EST AS hagi OÜ R ja VP vastu solidaarselt põhivõla 16 229,47 euro ja viiviste ning OÜ R põhivõla 76 826,04 euro väljamõistmiseks 93 055,51 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja EST AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige HN Kostja I OÜ R (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II VP(isikukood XXX, elukoht XXX)
19.01.2012. a
Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja esindaja juhatuse liige HN
-
kostja OÜ R seaduslik esindaja juhatuse liige ja kostja VP isiklikult
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OÜ R ja VP solidaarselt EST AS kasuks põhivõla katteks 16 229,47 (kuusteist tuhat kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 47 senti) eurot ja sissenõutavaks
15 726,36 (viisteist tuhat seitsesada kakskümmend kuus eurot ja 36 senti) eurot.
3.Välja mõista OÜ R EST AS kasuks põhivõla katteks 76 826,04 (seitsekümmend kuus tuhat kaheksasada kakskümmend kuus tuhat ja 04 senti) eurot ja
1(11)
2-10-21379 sissenõutavaks
muutunud
viivis
ajavahemiku
19.11.2009-08.02.2012
eest
59 834,71 (viiskümmend üheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend neli eurot ja 71 senti) eurot.
4.Välja mõista OÜ R EST AS kasuks alates 09.02.2012. a viivis 0,1% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta Harju Maakohtu 10.05.2010. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-21379 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati VP kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriossa nr XXX (kinnistu aadress XXX, Tartu) kohtulik hüpoteek summas 500 000 (viissada tuhat) krooni EST AS kasuks ning EST AS (registrikood XXX) kasuks OÜ-le R (registrikood XXX) kuuluva ehitise nimetusega Ladu (pos 7), ehitisregistri kood XXX, katastritunnus XXX (ehitise asukoha aadress XXX, Tallinn) arestimine jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
6.Jätta OÜ R ja VP 26.01.2012. a. taotlus 19.01.2012. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 8. veebruaril 2012. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.06.05.2010. a esitas EST AS kohtule hagi OÜ R ja VP vastu 1 702 066,39 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Krediidipank ja kostja I 22.09.2006. a laenulepingu nr XXX, mille alusel AS Eesti Krediidipank laenas kostjale I osade kaupa kokku 6 650 000 krooni. Kostja I on laenusumma kätte saanud kinnitades seda 2008. a majandusaasta aruandes kohustuste summana (6 650 000 krooni). Laenulepingu punti 2.2. järgi kohustus kostja I tasuma laenuandjale intressi määraga 6 kuu Euribor + 4,5% aastas, lisaks laenulepingu punkti
2.4.kohaselt leppisid pooled kokku ka viivisemääras, milleks on 0,1% päevas. Laenulepingu lõpptähtajaks oli 20.09.2008.a. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seadis kostja I 26.09.2006. a notariaalse hüpoteegilepinguga AS-i Eesti Krediidipank kasuks hüpoteegi kostja I kinnistule nimetusega “R“ Harju maakonnas XXX (registri nr XXX). Lisaks 2(11)
2-10-21379 sõlmisid lepingupooled 22.09.2006 käenduslepingu laenulepingu juurde, millega kostja II kohustus käendajana tagama laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käenduse maksimummääraga 500 000 krooni. Kuna laenulepingu lõpptähtajaks ei olnud laenusummat tagastatud, algatas AS Eesti Krediidipank 31.10.2008. a kostja I vastu täitemenetluse täiteasjana nr 027/2008/1841. 18.11.2009. a toimunud enampakkumisel ostis hageja hüpoteegiga tagatud kinnistu ära tasudes selle eest enampakkumise alghinna 9 450 000 krooni. 18.11.2009. a seisuga moodustus laenulepingust tulenev kostjate võlgnevus hageja ees summas 10 097 242,68 krooni, millest 6 650 000 krooni oli põhivõlgnevus, 704 117,68 intressid ja 2 743 125 krooni viivised, lisaks täitemenetluse kulud 808 759,71 krooni. Täitemenetluse käigus kaeti esmalt enampakkumisel saadud raha arvelt täitemenetluse kulud, seega jäi kostjate võlgnevuse katteks alles 8 641 240,29 krooni. 