Marina Ionova hagi Inna Kirjanova vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.mai 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marina Ionova apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
11.september 2012, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Marina Ionova (isikukood xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksandr Anissimov Kostja Inna Kirjanova (isikukood xxxxxxxxxxxx), nõustaja Aare Pällin
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4473,82 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08.mai 2012 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja, Marina Ionova kanda.
TAOTLUSE LAHENDAMINE
Jätta rahuldamata Inna Kirjanova taotlus protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,
samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Marina Ionova esitas Harju Maakohtule 10.11.2011 hagi Inna Kirjanova vastu põhivõla 4473,82 euro, hagi esitamiseni arvestatud viivise 791,40 euro ja edasise viivise 8,25% suuruses aastas tasumata põhivõlalt kuni nõude täitmiseni saamiseks.
2.Hagi põhjenduste kohaselt võttis kostja hagejalt 18.01.2006 laenu 22 000 krooni (1406,06 eurot), mida tõendab võlakiri. Lisaks sellele võttis kostja hagejalt 26.01.2006 laenu veel 20 000 krooni (1278,23 eurot), mille kohta tegi kostja 18.01.2006 võlatunnistusele märke. Kostja pidi 2684,29 eurot tagastama hiljemalt 20.02.2006, kuid pooled leppisid suuliselt kokku, et laen tagastatakse pärast kostjale kuuluva korteri müüki. Enne korteri müüki sai kostja hagejalt sama võlatunnistuse alusel veel laenu 28 000 krooni (1789,53 eurot). Märked nimetatud lisalaenu võtmise kohta fikseeriti 18.01.2006 võlatunnituses. Hageja laenas kostjale kokku 4473,82 eurot, mida kostja keeldub hagejale tagastamast. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal puuduvad hageja ees rahalised kohustused. Hageja esitas kostjale 27.07.2009 Lastekodu 10 korteriühistu juhatuse liikmena avalduse selle kohta, et kostja võlgneb korteriühistule 98 885 krooni ja 30 senti. Kostja korteriühistu nõuet ei tunnistanud. Kommunaalkulude võlgnevus tekkis seetõttu, et kostja ise korteris alaliselt ei elanud. Kirjaliku saldoteatise alusel fikseeriti võlgnevuse lõplik summa 40 000 krooni, mille kostja kohustus tasuma 2009. aasta augustiks. Kostja informeeris korteriühistu juhatust, et tasub nimetatud võlgnevuse korteri müügist saadud rahast. Tallinna notar Maarika Pihlaku poolt 28.08.2009 sõlmitud korteriomandi müügilepingu p 2.4.2. kohaselt kanti müügisummast 40 000 krooni kahe pangapäeva jooksul üle Lastekodu 10 korteriühistu kontole. Kostja esitas hageja nõudele ka aegumise vastuväite. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
5.Rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus. Hageja peab tõendama, et on olemas alus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 4473,82 euro tasumist. Kostjale laenu väljastamise tõendamiseks esitas hageja võlatunnistuse. Pooled ei vaidle, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega.
6.Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et laenusumma oleks kostjale üle antud ja kostja oleks tegelikkuses jätnud laenu hagejale tagastamata. Puuduvad tõendid, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu. Kohtule esitati küll võlatunnistus, kuid nimetatud võlatunnistus ei tõenda hageja nõudeõigust kostja vastu, kuivõrd võlatunnistusel puudub märge õigustatud isiku kohta. Puudub vaidlus, et hageja oli Lastekodu 10 korteriühistu juhatuse liige. Kostja ei eitanud võlgnevuse olemasolu korteriühistu ees. Kostja lubas korteriühistu ees võlgnevuse likvideerida pärast korteri müüki ning Tallinna notar Maarika Pihlaku poolt 28.08.2009 sõlmitud korteriomandi müügilepingu p 2.4.2. kohaselt kanti müügisummast 40 000 krooni kahe pangapäeva jooksul üle Lastekodu 10 korteriühistu kontole. Hageja poolt kohtule esitatud võlatunnistus väljastati tegelikkuses korteriühistule ja hagejal puudub nimetatud võlatunnistusest tulenev nõudeõigus kostja vastu.
