Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

ASJAOLUD

alates 01.06.2007. Seisuga 30.04.2011 moodustab korteriomandi, asukohaga xxx, hoolduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus 822,35 eurot. Avaldajale teadaolevalt on J. H.`i pärimisasja toimik avatud 22.04.2010 notar Tiit Juse büroos. Korteriomandiga seotud võlgnevus kasvab pidevalt ning sellest lähtuvalt palus avaldaja rakendada pärandvara hoiumeetmeid korteriomandi aadressil xxx suhtes ja määrata pärandvara hooldajaks KÜ Pargi 55A (tl. 1-11).

isikult ületaksid pärandvara nõuded ja kulud pärandvara väärtuse ning tekiks olukord, kus pärija peaks PärS § 142 lõike 6 alusel esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ja avaldajal jääksid menetluskulud seetõttu ikkagi saamata.  Puudutatud isik leiab, et avaldaja pidi pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamisel arvestama tekkivate kuludega. Tulenevalt TsMS § 587 lõikest 1 ja PärS § 134 lõikest 2 oleks avaldaja pidanud alates pärandvara hoiumeetmete rakendamisest kuni meetmete lõpetamiseni kandma pärandvaraga seotud kulud. Avaldaja seisukoht, et kohtusse pöördumise käesolevas asjas on põhjustanud pärijate J. H. (H.) tegevusetus, ei ole põhjendatud, kuna puudutatud isik ei ole keeldunud tasumast avaldajale nõuet võlgnevuse tasumiseks ning puudutatud isik on tunnistatuks pärijaks ja vastav teave on edastatud avaldajale käesoleva kohtumenetluse käigus, esimesel võimalusel.  TsMS § 172 lõike 4 kohaselt, hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Puudutatud isik leiab, et Jõhvi Vallavalitsus ei pea kandma menetluskulusid eelõige seetõttu, et kohus ei ole rakendanud pärandi hoiumeetmeid ning pärandi hoiumeetmete rakendamisega seotud kulusid ei ole tekkinud. Ülaltoodust lähtuvalt palus puudutatud isik rahuldada avaldus, lõpetada tsiviilasja menetlus ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. (tl. 43-51).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. 09.01.2012 esitas avaldaja esindaja avalduse menetluse lõpetamiseks, kuna avalduse esitamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna avaldusest loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429, § 433, § 463 lg 1, § 465, võtab kohus avaldusest loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses asja menetlus lõpetatakse. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna hagita menetluses osaleb mitu isikut, tuleb menetluskulude jaotamisel juhinduda TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust. Esindajakulude hüvitamisel tuleb juhinduda ka TsMS § 172 lg-st 8 (RKTKo 3-2-1-114-11 p 23). Kohtulahendina on TsMS § 172 lg 1 tähenduses käsitatav ka menetlust lõpetav määrus. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Menetluse lõpetamine on antud juhul avaldaja huvides, kuna selgunud on pärija ning avaldaja saab kätte oma võlgnevuse.

Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et antud juhul ei kohaldu TsMS § 172 lg 4, sest säte reguleerib menetluskulude kandmist hoiumeetmete rakendamisel, mis eeldab avalduse rahuldamist. Antud juhul lõpetatakse menetlus aga tulenevalt avaldaja avaldusest loobumisest, hoiumeetmeid rakendatud ei ole. Puudutatud isik ei ole menetluskulude jaotust kohtule esitanud, seega eeldab kohus, et menetluskulud puudutatud isikul puuduvad. TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Kohus märgib, et ka esindajakulud ei ole antud juhul põhjendatud. Suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (RKTKo 3-2-1-17-11 p 11). Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 63,91 eurot, seega on avaldajal võimalus esitada kohtule avaldus 50% riigilõivu, summas 31,96 eurot, tagastamiseks.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.