08.04.2009. a sõlmisid AS Eesti Krediidipank ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega lepiti kokku, et AS Eesti Krediidipank loovutab hagejale nõude suuruses 1 456 002,39 krooni. Nõue läks üle 08.11.2009. a, millekohane teade saadeti kostjatele posti teel 18.11.2009. a. Nõude loovutamise kohta on sõlmitus AS-i Eesti Krediidipank ja hageja vahel notariaalne leping 16.11.2009. a. Kostjad ei ole hagejat teavitanud asjaoludest, mis tingiksid laenulepingust ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise võimatuse või asjaoludest, mille tõttu oleks olnud kohustuse täitmisega viivitamine vabandav. Hageja on korduvalt üritanud kostjatele kätte toimetada oma kirjalikke nõudeid, kuid see on õnnestunud vaid ühel korral – 14.04.2010. a kohtutäituri vahendusel. Käesolevalt on hageja arvestanud nõudelt viivised alates 19.11.2009. a kuni hagiavalduse esitamiseni lepingust tulenevas viivisemääras, seega moodustub hageja nõue kostjate vastu summas 1 456 002,39 krooni ja viivised 246 064 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kostjatelt solidaarselt laenulepingust tulenevad viivised summas 15 726,36 eurot (so 246 064 krooni) ja põhivõla katteks 16 229,47 eurot (so 253 936 krooni). Lisaks palub hageja kostjalt I välja mõista laenulepingust tuleneva põhivõla katteks 76 826,04 eurot (so 1 202 066,39 krooni). Samuti palub hageja kostjalt I välja mõista laenulepingu nr XXX alusel lisanduvad viivised 0,1% laenu põhisumma võlast päevas alates 07.05.2010. a. kuni laenu põhivõlasumma võla tasumiseni (tl 190, I kd vt ka tl 208, I kd). Kohtukulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.25.06.2010. a dateeringuga kostjate vastuses viimased hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagil ei ole alust, sest AS Eesti Krediidipank jättis laenulepingust tuleneva kohustuse täies mahus täitmata st et AS Eesti Krediidipank ei maksnud kostjale I välja kokkulepitud summat 7 100 000 krooni, vaid ainult 6 650 000 krooni, millega rikuti kostja I majanduslikud plaanid ja tekitati kahju 32 350 000 krooni ulatuses. Seega ei ole laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks muutunud ja viivised on ebaseaduslikud. Täitemenetluse käigus toimunud sundtäitmine oli samuti seadusevastane, kuna nõue ei ole sissenõutavaks muutunud tänu AS-i Eesti Krediidipank lepingu mittetäieliku täitmise tulemusel. Kostjate väitel on AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel 22.09.2006. a. sõlmitud laenuleping ka tühine algusest peale, sest on AS Eesti Krediidipank poolt sõlmitud volitusteta, sest juhatuse liige ei võinud laenulepingut üksi alla kirjutada. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
3.30.06.2011. a esitas hageja kohtule tõendi, milles nähtub, et AS Eesti Krediidipank otsustas mitte täita laenulepingust tulenevat nõuet täies mahus seetõttu, et kostja I majanduslik olukord oli halvenenud ja AS-i Eesti Krediidipank kasuks hüpoteegiga tagatud nõude tagatis oli piiratud 3(11)
2-10-21379 käsutamise keelumärkega. Seega leidis AS Eesti Krediidipank, et laenu tagastamine kostja I võib olla ohustatud. AS Eesti Krediidipank teavitas oma otsusest ka kostjat I laenulepingu punkti 4.4.2. kohaselt.
4.01.08.2011. a esitasid kostjad täpsustatud vastuse hagiavaldusele, milles paluvad jätta hagi läbivaatamata, kuna nõue ei ole loovutatud hagejale (ei ole tõendatud loovutamine) ning 16.11.2009. a kinnistamisavalduse alusel on hüpoteek kustutatud (nähtub kinnistusraamatu väljavõttest) st et nõue on täies ulatuses rahuldatud. Kostjad jäävad endiselt oma seisukoha juurde, et kuna AS Eesti Krediidipank ei täitnud lepingujärgset nõuet täielikult, ei ole nõue sissenõutavaks muutunud kostja osas. Samuti lisavad kostjad, et käendusleping sõlmiti AS-i Eesti Krediidipank surve alusel.
5.Hageja selgitab kostjate seisukohta, et hüpoteek on kustutatud asjaoluga, et AS Eesti Krediidipank ja hageja sõlmisid nõude loovutamise lepingu, mistõttu kustutatigi AS-i Eesti Krediidipank hüpoteek. Nimetatu aga ei tähenda nõude täitmist.
6.17.08.2011. a seisukohas avaldab kostja II, et ei ole kohtutäituri vahendusel saanud kätte AS-i Eesti Krediidipank poolt hagejale loovutatud nõude lepingut – kohtutäituri akt on kostja arvates võltsing.
7.29.09.2011. a istungil jäid kostjad oma seisukohtade juurde, et laenuleping on algusest peale tühine ja sellest ei tulene mingeid nõudeid kostjatele. Leping on tühine pettuse, ähvarduse ja TsÜS § 83 alusel. Kostjad on seisukohal, et kuna AS Eesti Krediidipank ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust jättes välja maksmata terve laenusumma, said kostjad rohkem kahju kui lepingu alusel hageja.
