Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379

2(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379 laenulepingust tulenev kostjate võlgnevus hageja ees 10 097 242,68 krooni, millest 6 650 000 krooni oli põhivõlgnevus, 704 117,68 intressid, 2 743 125 krooni viivised ja 808 759,71 krooni täitemenetluse kulud. Täitemenetluse käigus kaeti enampakkumisel saadud raha arvelt esmalt täitemenetluse kulud ja kostjate võlgnevuse katteks jäi 8 641 240,29 krooni. 08.04.2009 sõlmisid Aktsiaselts Eesti Krediidipank ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega lepiti kokku, et Aktsiaselts Eesti Krediidipank loovutab hagejale nõude summas 1 456 002,39 krooni. Nõue läks üle 08.11.2009, mille kohane teade saadeti kostjatele posti teel 18.11.2009. Nõude loovutamise kohta sõlmiti 16.11.2009 Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja hageja vahel notariaalne leping. Aktsiaselts Eesti Krediidipank ja hageja sõlmisid nõude loovutamise lepingu, mistõttu kustutati Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank hüpoteek, mis ei tähenda nõude täitmist. Kostjad ei ole hagejat teavitanud asjaoludest, mis tingiksid laenulepingust ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise võimatuse või asjaoludest, mille tõttu oleks kohustuse täitmisega viivitamine vabandatav. Hageja on korduvalt üritanud kostjatele kätte toimetada kirjalikke nõudeid, kuid see on õnnestunud vaid ühel korral, 14.04.2010, kohtutäituri vahendusel. Kostja vastuväited

3(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379 •

•

•

•

•

•

•

•

•

Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kostja I vahel sõlmiti 22.09.2006 laenuleping nr 17221, mille on Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nimel allkirjastanud juhatuse esimees Andrus Kluge. Laenulepingu nr 17221 p 2.1 järgi oli laenusummaks 7 100 000 krooni, p 2.2 järgi oli intressimääraks 6 kuu Euribor +4,5%, p 2.3 järgi oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 20.09.2008 ning p 2.4 järgi oli viivisemääraks 0,1% päevas. Laenulepingu nr 17221 p 2.6 järgi väljastatakse laenusummast 2 241 000 krooni ühe pangapäeva jooksul pärast laenulepingu sõlmimist. Laenusummast väljastatakse laenusaajale 3 259 000 krooni pärast laenulepingu p-s 2.11 nimetatud tagatislepingute sõlmimist. Ülejäänud osa laenusummast 1 600 000 krooni väljastatakse laenusaajale 200 000 krooniste osade kaupa kvartaalselt. 200 000 krooni kantakse laenusaaja kontole iga kvartali viimase kuu 20. kuupäevaks. Aktsiaselts Eesti Krediidipank on laenulepingu nr 17221 alusel Osaühingule Ravis laenu välja maksnud summas 6 650 000 krooni. Laenukohustus on kajastatud ka Osaühingu Ravis 2008. majandusaasta aruande osaks olevas raamatupidamisbilansis pikaajalise kohustusena. Osaühingu Ravis, Eesti Vabariigi, Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kohtutäitur Mati Roodese vahel on sõlmitud 26.09.2006 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega Osaühing Ravis seadis Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriossa nr 6232402 kantud kinnisasjale esimesele järjekohale hüpoteegi summas 9 230 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (p 5.1) ja hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja Osaühingu Ravis vahelisest laenulepingust nr 17221 ja selles võimalikest lisadest, kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Hüpoteegiga on tagatud ka nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis, hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank avalduse ja Osaühingu Ravis, Eesti Vabariigi, Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kohtutäituri Mati Roodese vahel 26.09.2006 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel on Osaühingu Ravis suhtes algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 027/2008/1841) Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja Osaühingu Ravis vahelise laenulepingust nr 17221 tulenevate kohustuste täitmiseks hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja arvel. 18.11.2009 esitas Aktsiaselts Eesti Krediidipank kohtutäiturile Risto Sepp 17.11.2009 dateeringuga nõude suurendamise avalduse täiteasjas nr 027/2008/1841, mille kohaselt on Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja Osaühingu Ravis vahelisest laenulepingust nr 17221 tulenev võlg 18.11.2009, s.o enampakkumise toimumise päeva seisuga 10 097 242,68 krooni, millest põhivõlg 6 650 000 krooni, intressid 704 117,68 krooni ja viivised 2 743 125 krooni. Aktsiaselts Eesti Krediidipank on saanud täiteasjas nr 027/2008/1841 toimunud sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamiseks pärast kinnisasja enampakkumise tulemist (9 450 000 krooni) täitekulude (808 759,71 krooni) mahaarvamist 8 641 240,29 krooni. Aktsiaselts Eesti Krediidipank ja Aktsiaselts Auto Metall EST vahel on 16.11.2009 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkulepe, mille p-s 2.2. Aktsiaselts Eesti Krediidipank ja Aktsiaselts Auto Metall EST kinnitavad, et nende 4(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379

