Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
17. august 2012.a. Tallinn
Tsiviilasi
NL’e kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 20.10.2011.a. otsusele täiteasjas nr. XXX
Tsiviilasja hind
319,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: NL (isikukood XXX elukoht XXX); Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (Tartu mnt 16B, III korrus, 10117 Tallinn; epost: [email protected]); MKAS (registrikood XXX asukoht XXX), esindaja advokaat Annika Jaanson (Advokaadibüroo Borenius, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-11-51320
Resolutsioon
1.Jätta NL kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 20.10.2011.a. otsusele täiteasjas nr. XXX rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta avaldaja NL kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. XXX, mis on algatatud NL (edaspidi avaldaja) suhtes Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010.a. määruse nr. 2-08-9275 ja AS MK(edaspidi sissenõudja) avalduse alusel. Täitedokumendi kohaselt on avaldajalt välja mõistetud võlgnevus 9 250 krooni. Sissenõudja soovis täitmisavalduse kohaselt avaldajalt sisse nõuda ka viivise kuni 24.05.2010.a. summas 84 krooni, kokku 9 334 krooni, kusjuures alates 25.05.2010.a. lisandub viivis 8% põhinõude summas 9 250 krooni täitmiseni. Täitedokument on jõustunud 13.04.2010.a. Avaldaja esitas 29.09.2011.a. kohtutäiturile kaebuse, millise kohtutäitur jättis 20.10.2011.a. otsusega rahuldamata. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 22.10.2011.a. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja esitas 24.10.2011.a. kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 20.10.2011.a. otsuse peale täiteasjas nr. XXX. Avaldaja on seisukohal, et tema võlg sissenõudja suhtes on ära langenud ja seega puudub alus ka täitemenetluseks. Harju Maakohtu menetluses oli sissenõudja hagi avaldaja vastu 27 092,98 krooni saamiseks (tsiviilasi 2-1055690), seega oli kohtu menetluses võlanõue samade poolte vahel sama hagieseme suhtes kuid hilisema perioodi kohta kui tsiviilasjas 2-08-9275. Harju Maakohus lõpetas tsiviilasjas 210-55690 menetluse põhjusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Seega oli hagi esitamine, hagi tagamise lahendamine, viivise ja täitemenetluse läbiviimine õigusvastane. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd korteriomandi seaduse § 20 kehtis enne sissenõudja kohtusse pöördumist tsiviilasjas 2-08-9275, on sissenõudja kohtusse pöördunud õigusvastaselt ja seega on tsiviilasjas 2-08-9275 tehtud lahendi täitmine lubamatu. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja palub kaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur leiab, et kaebus on alusetu ja see tuleks jätta rahuldamata ning menetluskulud panna avaldaja kanda. Kohtutäitur jääb oma 20.10.2011.a. otsuses esiletoodud seisukohtade juurde ja leiab, et ükski kaebuse väide ega lisatud dokumentaalne tõend ei põhista kohtutäituri tegevuse õigusvastasust ega kaebuses toodud nõuete rahuldamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sissenõudja ja kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ja täitetoimikuga nr. XXX ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 20.10.2011.a. otsuse peale täiteasjas nr. XXX(I köide t/l 5-10, 286-288). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 29.09.2011.a. kaebuse (I köide t/l 21-22, 255). Kohtule on ka esitatud avaldaja 09.10.2011.a. kaebus kohtutäituri poolt vara enampakkumise korraldamise õigusvastasuse kohta (I köide t/l 11-13 ja 82-84), kaebus kohtutäituri poolt riiklikust pensionist kinnipidamise akti tegemise kohta (I köide t/l 14-15 ja 78-79) ning 09.10.2011.a. kaebus täitekulu väljamõistmise otsuse 29.09.2011.a. peale (I köide t/l 16-17 ja 80-81). Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 29.09.2011.a. kaebusest (I köide t/l 21-22, 255). Nimetatud kaebuses avaldaja leiab, et tal pole sissenõudja ees võlga ja täitemenetluse alustamine ning läbiviimine on alusetu ega ei tulene seadusest.
Hoopis sissenõudjal on võlg avaldaja ees summas 350 000 krooni ning avaldaja teostab sissenõudja suhtes iseseisvalt tasaarvestust igakuiste kommunaalmaksete arvelt. Tasaarvestus ei ole veel lõppenud. Samuti pole avaldaja palunud kohtutäituril hinnata ja müüa oma vara. Kohtutäituri tegevus avaldaja vara allahindamisel on õigusvastane. Avaldaja taotles kaebuses tunnistada kohtutäituri tegevus tema vara allahindamisel õigusvastaseks, tühistada hagide tagamine keelumärke äravõtmisega XXX kinnistult ning jätta XXX kinnistu alla hindamata.
8.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust nr. XXX sissenõudja 25.05.2012.a. avalduse (I köide t/l 165-166) ja täitedokumendi – Tallinna ringkonnakohtu 25.03.2010.a. kohtumääruse tsiviilasjas 2-08-9275 (I köide t/l 168) alusel. Eelpool nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010.a. määrusega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulu 9 250 krooni. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete kohaselt jõustus viidatud kohtumäärus 13.04.2010.a. (II köide t/l 18). Vaidlust ei ole ka selles, et avaldajale on 25.05.2010.a. täitmisteade kätte toimetatud 01.06.2010.a. (I köide t/l 169). Seega on antud juhul täitemenetluse alustamise tingimused täidetud (on olemas täitmisavaldus ja täitedokument).