8.02.11.2011. a määrusega uuendas kohus menetluse ja kohustas hagejat esitama hagiavalduse täpsustus.
9.11.11.2011. a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse koos täiendavate tõenditega.
10.21.11.2011. a kohtuistungil määras kohus kostjatele tähtaja vastuväidete täpsustamiseks, hagiavalduse täpsustusele seisukoha ning taotluste esitamiseks.
11.29.11.2011. a esitasid kostjad seisukoha hagiavalduse täpsustusele, milles jäid endiste vastuväidete juurde.
12.19.01.2012. a kohtuistungil jäi hageja kirjalikult esitatud juurde, kostjad rõhutasid, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjad ei ole kohustatud vastutama VÕS § 104 lg 1 alusel.
13.26.01.2012. a esitasid kostjad muuhulgas kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, milles palub protokoll parandada järgnevate asjaolude osas: 1) kohus on jätnud kajastamata kostja taotluse, milles palub lükata istung edasi, kuna puudub hagi aluseks olev 04.04.2009. a leping; 2) taandamisavaldus on esitatud ka varem, kuid see on jäetud rahuldamata koostöös kohtu esimehega ja kostjad on endiselt arvamusel, et on olemas alus taanduseks; 3) kohtu sõnastus on vale lauses „Palun tähelepanu pöörata sama lepingu p. 2.3.2, kus on 08.04.2009. a nõude loovutamise leping mainitud“, sest tegelikult on kostjate poolt 16.11.2009. a kinnistamisavalduse puntis 2.2 mainitud nõude loovutamine; 4) kohus ei soovi kajastada kostjate väiteid, et hageja üldse ei vaidlusta kostjate argumente vaid ainult ja tõendamatult palub kostjate esitatud tõendeid mitte vastu võtta; 5) kohus moonutab kostja väiteid vastuhagiavalduse puuduste kõrvaldamise kohta; 6) protokollis peaks olema kostjate väide, mis 4(11)
2-10-21379 tuleneb 16.11.2009. a kinnistamisavalduse punktidest 3.2, 3.3, 4, 4.2 ja 4.3 mitte 06.11.2006. a lepingust; 7) protokoll kajastab kostja esindaja räägitut valesti, sest tõlk ei tõlgi õigesti, sekretär ja kohtunik teevad koostööd hageja kasuks. Kohus edastas taotluse hagejale, millele hageja esitas seisukoha paludes jätta taotlus rahuldamata, kuna hageja arvates peab protokoll sisaldama poolte esitatud nõuete ja vastuväidete põhisisu, mitte sõna-sõnalist taasesitust. Hageja on seisukohal, et protokoll on õige ning lisaks ei märgib hageja, et ei mäleta kostjate istungi edasilükkamise taotluse esitamist.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagi kostjatelt raha väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 145 lg-le 1, sest asjas on leidnud tuvastamist, et kostjad on jätnud AS Eesti Krediidipank ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust ning AS Eesti Krediidipank ja kostja II vahel sõlmitud käendusepingust tulenevad kohustused alusetult täitmata.
15.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: •
•
•
•
•
•
AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel sõlmiti 22.09.2006. a. laenuleping nr XXX. Asjaolu on tõendatud AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel 22.09.2006. a. sõlmitud laenulepinguga nr XXX (Asjaolu üle ei ole vaidlust [tl 125, I kd] ning see on tõendatud ka AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel 22.09.2006. a. sõlmitud laenulepinguga nr XXX [tl 9-14, I kd]) AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel 22.09.2006. a. sõlmitud laenulepingu nr XXX on AS Eesti Krediidipank nimel allkirjastanud juhatuse esimees AK. Asjaolu on tõendatud AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel 22.09.2006. a. sõlmitud laenulepinguga nr XXX (tl 9-14, I kd) AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelise 22.09.2006. a. laenulepingu nr XXX p-i 2.1 järgi oli laenusummaks 7 100 000 krooni, p 2.2 järgi oli intressimääraks 6 kuu Euribor +4,5%, p 2.3. järgi laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 20.09.2008. a. ning p 2.4 järgi oli viivisemääraks 0,1% päevas. Asjaolu on tõendatud AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel 22.09.2006. a. sõlmitud laenulepinguga nr XXX (tl 9-14, I kd) AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelise 22.09.2006. a. laenulepingu nr XXX p-i 2.6 järgi väljastatakse laenusummast 2 241 000 krooni ühe pangapäeva jooksul pärast laenulepingu sõlmimist. Laenusummast väljastatakse laenusaajale 3 259 000 krooni pärast laenulepingu p-is 2.11 nimetatud tagatislepingute sõlmimist. Ülejäänud osa laenusummast suuruses 1 600 000 krooni väljastatakse laenusaajale 200 000 krooniste osade kaupa kvartaalselt. 