•

• •

•

vahel on 08.04.2009 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel Aktsiaselts Eesti Krediidipank loovutas Aktsiaseltsile Auto Metall Eesti Aktsiaselts Eesti Krediidipank ja Osaühingu Ravis vahel 22.09.2006 sõlmitud laenulepingust nr 17221 tulenevad Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nõuded kinnistu omaniku vastu ja nimetatud nõudeõigus on Aktsiaseltsilt Eesti Krediidipank Aktsiaseltsile Auto Metall EST üle läinud 08.11.2009. Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja Viktor Perevalovi vahel on 22.09.2006 sõlmitud käendusleping, mille on Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nimel allkirjastanud juhatuse esimees Andrus Kluge. Käenduslepingu p 1 järgi on käendusega tagatud 22.09.2006 laenulepingust nr 17221 tulenevad kohustused. Käenduslepingu p 2 ja 3 järgi vastutab käendaja Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ees laenulepingust nr 17221 tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahjude hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla võlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingu p 2 järgi on käendaja vastutuse maksimumsumma 500 000 krooni.

Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 ning § 145 lg-le 1. Asjas on leidnud tuvastamist, et kostjad on jätnud Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust ning Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kostja II vahel sõlmitud käendusepingust tulenevad kohustused alusetult täitmata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda talle loovutamise teel üle antud laenu- ja käenduslepingust tuleneva nõude täitmist kostjatelt olukorras, kus kostjate väitel ei ole osundatud lepingutest tulenevat nõuet loovutatud ja nõude loovutanud võlausaldaja ja kostja I vaheline laenuleping ei kehti. Kostjate väitel on neil õigus keelduda laenulepingust tuleneva kohustuse, laenuks saadud summa tagastamisest, sest laenuandja ei ole laenu täies ulatuses välja maksnud. Kostjad ei ole väitnud, et osundatud tähtpäevaks 20.09.2008, oleks saadud laen summas 6 650 000 krooni Aktsiaseltsile Eesti Krediidipank tagastatud. Kohus on tuvastanud, et Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank avalduse ja Osaühingu Ravis, Eesti Vabariigi, Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kohtutäitur Mati Roodese vahel 26.09.2006 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel on Osaühingu Ravis suhtes algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 027/2008/1841) Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja Osaühingu Ravis vahelisest laenulepingust nr 17221 tulenevate kohustuste täitmiseks. Aktsiaselts Eesti Krediidipank on saanud täiteasjas nr 027/2008/1841 toimunud sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamiseks kinnisasja enampakkumise tulemist (9 450 000 krooni) peale täitekulude (808 759,71 krooni) mahaarvamist 8 641 240,29 krooni. Kohus luges kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 4 antud asjaolud kostjate poolt omaks võetuks. Kostjate hinnangul on vaidlusalusest laenulepingust tulenev nõue täitemenetluses Osaühingule Ravis kuulunud kinnisasja arvel 18.11.2009 läbiviidud enampakkumise teel rahuldatud. Kostjate arvestuse kohaselt on nõue ületäielikult rahuldatud, kuivõrd sundtäitmisele oli esitatud nõue summas 7 033 765,68 krooni. Täiteasjas nr 027/2008/1841 oli sundtäitmisele esitatud nõue summas 10 097 242,68 krooni, millest tulenevalt kuulus

