Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. august 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-15154
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
IM(M , isikukood XX, pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (asukoht OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203 10129 TALLINN) hagi VM(M, isikukood XXX, elukoht XXX) vastu ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks, kinnistu tagasivõitmiseks ühisvara hulka ja poole mõttelise osa eraldamiseks pankrotivarasse 1 595 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks IM ja VM vahel 19.08.2009 sõlmitud ühisvara jagamise leping, mille alusel loobus IM tasuta talle perekonnaseaduse alusel kuuluvast poolest abielu kestel omandatud kinnistust asukohaga XXX Tallinn ja eraldada abikaasade ühisvarast pool mõttelist osa kinnistust XXX Tallinn IM pankrotivarasse. Antud nõude rahuldamata jätmisel palub hageja esimese alternatiivina tunnistada ühisvara jagamise leping pankrotiseaduse (PankrS) § 112 alusel kehtetuks, jätta kinnistu kostja ainuomandisse kohustades kostjat hüvitama võlgnikule pool kinnistu väärtusest, s.o 63 911,83 eurot rahas. Kui ka alternatiivne nõue jääb rahuldamata palub hageja teise alternatiivina tunnistada ühisvara jagamise leping pankrotiseaduse (PankrS) § 112 alusel kehtetuks ja lubada pankrotihalduril müüa kinnistu avalikul enampakkumisel arvates kinnistu müügist laekunud rahast pool võlgniku pankrotivarasse ja kohustades pankrotihaldurit pool laekunud rahast maksma kostjale. Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek kinnistu võõrandamiseks enampakkumisel, kostja keeldumisel lugeda kostja nõusolek antuks kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IM (edaspidi võlgnik) ja kostja 19.08.2009 ühisvara jagamise lepingu ja kokkuleppe isikliku kasutusõiguse seadmiseks elamule võlgniku kasuks. Ühisvara jagamise lepingus avaldasid pooled, et kinnistu asukohaga XXX Tallinn on omandatud nende abielu jooksul. Pooled leppisid kokku ühisvara jagamises selliselt, et hoonestatud kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega jääb kostja lahusvaraks ja võlgnik annab temale perekonnaseaduse alusel kuuluva poole mõttelise osa kinnistust tasuta üle kostjale. Kinnistu väärtuseks lepingu sõlmimise ajal hindasid pooled 2 000 000 krooni, millest 1 500 000 moodustab kinnistul asuv elamu. Poole mõttelise osa väärtuseks moodustub seega 1 000 000 krooni ehk 63 911,83 eurot. Poolte ühise avalduse alusel kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kostja ja võlgniku kasuks seati tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille sisuks on võlgniku õigus kasutada kinnistul asuvat elamut alalise elukohana. 22.09.2009 esitas võlgnik Pärnu Maakohtule enda pankrotiavalduse. Võlgniku pankrot kuulutati välja 27.10.2009. Hageja leiab, et võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve loobudes ühisvara jagamise lepinguga enda osast ühisvarasse kuuluvas kinnistus kolm nädalat enne pankrotiavalduse esitamist kohtule. Sellega on võlgnik teadlikult vähendanud pankrotivarasse kuuluva vara hulka eesmärgiga vähendada enda võimet endale võetud rahaliste kohustuste täitmiseks. Kuivõrd võlgnik säilitas õiguse kasutada kinnistut isikliku kasutusõiguse alusel alalise elukohana on tehing tehtud üksnes eesmärgiga kahjustada võlausaldajate huve. Ühisvara jagamise kokkuleppe ajal oli võlgnikul täitmata kohustusi võlausaldajate ees. Kostja vastus Kostjal puuduvad vastuväited ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise ja kinnistu ühisvara hulka tagasivõitmise nõudele ja kostja võtab selles osas hagi õigeks. Nõue võlgnikule kuuluva poole mõttelise osa eraldamiseks pankrotivarasse on ebaõigesti menetlusse võetud ning see nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ja kostja sõlmisid ühisvara jagamise lepingu, et võlgnik esitas enda pankrotiavalduse ning et kostja on võlgniku lähikondne ja eeldatakse, et ta teadis või
pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kostjal ei ole võimalik neid eeldusi millegagi ümber lükata ning seetõttu tunnistab hagi eeltoodud osas ning sellega on ta kogu aeg nõustunud. Kostja aga ei nõustu sellega, et ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel muutuks kinnistu kaasomandis olevaks esemeks, millest kummalegi abikaasale kuuluks pool mõttelist osa. Olukorras, kus kinnistu muutub uuesti ühisvaraks ei kuulu hagejale pool mõttelist osa, vaid kindlaksmääramata osa jagamata ühisvaras. Seega ei ole ka kohtul võimalik mõista pool mõttelist osa pankrotivarasse, sest sellist osa pankrotivõlgnikule ei kuulu. Abikaasade ühisvara jagatakse kokkuleppel või kohtulikult. Sisuliselt soovib hageja jagada abikaasade ühisvara kinnistu osas. Samas on hageja 26.10.2010 esitanud kostja vastu hagi abikaasade ühisvara jagamiseks pankrotimenetluses. Enne seda oli kostja esitanud hagi võlgniku vastu ühisvara jagamiseks. Mõlemat hagi vaadatakse läbi tsiviilasjas nr 2-10-44843. Nimetatu välistab aga ühisvara jagamise nõude läbivaatamise käesolevas tsiviilasjas. Seejuures tuleb ekspertiisiga tuvastada ühisvarasse kuuluva eseme väärtus omandikaotuse ajal arvestades seda, et 2010a tekkis elamus põleng ja elamu ei olnud kindlustatud. Arvestada tuleb ka seda, et elamu taastamiseks võttis kostja laenu, mida ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise tõttu tuleks vaadelda abikaasade ühise kohustusena. Need asjaolud ei oma aga puutumust käesoleva tsiviilasjaga. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda kuna hageja võttis osa hagist kohe õigeks ning teine osa tuleks jätta läbi vaatamata. Kohtu seisukoht Pooled ei ole soovinud asja arutamist istungil. Kohus lahendab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 järgi kirjalikus menetluses.
vaidluse
Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Võlgniku ja kostja abielu on sõlmitud 15.03.1988 (t lk 24-25). 19.08.2009 sõlmisid võlgnik ja kostja ühisvara jagamise lepingu, kokkuleppe isikliku kasutusõiguse seadmiseks elamule, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavalduse. Ühisvara jagamise lepingus avaldasid pooled, et kinnistu asukohaga XXX Tallinn on omandatud nende abielu jooksul. Pooled leppisid kokku ühisvara jagamises selliselt, et hoonestatud kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega jääb kostja lahusvaraks ja võlgnik annab temale perekonnaseaduse alusel kuuluva poole mõttelise osa kinnistust tasuta üle kostjale. Kinnistu väärtuseks lepingu sõlmimise ajal hindasid pooled 2 000 000 krooni, millest 1 500 000 moodustab kinnistul asuv elamu (t lk 15-20). Viidatud lepingu alusel kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kostja ja võlgniku kasuks seati tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille sisuks on võlgniku õigus kasutada kinnistul asuvat elamut alalise elukohana (t lk 54). 23.03.2009 esitas võlgnik Pärnu Maakohtule enda pankrotiavalduse. 25.09.2009 algatati võlgniku pankrotimenetlus ja nimetati ajutine haldur Ly Müürsoo (t lk 2628, 43-44) ning 27.10.2009 kuulutati välja võlgniku pankrot (t lk 30-35). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. PankrS § 109 lg 1 järgi „tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.“ PankrS § 118 lg 1 kohaselt „tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur.“