9.Kohus asub seisukohale, et käesoleva juhul puuduvad alused täitemenetluse lõpetamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis juba 16.10.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-119-02, et „Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid.“ Samas lahendis märkis Riigikohus, et „Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust“. Avaldaja vastuväited selle kohta, et sissenõudjal puudus õigus avaldaja suhtes kohtuse pöördumiseks või et avaldaja teostab omaalgatuslikult väidetavalt tasaarvestust igakuiste kommunaalmaksete ja väidetava AS Maardu Elamu poolse võlgnevuse (350 000,00 krooni) vahel, ei ole kohtutäiturile aluseks käesolevas täiteasjas võla mitte sissenõudmiseks. Kohus selgitab, et muuhulgas võib täitemenetluse lõpetada kohtulahend, millega täitedokument on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks, samuti lõpetatakse täitemenetlus põhjusel, et avaldaja on sissenõutava summa tasunud. Täitemenetlus võib lõppeda ka tasaarvestusega, kui avaldajal on sissenõudja vastu samaliigiline nõue, mis on muutunud sissenõutavaks ja kui tasaarvestuse kaudu saab sundtäitmisel oleva nõude lugeda sundtäidetuks. Menetluse lõpetamiseks ei anna alust aga mitte igasuguse väidetava võlanõude esiletoomine avaldaja poolt, vaid täitemenetluses on vajalik, et avaldajal esinev nõue oleks vormistatud täitedokumendina, sest kohtutäituril ei ole võimalik avaldajal esineva nõude põhjendatust kontrollida. Avaldaja omaalgatuslik tasaarvestus ei ole käsitletav täitedokumendi täitmisena. Kohtutäitur ei saa jõustunud kohtulahendi täitmisel muutuda täiendavaks õigustmõistvaks organiks, tal on vaid kohustus kontrollida menetluse alustamiseks ja läbiviimiseks vajalike vormiliste aluste so täitmisdokumendi ja täitmisavalduse olemasolu. Käesoleval juhul on kohtutäitur õigustatutult leidnud, et alus täitemenetluse alustamiseks oli olemas. Seega oli täitemenetluse alustamine õiguspärane. Kohtul puuduvad andmed, et Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010.a. määrus tsiviilasjas 2-08-9275 oleks teistmise korras tühistatud või oleks sundtäitmine täiteasjas XXXtunnistatud lubamatuks. Avaldaja ei ole täiturile ega kohtule esitanud tõendeid, mille kohaselt ta oleks Tallinna Ringkonnakohtu määrusega temalt väljamõistetud võlgnevuse
tasunud. Ka ei ole täidetavas kohtulahendis väljendatud õiguslike seisukohtade suhtes kohtupraktika muutumine täitemenetluse lõpetamise aluseks. Kohtutäitur on antud juhul avaldajale nimetatud asjaolusid oma vaidlustatud lahendis selgitanud.
10.Avaldaja on kaebuses kohtutäiturile palunud vabastada talle kuuluv kinnistu aresti alt. TMS § 8 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäituri kohustus kinnisasi arestida ja lasta kinnistusraamatusse kanda kinnistu keelumärge tuleneb TMS § 142 lg 1. Täitetoimikust nähtub, et kohtutäitur arestis avaldaja kinnistu 07.10.2010.a. ning avaldaja sai nimetatud kinnisasja arestimise akti kätte 11.10.2010.a. (I köide t/l 194-199). TMS § 217 lg 6 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei esita kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebust kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks vaidlustanud kinnisasja arestimist TMS § 217 sätestatud tähtaja jooksul. Seega ei saa avaldaja käesoleval ajal tugineda sellele, et kohtutäitur on kinnistu arestinud ebaseaduslikult. Kuivõrd käesoleval juhul puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks, puudub alus ka kinnistu arestist vabastamiseks.
11.Kohus ei nõustu avaldajaga ka selles, et kinnistu allahindamine oli käesoleval juhul õigusvastane. Täitetoimikust nähtub, et 16.11.2010.a. arestitud kinnistu enampakkumine täiteasjas XXX nurjus (I köide t/l 226). Kohtutäitur sai sissenõudjalt 23.09.2011.a. taotluse, milles sissenõudja soovis uue kordusenampakkumise korraldamist ning arestitud vara alla hindamist (I köide t/l 252). TMS § 100 lg 5 järgi toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt avaldaja ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Kohtutäitur on mõlemaid menetlusosalisi kirjalikult teavitanud allahindamistoimingu läbiviimisest ning võimaldanud esitada oma kirjalikud seisukohad (I köide t/l 250-252). Kohtutäitur on avaldajale kuuluva kinnistu arestinud 07.10.2010.a. ja väärtuseks hinnanud 110 000 krooni ehk 7 030,28 eurot (I köide t/l 194). Avaldaja kinnistu on alla hinnatud 29.09.2011.a. 7 030,28 eurolt 5 273 eurole ehk 25% eelmise enampakkumisega võrreldes (I köide t/l 253). Kokku on kinnistu hinda alandatud üldse 25%. Seega on kohtutäituri poolt kinnistu allahindamine 29.09.2011.a. kooskõlas seaduses sätestatud arestitud vara allahindamise määra ja tingimustega, ka on küsitud vara allahindamise läbiviimiseks avaldaja ja sissenõudja seisukohti. Kohtu hinnangul on kinnistu allahindamine toimunud kooskõlas täitemenetluse seaduses sätestatud tingimustega.
12.Kõige eelpooltoodu alusel, asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Avaldaja ei ole põhistanud ühegi tõendiga, et võlgnevus oleks sissenõudjale makstud, sundtäitmine oleks tunnistatud lubamatuks või esineks muid täitemenetluse lõpetamise tingivaid asjaolusid, mis annaks aluse lõpetada täitemenetlus ning avaldaja vara arestist vabastada.
13.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
14.TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
15.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.