5(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379 sissenõudjale enampakkumise tulem hüpoteegisumma ulatuses väljamaksmisele. Sundtäitmise tulemist on pärast täitekulude mahaarvamist täidetud viivisenõue 2 743 125 krooni, intressid 704 117,68 krooni ja laenulepingust tuleneva põhivõla täitmiseks 5 193 997,61 krooni (8 641 240,29 - 2 743 125 - 704 117,68 - 5 193 997,61 = 1 456 002,39 krooni), mistõttu jäi rahuldamata vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus põhivõla osas summas 1 456 002,39 krooni. Kohus on tuvastanud, et Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja hageja vahel on 16.11.2009 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkulepe, mille p-is 2.2. Aktsiaselts Eesti Krediidipank ja hageja kinnitavad, et nende vahel on 08.04.2009 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel Aktsiaselts Eesti Krediidipank loovutas hagejale Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kinnistu omaniku, Osaühingu Ravis, vahel 22.09.2006 sõlmitud laenulepingust nr 17221 tulenevad Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nõuded kinnistu omaniku vastu ja nõudeõigus on Aktsiaseltsilt Eesti Krediidipank hagejale üle läinud 08.11.2009. Kohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja hageja vahel 16.11.2009 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkulepe ei tõenda nõude üleminekut. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis keelaks seadusest tulenevalt nõude loovutamist (loovutamise piirangud), mistõttu võis võlausaldaja VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude loovutada teisele isikule. Sama paragrahvi 2. lõike järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele ja tulenevalt VÕS § 167 lg-st 1 lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda vaidlusalustest laenu- ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist osas, milles need on täitmata. Kostjad on väitnud, et neil on õigus vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest keelduda, sest endine ega uus võlausaldaja ei ole kostjale I välja maksnud kogu laenulepingus nimetatud summat 7 100 000 krooni, vaid 6 650 000 krooni. Vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega on lepingupoole kohustuse täitmisest keeldumise eelduseks, et lepingust tulenevad poolte vahelised kohustused oleks vastastikused, millisel juhul on kohustused seotud ja ühe täitmine sõltub sellest (üldjuhul soorituse-tasu suhe) ning täitmine peab arvestades lepingut ja võlasuhte olemust toimuma üheaegselt (VÕS § 82 lg 5). Kohtu hinnangul ei ole laenulepingust tulenev laenuandja kohustus anda laenusaajale rahasumma ning laenusaaja kohustus tagasi maksta sama rahasumma, VÕS § 82 lg 5 mõttes vastastikused kohustused, sest laenu andmine ja tagastamine ei saa toimuda üheaegselt. Seega asjaolu, et endine võlausaldaja andis kostjale I laenu 6 650 000 krooni, mitte kokkulepitud 7 100 000 krooni, ei anna alust keelduda kohustuse sissenõutavaks muutumisel laenuks antud summa tagasimaksmisest ulatuses, milles laen on üle antud.

