lk 1
Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-24971
Hagi ese
A P hagi G P vastu omandiõiguse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Hageja: A P Hageja esindaja: Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, asukohaga Tammsaare tee 47 Tallinn 11316, e-post [email protected]) Kostja: G P (
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Rahuldada hagi. Tuvastada A P’u ( omandiõigus Saaremaal, K vallas, Ss asuva Elamu nr. 2 (ehitusregistri kood XXXXXXX) korterile nr. 2 ja selle juurde kuuluvale 434/1994 mõttelisele osale hoonest. Menetluskulud Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile sõlmisid G P (kostja) müüjana ja R L ostjana 18.03.2004 müügilepingu (lisa 1) ühetoalise korteri, aadressil elamu nr 2, korter nr 2, S, K vald, Saaremaa ja selle juurde kuuluva mõttelise osa müümiseks. Lepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu eseme müügihinnaks 15 000 krooni. Ostjat korteriomandi omanikuna
lk 2 kinnistusraamatusse kantud ei ole, kuna elamu on kuni käesoleva ajani kinnistamata ning korter müüdi vallasasjana. Vastavalt müügilepingule on hoones neli eluruumi ning ehitise kaasomanikuks on muuhulgas korter nr 1 omanik A P (hageja). Hageja kaasomanikuks olemine nähtub müügilepingu punktist 1.1. 1.2 Ostja ega müüja (kostja) kaasomanikele müügitehingust ei teatanud. Müügilepingu sõlmimise ajal ei elanud kõnealuses elamus isiklikult hageja ega kostja. Müügitehingust sai hageja teada 04.05.2009 seoses maja remonttööde ettevalmistamisega, mille tõttu otsis ta kontakti kostja kui korteri 2 omanikuga. Samal päeval sai hageja ka müügilepingu kinnitamata ärakirja notarilt. Hageja esitas kostjale 07.05.2009 ostueesõiguse teostamise avalduse (lisa 2). Õiguslik põhjendus Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 131 sätestab kaasomaniku ostueesõiguse ehitise kui vallasasja tasulisel võõrandamisel. AÕSRS § 13 1 lõige 1 sätestab et, kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa tasulisel võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Käesoleval juhul oli müügileping sõlmitud tasulisena ning omandajaks ei olnud isikud, kelle osalemine tehingus välistaks hageja ostueesõiguse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lõikele 1 on ostueesõiguseks õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku (hageja) ja müüja (kostja) vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab ka, et asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud teostama ostueesõigust kostja vastu. VÕS § 244 lõike 4 kohaselt toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale ning sama sätte lõike 5 kohaselt peab avaldus käesoleval juhul olema tehtud notariaalses vormis. Hagiavaldusele on lisatud hageja ostueesõiguse teostamise notariaalne avaldus ning poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et ostueesõiguse teostamisel on järgitud kõiki seadusest tulenevaid vorminõudeid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõike 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 93 sätestab, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Kuna ostueesõiguse teostamise avalduse tegemisega on tekkinud hageja kostja vahel müügileping samadel tingimustel (VÕS § 244 lg 1), siis müügilepingu punkti 2.1 ning 3.1 kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku omandi üleandmises ning müügilepingu punkti 3.2 viimase lause kohaselt on hageja omandanud ka lepingu eseme väljanõude õiguse. Tulenevalt eeltoodust on täidetud kõik vallasasja omandiõiguse ülemineku eeldused ning hagejal on tekkinud omand müügilepingu esemeks olevale korterile. Menetluslikud avaldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lõike 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on tuvastushagi esitamise huvi, kuna kostja on senini keeldunud hageja omandiõigust tunnustamast ning sellest tulenevalt puudub hagejal võimalus oma õiguste maksmapanemiseks, eelkõige korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks esialgselt ostjalt.
lk 3 Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui kostja jätab kohtule tähtaegselt vastamata palub hageja, juhindudes TsMS § 407 rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. Kostja taotleb kohtumenetluse lõpetamist nii, et see ei põhjustaks mingit lisakulu. Kostja tunnistab, et korteri müügilepingu sõlmimisest ta hagejale kohe ei teatanud ja selle lepingu sai hageja alles 2009 aastal, siis kui tuli seda küsima. Ostueesõiguse kasutamise kohta esitas A P kostjale notariaalse avalduse paar päeva pärast selle lepinguga tutvumist. Kostja ei soovi vastuhagi esitada. Kostja palub kohtukulud jätta A Pu kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja on nõus asja lahendama kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on S külas asuva elamu nr. 1 kaasomanikuna teinud ostueesõigus teostamise avalduse kostjale kuulunud korteri nr. 2 suhtes peale seda kui sai teada ostu- müügi tehingust, mis sõlmiti kostja ja R Lu vahel 18. 03. 2004.a. Poolte vahel ei ole vaidlust hageja ostueesõiguse üle. Sellega loetakse hageja ja kostja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine on olnud nõuetekohane. Müügilepingu punkti 2.1 ning 3.1 kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku omandi üleandmises ning müügilepingu punkti 3.2 viimase lause kohaselt on hageja omandanud ka lepingu eseme väljanõude õiguse. Menetluskulud TsMS § 168 lg. 6 järgi, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab menetluskulud hageja ise. Kohus jätab menetluskulu hageja enda kanda.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.