2-08-60126/21 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Muude laekumiste osas märgib haldur, et pankrotihalduri poolt võlgniku endise nõukogu liikme MM’i (MM) vastu esitatud hagis sõlmiti kohtulik kompromiss tingimusel, et MM tasub võlgnikule 2,5 aasta jooksul (perioodil 15.02.2011 kuni 15.07.2013) 63 993 krooni (4 089.90 eurot). MM’ilt on laekunud graafikujärgselt pankrotivarasse 13 osamakset. Lõpparuandest nähtuvalt loovutas AS R(pankrotis) pankrotihaldur MM vastu oleva nõude summas 2 317.61 eurot jaotise alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Lõpparuande ja lõppbilansi järgi on pankrotivaras rahalisi vahendeid 336.25 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed AS R(pankrotis) pankrotimenetluses on perioodil 27.04.2009 kuni 18.04.2012 tehtud kulutusi kokku summas 942.02 eurot, s.h: - ajutise halduri tasu 549.64 eurot; - ajutise halduri tasult sotsiaalmaks miinus käibemaksu ettemaks 181.38 eurot; - ajutise halduri bürookulu 75.42 eurot; - bürookulu, kantseleiteenus, konsultatsioonid 115.04 eurot (esitatud osaühingu V 05.04.2011 arve nr 40); - panga teenustasud 1.44 eurot; - riigilõivud teadete eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.10 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud ning nendega seotud maksud (kokku summas 806.44) on välja mõistetud Harju Maakohtu 30.04.2009 määrusega. 15.08.2011 määrusega on kinnitatud 27.04.2009 kuni 31.03.2011 tehtud kulutused summas 13.58 eurot. Haldur taotleb kohtult perioodil 31.03.2011 kuni 18.04.2012 tehtud seni kinnitamata kulutuste kinnitamist summas 122 eurot ning märgib, et kulud on seotud pankrotimenetluse läbiviimisega, s.h võlgniku likvideerimisega, raamatupidamisega ja kohtupidamisega. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa AS R(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati kokku 2 võlausaldaja nõuded kogusummas 8 413.57 eurot, mõlemad II rahuldamisjärgus. Nõuete summad ja jaotise protsendid on järgmised: - Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), 8 179.83 eurot, jaotis 97,22189558 %; - aktsiaselts Eesti Väärtpaberikeskus, 233.74 eurot, jaotis 2,778104417 %. Jaotise alusel on võlausaldajate nõuded rahuldatud alljärgnevalt: - Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu - 2 729.77 eurot (s.h kompromissi alusel loovutatud summa 2 317.61 eurot); - aktsiaselts Eesti Väärtpaberikeskus, 77.78 eurot. AS R(pankrotis) pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest raha saamata alljärgnevalt: - Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), 5 450.06 eurot; - aktsiaselts Eesti Väärtpaberikeskus, 155.96 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

2-08-60126 Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel AS R(pankrotis) pankrotimenetluses on haldur korraldanud seadusega ettenähtud võlausaldajate üldkoosolekud ja esindanud võlgnikku kohtumenetluses, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande ning maksnud kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel välja võlausaldajatele raha. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada AS R(pankrotis) lõpparuandest nähtuvalt on pankrotihaldur Sirje Tael esitanud hagi MMvastu kinke iseloomuga tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja raha välja mõistmiseks (tsiviilasi nr 210-6034). Maksejõuetuse tekkimise põhjus Haldur märgib, et AS R(pankrotis) lõpetas tegevuse pärast juhatuse liikme SM’i surma 2006. aastal. Alates 05.10.2006-02.03.2009 ei nähtu äriregistrist AS R juhatuse liiget. Tehingute analüüsi käigus tegi haldur kindlaks, et võlgniku nõukogu liikmele MM’ile oli üle kantud preemiana 118 105 krooni (7 548.28 eurot) ja tasutud antud summalt ka maksud. Eeltoodu alusel peab haldur maksejõuetuse põhjuseks võlgniku lähikondsele alusetult raha väljamaksmist. Pankrotimenetluse ajal esitas haldur hagi MM’i vastu kinke iseloomuga tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Menetlus on lõppenud kohtuliku kompromissiga, millele andis nõusoleku ka suurim võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), kes esindas kriminaalasjas võlgnikule määratud rahalise karistuse nõuet. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Sirje Tael on taotlenud AS R(pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata MM(isikukood XXX), kes oli maksejõuetuse tekkimise ajal võlgniku nõukogu liige ning kes on pankrotimenetluse ajal, vahetult enne pankroti väljakuulutamist, 02.03.2009 valitud juhatuse liikmeks. Perioodil 05.10.2006-02.03.2009 AS-il R juhatuse liige puudus. Seoses asjaoluga, et võlgnikul puudub vara, mida müüa ja teistelt isikutelt ei ole pankrotivarasse vahendeid laekumas, taotleb haldur pankrotimenetluse lõpetamist. Võlausaldajatele on raha jaotusettepaneku alusel välja makstud pankrotivarasse laekunud või tulevikus loovutatud nõude alusel laekuvate rahaliste vahendite piires. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et AS R(pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Kohtule esitatud lõpparuande kohaselt lõpetas AS R(pankrotis) majandustegevuse ja muutus maksejõuetuks pärast juhatuse liikme SM’i surma 2006. aastal. Eeltoodust tulenevalt ei ole

3.Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. AS R(pankrotis) pankrotimenetluses on haldur korraldanud seadusega ettenähtud võlausaldajate üldkoosolekud ja esindanud võlgnikku kohtumenetluses, mille käigus on sõlmitud kohtulik kompromiss, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande, loovutanud edaspidi kompromissi alusel laekuvate summade nõude vastavalt jaotusettepanekule Riigi Tugiteenuste Keskusele ning maksnud jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele välja pankrotivarasse senise menetluse kestel laekunud raha.