6(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379

Kostjate väitel ei ole vaidlusalusest laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus sissenõutavaks muutunud. Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kostja I vahelise 22.09.2006 laenulepingu nr 17221 p 2.3 järgi oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 20.09.2008. Seega möödus kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaeg 20.09.2008, pärast millist tähtpäeva on võlausaldajal õigus kohustuse täitmist nõuda. Kostjad on esitanud vastuväite, et vaidlusalune 22.09.2006 laenuleping on tühine, kuna see on allkirjastatud Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ühe juhatuse liikme poolt, kuigi äriregistrist nähtuvalt on juhatuse liikmetel õigus esindada panka õigustoimingutes üksnes kahekesi koos. Kohus on tuvastanud, et Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu nr 17221 ning Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja kostja II vahel 22.09.2006 sõlmitud käenduslepingu on panga nimel allkirjastanud juhatuse esimees Andrus Kluge. Kohtule esitatud väljavõttest Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank 10.06.2004 juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et panga juhatus otsustas kinnitada alates 01.06.2004 juhatuse allkirjapädevused krediidivaldkonnas selliselt, et juhatuse esimehel on ainuisikuline allkirjapädevus kuni 10 miljonit krooni ulatuses. Tulenevalt TsÜS § 33 lg-st 1 on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank 10.06.2004 juhatuse koosoleku otsust tuleb käsitleda tehinguna, milles on väljendatud juhatuse liikmete tahteavaldused juhatuse esimehele volituste andmiseks allkirjastada panga nimel krediidivaldkonnas tehtavaid tehinguid kuni 10 miljoni krooni ulatuses. Seega tegutses Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank juhatuse esimees Andrus Kluge 22.09.2006 laenulepingu ning 22.09.2006 käenduslepingu sõlmimisel oma volituste piires, mistõttu on nimetatud tehingud kehtivad. Asjaolu, et Aktsiaselts Eesti Krediidipank on 22.09.2006 laenulepingut täitnud, makstes kostjale I välja laenu summas 6 650 000 krooni, samuti laenuandja edaspidine käitumine, annab alust järeldada, et Aktsiaselts Eesti Krediidipank on konkludentselt tehingu igal juhul heaks kiitnud. Seega on kostjal I kohustus vaidlusalusest laenulepingust tulenevad kohustused täita. Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja Viktor Perevalovi vahel on 22.09.2006 sõlmitud käendusleping ja käendaja vastutuse maksimumsumma on 500 000 krooni. Käenduslepingu p 1 järgi on käendusega tagatud 22.09.2006 laenulepingust nr 17221 tulenevad kohustused ja käenduslepingu p-de 2 ja 3 järgi vastutab käendaja Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ees laenulepingust nr 17221 tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahjude hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla võlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalune käendusleping kehtib ning täiteasjas nr 027/2008/1841 sundtäitmise tulemist jäi vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus põhivõla osas summas 1 456 002,39 krooni (93 055,51 eurot) rahuldamata. VÕS § 145 lg 1 eeldused käendaja vastutuse tekkimiseks on täidetud ja kostjalt II tuleb hageja kasuks solidaarselt kostjaga I välja mõista põhivõlg 16 229,47 eurot ja kostjalt I kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 tuleb 22.09.2006 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks välja mõista põhivõlana 76 826,04 eurot.

7(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379 Hagejal on õigus võlgnetavalt summalt nõuda ja arvestada VÕS § 101 lg 1 p 6 VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja OÜ Ravis vahelise laenulepingu nr 17221 p 2.4 järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,1% päevas. Hageja palus välja mõista põhivõlalt viivise alates 19.11.2009 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,1% päevas. Ajavahemiku 18.11.2009 - 08.02.2012 eest tuleb kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 0,1% päevas põhivõlalt 93 055,51 eurot (1 456 002,39 krooni) summas 75 561,07 eurot solidaarselt 15 726,36 eurot ja kostjalt I 59 834,71 eurot (75 561,07-15 726,36 = 59 834,71). TsMS §-st 367 tulenevalt tuleb kostjalt I välja mõista viivis 0,1% päevas alates 09.02.2012 kuni põhinõude 93 055,51 euro täitmiseni. Kohus leidis, et vastavalt TsMS § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta 10.05.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Kuna hagi rahuldati, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda. Apellatsioonkaebus