Vastavalt PankrS § 112 p 1 „kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni.“ Poolte vahel puudub ka õiguslik vaidlus, et kostja on võlgniku lähikondne ning et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kohus leiab, et viimast ei ole antud juhul isegi vaja tõendada, sest kohaldamisele kuulub PankrS § 112 p 1, mis teise poole teadmist võlausaldajate huvide kahjustamisest ei nõua. Antud juhul on võlgnik loobunud olulisel määral oma varast ning ühisvara jagamise leping on sõlmitud vähem kui aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Seetõttu on antud sätte kohaldamise tingimused täidetud. Kohtu arvates ei ole vaja täiendavalt põhjendada, et kinnistu (eriti hinnangulise väärtusega 2 000 000 krooni) on oluline osa füüsilise isiku varast. Võlausaldajate huvide kahjustamine seisnes pankrotivara vähendamises, mille tõttu saab rahuldada võlausaldajate nõudeid väiksemas mahus. Kohus leiab, et PankrS § 109 lg 1 ja 112 p 1 kohased tingimused on täidetud. Kostja on hageja nõude tunnistada kehtetuks 19.08.2009 ühisvara jagamise leping õigeks võtnud ning kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 alusel selles nõudes hagi. Kostja leiab, et ülejäänud nõuete osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna tegemist on ühisvara jagamise nõudega, mis juba on kohtu menetluses. Kohus nõustub selles osas kostjaga. Vastavalt PankrS § 119 lg 1 „kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.“ Selles sättes on kehtestatud vara tagasivõitmise üldine tagajärg. Antud juhul on tehingu alusel saadu ühisvara ning kostja ei saa seda ilma ühisvara jagamata pankrotivarasse tagastada, sest ühisvara on ühine omand asjaõigusseaduse § 70 lg 1 tähenduses. Selle paragrahvi järgi on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühisvara on ühisomand, mis sama paragrahvi 4. lõike kohaselt on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Pankrotivarasse kuulub vaid võlgniku vara ning see tuleb kindlaks määrata ühisvara jagamise menetluses. PankrS § 122 lg 1 järgi „kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. /.../“ Seega tuleb halduril esitada ühisvara jagamise nõue. Kostja vastusest nähtuvalt ühisvara jagamist vaieldakse tsiviilasjas nr 2-10-44843 ja seda väidet kinnitab ka kohtute infosüsteem. Kohus nõustub hagejaga, et iseenesest on võimalik vara tagasinõudmise hagiga taotleda ka ühisvara jagamist, kuid korraga ei saa kohtu menetluses olla kaks ühisvara jagamise vaidlust. TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi on see hiljem esitatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseks. Hageja nõue eraldada abikaasade ühisvarast võlgniku pool mõttelisest osast või alternatiivsed nõuded jätta kinnistu kostja ainuomandisse ja kohustada teda hüvitama kinnistu väärtus rahas, samuti müüa ühisvara enampakkumisel on ühisvara jagamise nõuded. Kuna ühisvara jagamise nõuded on juba kohtu menetluses teises tsiviilasjas tuleb käesolevas asjas need nõuded jätta läbi vaatamata. Ühisvara jagamine tuleb selgeks vaielda viidatud tsiviilasjas. Seega rahuldab kohus hagi ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõudes ning ülejäänud nõuetes, sh alternatiivsetes nõuetes jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kuivõrd kostja võttis hagi rahuldatud ulatuses hageja nõude kohe õigeks ning ülejäänud osas jäävad nõuded läbi vaatamata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja 6 alusel hageja kanda. Hagist ja hagile lisatud materjalidest ei nähtu, et kostja andis oma käitumisega aluse kohtusse pöördumiseks – asjaolud ei viita, et hageja oleks kostja poole esmalt kohtuväliselt
pöördunud ning et kostja oleks hageja nõude täitmisest kohtuvälises korras keeldunud. Seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus hindab läbivaadatud hagi hinda TsMS § 125 ja 132 lg 1 alusel 1 595 eurot. Kohus leiab, et hageja taotletava hüve väärtust (ühisvara lepingu kehtetuks tunnistamise väärtust) ei ole võimalik kindlaks määrata, sest enne ühisvara jagamise vaidluse lõppu ei ole võimalik kindlaks määrata kui palju laekub selle tühise lepingu alusel vara hageja pankrotipessa. Kohus märgib, et hageja on nõutust enam riigilõivu tasunud ning hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.