2-11-60522/34 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

04.04.2012 esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse. Taotluse kohaselt annavad kostjate hagis nimetatud tegevus ning nõude suurus aluse eeldada, et kostjad võivad võtta ette samme oma vara realiseerimiseks või koormamiseks, et hoiduda kohtuotsuse täitmisest. Hagi tagamata jätmine raskendab kohtuotsuse täitmist, kuna kostjate poolt vara võõrandamisel muutuks nõude täitmine võimatuks, sest nõude suurust arvestades ei ole seda võimalik täita kostjate igapäevasest sissetulekust. Lähtudes Eesti keskmisest töötasust (2011. a II kvartalis 857 eurot), oleks töötasust võimalik igakuiselt kinni pidada 253,37 eurot (juhul, kui puuduvad ülalpeetavad). V. Lavrukovil kuluks põhinõude 458 665,14 eurot täitmisele ca 150 aastat ja V. Vorobjovil põhinõude 17 394,11 eurot täitmisele ca 5,5 aastat. Kohtuotsuse täitmine sellisel viisil ei ole reaalne, samuti puudub kindlus kostjate sissetuleku (töötasu) jätkumise osas pärast hagimaterjalide kättesaamist. Hagiavalduses toodud asjaolud iseloomustavad kostjaid isikutena, kellest on alust eeldada, et nad suhtuvad tulevikus kohtuotsuse täitmisesse hoolimatult, nagu nad on suhtunud oma kohustuste täitmisesse äriühingu juhtimisel. Kinnistusraamatu andmetel on V. Lavrukovi omandis kinnistu XXX , mille võimalik müügihind on 19 000 eurot. Kinnistul on hüpoteek panga kasuks summas 820 000 krooni ehk 52 407,55 eurot. V. Lavrukov on abielus S.L. S.L. omandis on kinnistu XXX, mille võimalik müügihind on 16 000 eurot. Abieluvararegistris puuduvad kanded abieluvaralepingu kohta, seega on kinnisasjad nende ühisvaraks. V. Vorobjovi omandis on kinnistu XXX , mille võimalik müügihind on 12 000 eurot. Kuna nimetatud kinnisasjad ei suuda tagada kogu nõuet, taotles pankrotihaldur OÜ Feksinar (pankrotis) kasuks kohtulike hüpoteekide seadmist esimesele vabale järjekohale kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kogusummas 35 000 eurot järgnevalt: - V. Lavrukovi nimele registreeritud kinnisasjale XXX summas 7000 eurot; - S.L. nimele registreeritud kinnisasjale XXX summas 16 000 eurot; - V. Vorobjovi nimele registreeritud kinnisasjale XXX summas 12 000 eurot.

5.aprilli 2012 määruse tühistamist osas, millega seati kohtulikud hüpoteegid V. Lavrukovi ja V. Vorobjovi nimele registreeritud kinnisasjadele (määruse resolutsiooni p 1, 2 ja 4). Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtumäärus põhjendatud vastavalt TsMS § 465 lg 2 p-le 8; § 463 lg-le 2 ja §-le 436. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kohtumäärus peab olema kohtuotsusega sarnasel alusel põhjendatud. Lähtudes TsMS § 436 lg-st 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Juhul, kui kohus teeb järelduse, et ilmnevad TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks, siis on kohus kohustatud selgelt nimetama, millistele tõenditele tugineb kohtu järeldus hagi tagamise eelduste olemasolu kohta, ja põhjendama kohtu järeldusi hagi tagamise eelduste olemasolu kohta. Kohus võttis heauskselt aluseks kõik hageja väited ning ei analüüsinud väiteid kriitiliselt. Kohus ei ole esitanud väidete arutlemise käiku ega märkinud, milliseid konkreetseid taotluse põhjendusi ta pidas õigeks ja mis põhjusel. Kohus ei analüüsinud hagi tagamise eelduseid, leides lihtsalt, et taotlus on põhjendatud; 2) ei ole hagi tagamine põhjendatud. Hageja taotluse järgi on hagi tagamise eelduseks peamiselt kostjate käitumine, mis põhjustas hagi esitamise, teisisõnu, hageja põhjendab hagi tagamise taotlust asjaoludega, mida tuleb tõendada hagimenetluses. Hagi esemeks on juhatuse liikmete käitumisega tekitatud kahju sissenõudmine. Hageja väide juhatuse liikmete käitumise mittelubatavusest ei ole leidnud kinnitust kohtumenetluses, see saab toimuda ainult hagi läbivaatamisel. Seega ei saa viidatud mittelubatud käitumine olla hagi tagamise taotluse rahuldamise põhjenduseks. Näiteks V. Vorobjovile on esitatud nõue kahju hüvitamiseks lähtudes sellest, et hageja arvates rikkus ta juhatuse liikmete kohustust esitada maksejõetuse tekkimisel pankrotiavaldus. Pankrotihaldur leiab, et maksejõuetus tekkis juba 2009 detsembris, kuid pankrotiavaldus esitati 26.05.2010. Möödunud perioodil suurenesid oluliselt võlgniku kohustused, eelkõige maksude tasumise osas. V. Vorobjov on esitanud vastuväite, et lähtudes Äriregistrisse digitaalselt sisestatud majandusaasta aruande allakirjutamise päevast kirjutas V. Lavrukov aruande alla 26.05.2010 ja V. Vorobjov paar päeva hiljem. Maksejõuetus tuvastati lähtudes majandusaasta aruandest. Seega esitati pankrotiavaldus kohe maksejõuetuse ilmnemisel.