8(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379 Kinnistusraamatu andmetest ja 16.11.2009 kinnistamisavaldusest nr 4434 nähtub, et Aktsiaselts Eesti Krediidipank on oma nõudest loobunud alates 20.10.2006 ja 26.09.2006 asjaõiguslepingu nr 6866 alusel, s.o alates hetkest kui ei olnud veel tekkinud nõuet panga poolt ilma volituseta tehtud ja mittetäidetud laenulepingust nr 17221. Nõuet ei ole tekkinud siiani, sest hageja ei maksnud laenulepingu raames midagi, olles panga asemel võlausaldaja alates 20.10.2006. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega laenulepingust nr 17221 mingit sissenõutavaks muutunud nõuet kostja I vastu ei tekkinud. Kostjatel on õigus oma kohustuse mittetäitmiseks. Täitemenetlus nr 027/2008/1841 kuulub viivitamatule lõpetamisele/tühistamisele koos 31.10.2008 avaldusega täitemenetluse algatamiseks, vara arestimisega ja 18.11.2009 enampakkumisega. Hageja peab laenu väljastama vastavalt laenulepingule, et hiljem midagi nõuda või hüpoteegiga koormatud kinnistuga kaubelda. Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank 16.11.2009 notariaalne tahteavaldus nr 4434 on kinnistusraamatus fikseeritud 20.10.2006 kustutamise kandega, mida ei saa ignoreerida või kelmuslikult tõlgendada kohtutäituri poolt. Täitemenetlus nr 027/2008/1841 on põhjendamatult algatatud sissenõutavaks mittemuutunud nõude alusel ilma jõustunud täitedokumendita, vastuolus kehtiva ja kinnistusraamatus fikseeritud kohtu keelumärkega. Aktsiaselts Eesti Krediidipank on oma nõudest kirjalikult ja notariaalselt loobunud alates 20.10.2006 ja 16.11.2009 kinnistamisavalduse nr 4434 alusel, mis on kinnistusraamatus fikseeritud 20.10.2006 kustutamise kandega. TMS § 49 lg-st 2 johtub, et Aktsiaselts Eesti Krediidipank ei võinud uuesti kohtutäituri poole pöörduda, et hüpoteegiga koormatud kinnistu alla hinnata ja võõrandada peatatud täitemenetluse raames ja vastuolus kinnistusraamatus fikseeritud maakohtu 06.11.2006 määrusega. Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank poolt väljastatud 6 650 000 krooni ei ole põhivõlg. Panga poolt volituseta tehtud ja mitte täidetud laenulepingus nr 17221 määratud laenusummat 7 100 000 krooni ei ole välja makstud, et takistada riigilõivu tasumist vastuhagi esitamisel. Sel eesmärgil on pank raha ilma maksekorralduseta kontolt ära võtnud. Aktsiaselts Eesti Krediidipank on oma nõudest loobunud alates 20.10.2006, järelikult ei ole panga poolt väljastatud 6 650 000 krooni seotud laenulepinguga nr 17221. Hageja ei ole maksnud pangale midagi panga käest ostetud laenulepingu raames, mis tõendab et mingit nõuet ei ole siiani tekkinud. Otsuses mainitud kaks põhivõlga on tõendamata ja viiviseid ajavahemiku 19.11.2009 - 08.02.2012 eest nõuda ei saa. Tegelikult peab hageja kostjatele raha tagasi maksma. Eraomandi tasuta konfiskeerimine ei ole õigusnormidega ette nähtud. Kinnistu Ravis esimene sundmüük toimus 08.04.2009 lepingu alusel, mida varjatakse hageja ja maakohtu poolt, kuigi 08.04.2009 leping avaldati kui hagi alus. 08.04.2009 leping on faktiliselt esimene enampakkumine, mis tõendab et panga sissenõutavaks mittemuutunud nõue (6 650 000 krooni ulatuses) on ebaseaduslikult rahuldatud 38 000 000 krooni ulatuses. Hageja ja maakohus varjavad hagi aluseks olevat 08.04.2009 lepingut, väites, et tegemist on konfidentsiaalse äritehinguga. Hageja ei soovinud hagi aluseks olevat 08.04.2009 lepingut esitada isegi kohtuistungitel. Hageja leidis, et 18.11.2009 enampakkumine on teostatud panga mitteloovutatud nõude alusel, kus hageja oli ostjaks, mitte panga nõude omanikuks või sissenõudjaks, mis tõendab, et nõude loovutamist panga poolt tegelikult ei toimunud, või on pooled loovutamise tühistanud, et läbi viia 18.11.2009 enampakkumine.

9(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379

18.11.2009 kordusenampakkumise akt on tehtud ilma esimese enampakkumiseta või vara allahindamiseta, täitemenetlus on kohtutäituri poolt peatatud. Mingeid teatisi (18.11.2009 enampakkumise aluseks oleva nõude loovutmiseks) ei ole esitatud. 18.11.2009 enampakkumise tulemusel on kinnistu Ravis läinud hageja omandisse, mis on kinnistusraamatus fikseeritud. 16.11.2009 kinnistamisavalduse p-dest 3.2, 3.3, 4, 4.1, 4.2, 4.3 kinnistusraamatu 20.10.2006 kustutamise kandest ja AÕS §-dest 55 ja 56 lähtudes johtub, et hüpoteek on kustutatud mitte tagatava nõude lõppemisega alates 20.10.2006, s.o alates hetkest, kui mingit nõuet ei olnud veel tekkinud, vaid kustutatud/lõppenud hüpoteek ja nõue on hagejale loovutatud panga poolt alates 20.10.2006, mitte 08.04.2009 ja 16.11.2009 lepingute sõlmimise hetkel. Panga 16.11.2009 tahteavaldus nr 4434 seisneb selles, et oma kohustuse ja mittetekkinud nõude on pank müünud äriühingule, et mööda hiilida kohtuvaidlusest panga poolt ilma volituseta tehtud ja mittetäidetud 22.09.2006 20.09.2008 laenulepingu üle. 16.11.2009 kinnistamisavaldus/kokkulepe nr 4434 tõendab kostjate seisukohta, et 16.11.2009 leping tõendab sissenõutavaks muutunud nõude loovutamist. Hüpoteegiga tagatud panga nõue läks üle hagejale 08.04.2009 lepingu alusel. Kui 08.04.2009 leping toimikus puudub, on esitatud hagi tõendamata, vaatamata selleloe, et pank esitas teatise, milles kinnitas, et loovutas nõude hagejale. 18.11.2009 kordusenampakkumise akt täiteasjas nr 027/2008/1841 tõendab, et hageja, Aktsiaselts Eesti Krediidipank ja kohtutäitur Risto Sepp ei olnud 18.09.2009 veel teadlikud, et enampakkumise aluseks olev panga nõue oli hagejale loovutatud 08.04.2009 lepingu alusel. 08.04.2009 lepingut ei eksisteeri, Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nõuet ei ole hagejale loovutatud, vaatamata sellele, et hageja, pank ja maakohus tagantjärele ja vastuolus kinnistusraamatu andmetega ja 18.11.2009 enampakkumise aktiga valetavad, nagu oleks panga nõue hagejale loovutatud 08.04.2009 lepingu alusel. Tagantjärele tehtud teatised (nõude loovutamiseks enne 18.11.2009 enampakkumist) ei tõenda, et hüpoteegiga tagatud nõue on hagejale loovutatud ja ei ole kui volikiri panga nõude kasutamiseks hagi esitamisel. Seda enam, et hageja ise ei olnud teadlik 18.11.2009 enampakkumisel, et enampakkumise aluseks olev panga nõue on talle loovutatud 08.04.2009 lepinguga. Maakohus ei kajastanud otsuses, et hageja esitas hagi täpsustused, kus hageja ei soovinud esitada hagi aluseks olevat 08.04.2009 lepingut, samas tunnistades, et selleks oli kohtu poolt määratud tähtaeg 01.07.2011. Maakohus ignoreeris kostjate vastuväidet, et menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hagi aluseks olev Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nõue on hagejale loovutatud. Maakohus märkis otsuses ebaõigesti, et kostjad vaidlustavad Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ja Osaühingu Ravis vahel sõlmitud laenulepingu ainult seetõttu, et pank ei maksnud laenu välja täies ulatuses. Maakohus ei arvestanud kostjate vastuväiteid selle kohta, et lepingutest panga ja Osaühingu Ravis vahel mingit sissenõutavaks muutunud nõuet ei tulene panga süül. Pank on nõudest loobunud alates 20.10.2006, s.o alates hetkest kui mingit nõuet ei olnud üldse tekkinud. Panga nõude loovutamist ei toimunud, mida tõendatakse isegi hagis. Kostjad palusid korduvalt jätta hagi läbi vaatamata, sest hageja on kõrvaline isik Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nõude suhtes, kes ei esitanud kostjatele mingeid nõudeid enne hagi esitamist. Hageja ei maksnud midagi panga käest ostetud laenulepingu raames. Laenulepingutes eksisteerivad ka võlausaldaja kohustused, mitte ainult nõuded. AS-l Eesti