7.Võlatunnistuse alusel tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist alates 21.02.2006. Hageja nõue on aegunud. Aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 21.02.2009, kuid hageja pöördus kostja vastu kohtusse pärast aegumistähtaja möödumist. Paljasõnalised on hageja väited, et kostja teadis kohustusest, kuid jättis tahtlikult selle täitmata. Tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja oleks sõlminud kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta, kohtule ei esitatud. Hageja selgitused selle kohta, et kostja tagastab laenu pärast korteri müüki, ei ole usaldusväärsed. Kostja lubas korteriühistu ees võlgnevuse kustutada pärast korteri müüki ja see lubadus täideti 28.08.2009.
8.Arvestades VÕS §-s 103 ja §-s 104 sätestatut, ei ole kohustuse mistahes rikkumine automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, sh tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5. Seega peaks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääks lepingu järgi tasumisele kuuluv summa saamata. Hageja seda käesolevas menetluses ei tõendanud. Arvestades eeltoodut, puuduvad TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused, sest hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1. TsÜS § 144 alusel aegus põhinõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
10.Hagejal oli TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt kohustus asjaolusid tõendada, kuid tema tõendamiskatsed jäeti põhjendamatult rahuldamata ehk maakohus ei rahuldanud hageja taotlust tunnistajate A Z ja I S ülekuulamiseks. Kohus ei põhistanud taotluse rahuldamata jätmist, vaid leidis, et esitatud tõendid on piisavad käesoleva tsiviilasja asjaolude hindamiseks vaatamata sellele, et hageja esitas vaid venekeelse võlatunnistuse ja selle tõlke. Hageja arvas, et kohus pidas esitatud võlatunnistust usaldusväärseks ja kavatseb hagi rahuldada, kuid 16.04.2012 istungil selgus, et kohus ei tuvastanud poolte vahelisi võlasuhteid ja hagi ei kuulu rahuldamisele.
11.Pooltevahelise võlasuhete olemasolu tõendamiseks oleks vaja korraldada tunnistajate ülekuulamine. Võlatunnistuse tõendamine muul viisil on vähetõenäoline, kuna hageja ja kostja vahel olid sõbralikud suhted, nad usaldasid teineteist ja ei vormistanud raha tagasimaksmise korda kirjalikult. Pooled pidasid laenu tagasimaksmise läbirääkimisi
tunnistajate juuresolekul. Kostja kasutas hageja usaldust ära ja eitas seost võlatunnistusega, kuigi asjas puudub vaidlus, et võlatunnistusel olev allkiri kuulub kostjale. Arvestades TsMS § 229 lg-s 1 sätestatut, oleks pidanud kohus andma hagejale võimaluse tunnistajate ülekuulamiseks kohtuistungil. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vaidlusalune, kostja poolt kirjutatud võlatunnistus kajastab kostja võlga korteriühistu ees ja on väljastatud korteriühistule, mitte hagejale. Võlakirjas kinnitab kostja selgesõnaliselt laenu saamist ja kohustub selle 20.02.2006 tagastama. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks laenu saanud korteriühistult. Kuigi võlakirjas ei ole märgitud laenuandja nime, oli võlakiri hageja käes, mistõttu tuleb eeldada, et see väljastati kostja poolt hagejale. Eelmärgitu ei anna aga iseenesest alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
14.Maakohus leidis õigesti, et hagi ei kuulu aegumise tõttu rahuldamisele. Hageja nõue muutus võlakirja järgi sissenõutavaks 21.02.2006 ja hageja oleks pidanud pöörduma hagiga kohtusse hiljemalt 21.02.2009. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kirjalikus võlatunnistuses märgitud raha tagastamise tähtaega oleks muudetud.
15.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja oleks pidanud esitama TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevuse kohta, kui ta leidis, et kohus jättis 13.03.2012 määrusega tema taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ebaõigesti rahuldamata. Asja materjalist, sh maakohtu 16.04.2012 kohtuistungi protokollist seda ei nähtu. Samuti ei nähtu, et hageja oleks maakohtu istungil esitanud korduva taotluse tunnistajate ülekuulamiseks või vaielnud vastu asja arutamise lõpetamisele. Kui menetlusosaline ei esita kohtu tegevuse peale vastuväidet, ei saa ta TsMS § 333 lg 3 järgi tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Ringkonnakohtule hageja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ei esitanud.
16.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse kohtuotsuse tegemiseks, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonimenetluse kulud hageja.
17.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Taotluse lahendamine Kostja esitas 11.09.2012 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes protokolli teksti lisada tema sõnad, mis peaks tema arvates protokollis olema. Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral
istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Mare Merimaa
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.