4.OÜ Feksinar (pankrotis) pankrotihaldur T. Villman vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusnormi rikkunud, palub vastustaja ringkonnakohtul kohaldada TsMS § 656 lg 2. Menetluskulud palub vastustaja jätta määruskaebuse esitajate kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus menetlusnormi rikkunud. Kohus peabki heausksust eeldama kuni pole tõendatud vastupidist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta kohtule kohustust suhtuda väidetesse kriitiliselt või neid kriitiliselt analüüsida. Hageja esitas hagi tagamise taotluses oma väited ja põhjendused selle kohta, miks on hagi tagamine kohtuotsuse täitmiseks vajalik, ning samuti selle kohta, et hagi tagamine ei piira kostjate õigusi rohkem, kui see on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Juhul kui kostjad leiavad, et nimetatud väited ei vasta tegelikkusele, tuleb kostjatel vastupidist tõendada. Tõendeid, mis lükkaks ümber hagi tagamise taotluses toodud asjaolud ja põhjendused, ei ole esitatud; 2) puudub TsMS § 656 lg 1 p-s 5 sätestatud alus kohtumääruse tühistamiseks. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on siiski jätnud kohtumääruse olulises ulatuses põhjendamata, on nimetatud viga võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada, mis oleks ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik; 3) on ekslik määruskaebuse seisukoht, et kui hagi tagamise taotlus põhineb kostjate käitumisel, siis peaks nimetatud käitumine olema eelnevalt tõendatud. Väide eeldab, et hagimenetluses peaks olema jõustunud kohtulahend, kus kohus on nimetatud asjaolud tuvastanud. Pärast kohtulahendi tegemist puudub õigus ja vajadus taotleda hagi tagamist. Hagi tagamise mõtteks on tagada kohtuotsuse täitmist; 4) on määruskaebuse väited põhjendamata ja tõendamata ning määruskaebust ei saa määruskaebuses toodud alustel rahuldada. Majandusaasta aruande allkirjastamise kuupäev ei saa tõendada maksejõuetusest teada saamist. Määruskaebusest on võimalik aru saada, et ettevõte maksevõimelisust saab hinnata ainult üks korda aastas, majandusaasta aruande koostamisel. Nimetatud seisukoht ei ühti äriseadustikus ja raamatupidamise seaduses tooduga. ÄS § 179 lg-st 4 tuleneb juhatuse kohustus esitada äriregistrile eelneva majandusaasta aruanne, mille osaks on ka bilanss, kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Juhatuse liikme kohustus pole ainult üks kord aastas majandusaasta aruandele allkirja pannes vaadata ettevõtte vara ja kohustuste suhet, vaid see on oluliselt suurem; 5) on määruskaebuse nõue väljendatud ebatäpselt. Määruskaebuse esitajad ei saa nõuda määruse punkti 1 tühistamist, kuna nimetatud punkt puudutab ka määruse punkti 3.