10(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379 Krediidipank ei ole õigust ega alust laenusummat 7 100 000 krooni mitte väljastada, tunnistades sellega, et tal ei olnud õigust arestitud kinnistuga kauplemiseks. Hagi panga nõude suurendamiseks ja täitmiseks tõendab, et mingi täitemenetlus või hüpoteegiga koormatud kinnistu sundvõõrandamine ei ole võimalik nõude suuruse või eksisteerimise väljaselgitamiseni kohtu poolt. Osaühingu Ravis hagi (18.11.2009 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks) rahuldamiseni ei ole võimalik viiviseid juurde lisada TMS § 56 lg 3 tõttu. Hagi aluseks oleva 08.04.2009 lepinguga on Osaühingu Ravis omandis olev kinnistu Ravis panga poolt hagejale müüdud, mitte ainult nõue Osaühingu Ravis vastu, mis on faktiliselt kui esimene hüpoteegi all oleva kinnistu sundmüümine panga sissenõutavaks mittemuutunud nõude sundrahuldamise eesmärgil, mis peab toimuma TMS-i raames. Kostjad soovivad hagi aluseks oleva 08.04.2009 lepingu hagejalt väljanõudmist hageja poolt tagantjärele tehtud tõenditega mitte arvestamist ja nende menetlusest kõrvaldamist. Vastustaja seisukoht

11(12)

Tsiviilasi nr: 2-10-21379 lepingu väljanõudmise taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohus, tutvunud taotlustega ja vastuväitega, leiab, et need tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kajastab piisaval määral ja tegelikkusele vastavalt istungil toimunut. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm. Rahuldamata tuleb jätta ka kohtu tegevuse peale esitatud vastuväide. Kohus ei ole menetluse juhtimisel seadust rikkunud. Ka muud menetlust puudutavad taotlused tuleb jätta rahuldamata, sest need esitati peale asja sisulise arutamise lõpetamist (TsMS § 331). Asja arutanud Harju Maakohtu kohtuniku kriminaalvastutusele võtmine või tema suhtes kriminaalmenetluse algatamine ei ole tsiviilkohtu pädevuses. Tallinna Ringkonnakohus ei näe, et maakohtu kohtunik oleks toime pannud mingeid õigusrikkumisi, veel vähem kriminaalkorras karistatavad teod. Juhul, kui kostjad leiavad, et keegi on nende suhtes toime pannud kuriteo, võivad nad pöörduda politsei või prokuratuuri poole. Kõikidest menetlusdokumentidest nähtuvalt on kostjad menetlusdokumendid paralleelselt ka politseile esitanud. Menetluskulude jaotus

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.