tekkinud kahju summa ulatuses vaid summas 331 eurot, mille puhul on arvestatud TLS § 74 lg 2 nimetatud kahju tekkimise riski ja muude kahjuhüvitise vähendamist võimaldavate asjaoludega. Kohtus koos U.H.’ega võttes aluseks OÜ Peetri Auto poolt toodud andmed tl.44 arvutasime, et autojuhi poolt läbitud teekond Saue – Kristensand – Turu – Vaasa oli 3286 km võetud kütusega (koos paagis oleva jäägiga) 1213,67 liitrit, arvestades keskmiseks kütusekuluks 32l/100km saanuks läbida 4000 km, kui võtaks aluseks U.H.e pakutud kütusekulu 28-29l/100km, siis veelgi rohkem, seega kütus ilma autojuhi hooletuseta poleks saanud ära lõppeda ja autot remonti poleks olnud tarvis pukseerida ja seal remontida. Täiesti ebapädev on U.H. väide, et sete ja rooste kütusepaagis võib ära külmuda. Ära külmuda võib ainult kütusepaaki sattunud vesi. U.H.’e kinnitab oma seletuses, et enne auto seiskumist oli auto varupaagis pool paaki kütust. Profiautojuht teab mitmeid mooduseid, kuidas olemasolev kütus kätte saada ja kasutada, seda tehakse enne auto seiskumist, umbes toru ning käsipumba rikkis oleks pole takistuseks, et olemasolevat kütust kasutada. Auto on asi, mis ikka võib rikki minna, kuid kütuse puudumine pole auto rike vaid autojuhi hooletus täpsemalt - ilmne autojuhi hooletus, kui kütus on olemas ja auto seiskub. Eelpool toodud arvestusest nähtub, et kütust pidi olema piisavalt. Pole tõendatud OÜ Peetri Auto väide, et auto kütusepaagid olid tühjad. Kohus kohaldab asja lahendamiseks TLS § 16 lg. 1, § 72 ja § 74 lg. 2, samuti VÕS § 101 lg. 1 p.3, § 104 lg. 2-3, § 127 lg.1, 4, § 128 lg. 1-3. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg. 1 kohaselt. Rein Pokk Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja