2-11-54869
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. mai 2012. a Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-54869
Tsiviilasi
MI hagi IK vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 4 473,82 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MI(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: AA(XXX); Kostja: IK(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja nõustaja: Aare P
Kohtuistungi toimumise aeg
16. aprill 2012. a
Asjaolud ja hageja nõue 18.01.2006.a kostja võttis hagejalt laenu summas 22 000 eesti krooni ehk 1 406,06 eurot, mida tõestab võlakiri. Lisaks sellele, 26.01.2006.a kostja võttis hagejalt veel 20 000 eesti krooni ehk 1 278, 23 eurot eelnimetatud võlatunnistuse alusel. Selle kohta oli tehtud kostja poolt kirjalik
märge 18.01.2006 võlatunnituses. Kostja pidi laenu üldsummas 2 684,29 eurot tagastama kuni 20.02.2006, kuid pooled leppisid suuliselt kokku, et laen tagastatakse pärast kostjale kuuluva korteri müüki. Enne korteri müüki sai kostja hagejalt veel laenu sama võlatunnistuse alusel summas 28 000 eesti krooni ehk 1 789,53 eurot. Märked lisalaenu summas 1 789,53 eurot võtmise kohta olid fikseeritud samas 18.01.2006 võlatunnituses. Seega kostjale välja antud laen on üldsummas 4 473,82 eurot. Kostja ja hageja vahel olid usalduslikud ja head suhted ja seepärast hageja oli kindel, et kostja tagastab laenu ja maksab selle eest väikeses summas intressi, kuid intressi tasumise tingimused olid suulised. Pärast kostja korteri müüki 28.08.2009 lõpetas suhtlemise hagejaga ja keeldus laenu tagastamast. Hageja palub lisaks põhinõudele summas 4 473,82 eurot, välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis summas 791,40 eurot käesoleva hagiavalduse esitamise hetkel pluss põhivõlast 8,25 % aastas kuni nõude täitmiseni MI kasuks. Kostja vastus Kohtule 27.12.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjal ei ole rahalisi kohustusi hageja ees. 27.07.2009. a esitas MI korteriühistu 10 juhatuse liikmena kostjale avalduse selle kohta, et kostja võlgneb korteriühistule 98 885 krooni ja 30 senti. Kostja korteriühistu nõuet ei tunnistanud. Kommunaalkulude võlgnevus oli tekkinud seetõttu, et kostja ise korteris alaliselt ei elanud. Kirjaliku saldoteatise alusel oli fikseeritud võlgnevuse lõplik summa 40 000 krooni, mille kostja kohustus tasuma 2009. a augustiks. Kostja informeeris korteriühistu juhatust, et tasub nimetatud võlgnevuse korteri müügist saadud rahast. Tallinna notar Maarika Pihlaku poolt 28.08.2009. a sõlmitud korteriomandi müügilepingu p 2.4.2. kohaselt kanti müügisummast 40 000 krooni kahe pangapäeva jooksul üle Lastekodu 10 korteriühistu kontole. Kostja esitab hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.01.2006. a laenulepingu, millega võttis hagejalt laenu summas 22 000 eesti krooni ehk 1 406,06 eurot. Kohustuse olemasolu tõestab võlatunnistus. 26.01.2006.a võttis kostja hagejalt laenu veel 20 000 eesti krooni ehk 1 278, 23 eurot eelnimetatud võlatunnistuse alusel (tl 5,14,15). VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus. Hageja väitel on kostja jätnud laenu summas 4 473,82 eurot tagastamata. Kostja eitab kohustuse olemasolu, kostjal ei ole täitmata kohustust hageja ees. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja peab seega tõendama, et on olemas alus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 4 473,82 euro tasumist. Kostjale laenu väljastamise tõendamiseks on hageja esitanud võlatunnistuse (tl 14,15). Pooled ei vaidle, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega.
Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et laenusumma oleks kostjale üle antud ja kostja oleks tegelikkuses jätnud laenu hagejale tagastamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja kostja oleksid sõlminud laenulepingu. Kohtule on küll esitatud võlatunnistus, kuid nimetatud võlatunnistus ei tõenda hageja nõudeõigust kostja vastu, kuivõrd võlatunnistusel puudub märge õigustatud isiku kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja oli Lastekodu 10 korteriühistu juhatuse liige. Kostja ei eita võlgnevuse olemasolu korteriühistu ees. Kostja lubas korteriühistu ees võlgnevuse likvideerida pärast korteri müüki ning Tallinna notar Maarika Pihlaku poolt 28.08.2009. a sõlmitud korteriomandi müügilepingu p 2.4.2. kohaselt kanti müügisummast 40 000 krooni kahe pangapäeva jooksul üle Lastekodu 10 korteriühistu kontole. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud võlatunnistus on tegelikkuses väljastatud korteriühistule ning hagejal puudub nimetatud võlatunnistusest tulenev nõudeõigus kostja vastu. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. 18.02.2006. a väljastatud võlatunnistuse alusel tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 21.02.2006. a. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse hiljemalt 21.02.2009. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 10.11.2011. a, s.o. pärast aegumistähtaja möödumist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kostja ei saanud kohustust tahtlikult rikkuda, kuna sai nõudest teada maksekäsu kiirmenetluses. Vahepealsel ajaperioodil hageja kostjalt kohustuse täitmist ei nõudnud, ühtegi meeldetuletust ei esitanud. Eeltoodu alusel on paljasõnalised hageja väited, et kostja teadis kohustusest, kuid jättis tahtlikult oma kohustuse täitmata. Tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta, kohtule esitatud ei ole. Hageja selgitusi selle kohta, et kostja tagastab laenu pärast korteri müüki, kohus usaldusväärseteks ei pea. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et kostja oli lubanud korteriühistu ees võlgnevuse kustutada pärast korteri müüki ning see lubadus on 28.08.2009. a ka täidetud. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega peaks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääks saamata lepingu järgi tasumisele kuuluv summa. Hageja seda käesolevas menetluses tõendanud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 144 alusel on koos põhinõudega aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.