200 000 krooni kantakse laenusaaja kontole iga kvartali viimase kuu 20. kuupäevaks. Asjaolu on tõendatud AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel 22.09.2006. a. sõlmitud laenulepinguga nr XXX (tl 9-14, I kd). AS Eesti Krediidipank on 22.09.2006. a. laenulepingu nr XXX alusel OÜ-le R laenu välja maksnud summas 6 650 000 krooni. Asjaolu üle ei ole vaidlust ning laenukohustus on kajastatud ka OÜ R 2008. a. majandusaasta aruande osaks olevas raamatupidamisbilansis pikaajalise kohustusena (tl 125, I kd ja tl 31, I kd). OÜ R, Eesti Vabariigi, AS Eesti Krediidipank ja kohtutäituri Mati Roodese vahel on sõlmitud 26.09.2006. a. notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega OÜ R seadis AS Eesti Krediidipank kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriossa nr XXX kantud kinnisasjale esimesele järjekohale hüpoteegi summas 9 230 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (p 5.1) ning hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad AS 5(11)
2-10-21379
•
•
•
•
• •
•
•
Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelisest 22.09.2006. a. laenulepingust nr XXX ja selles võimalikest lisadest, kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad AS Eesti Krediidipank ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Hüpoteegiga on tagatud ka nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis, hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Asjaolu on tõendatud OÜ R, Eesti Vabariigi, AS Eesti Krediidipank ja kohtutäituri Mati Roodese vahel sõlmitud 26.09.2006. a. notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguga (tl 15-23, I kd) AS Eesti Krediidipank avalduse ja OÜ R, Eesti Vabariigi, AS Eesti Krediidipank ja kohtutäituri Mati Roodese vahel 26.09.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu (tl 15-23, I kd) alusel on OÜ R suhtes algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 027/2008/1841) AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelise 22.09.2006. a. laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja arvel. Asjaolu üle ei ole vaidlust. 18.11.2009. a. esitas AS Eesti Krediidipank kohtutäiturile Risto Sepp 17.11.2009. a dateeringuga nõude suurendamise avalduse täiteasjas nr 027/2008/1841, mille kohaselt on ja OÜ R vahelisest 22.09.2006. a. laenulepingust nr XXX tulenev võlg 18.11.2009. a s.o. enampakkumise toimumise päeva seisuga 10 097 242,68 krooni, millest põhivõlg oli 6 650 000 krooni, intressid 704 117.68 krooni ning viivised 2 743 125 krooni. Asjaolu on tõendatud 17.11.2009. a nõude suurendamise avaldusega (tl 30, II kd) AS Eesti Krediidipank on saanud täiteasjas nr 027/2008/1841 toimunud sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamiseks pärast kinnisasja enampakkumise tulemist (9 450 000 krooni) täitekulude (808 759,71 krooni) mahaarvamist 8 641 240,29 krooni. Asjaolu üle ei ole vaidlust (vt ka tl 63 pöördel ja tl 112, I kd). AS Eesti Krediidipank ja AS EST vahel on 16.11.2009. a sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkulepe, mille p-is 2.2. AS Eesti Krediidipank ja AS EST kinnitavad, et AS Eesti Krediidipank ja AS EST vahel on 08.04.2009. a sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel AS Eesti Krediidipank loovutas AS-ile Eesti AS Eesti Krediidipank ja kinnistu omaniku, OÜ R vahel 22.09.2006. a sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad AS Eesti Krediidipank nõuded kinnistu omaniku vastu ja et nimetatud nõudeõigus on AS-ilt Eesti Krediidipank AS-ile EST üle läinud 08.11.2009. a. Asjaolu on tõendatud AS Eesti Krediidipank ja AS EST vahel 16.11.2009. a sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkuleppega (tl 133-137, I kd). AS Eesti Krediidipank ja VP vahel on 22.09.2006. a sõlmitud käendusleping. Asjaolu on tõendatud 22.09.2006. a käenduslepinguga (tl 24-25, I kd) AS Eesti Krediidipank ja VP vahel 22.09.2006. a sõlmitud käenduslepingu on AS Eesti Krediidipank nimel allkirjastanud juhatuse esimees AK. Asjaolu on tõendatud 22.09.2006. a käenduslepinguga (tl 24-25, I kd) Käenduslepingu p-i 1 järgi on käendusega tagatud 22.09.2006. a. laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused. Asjaolu on tõendatud 22.09.2006. a käenduslepinguga (tl 24-25, I kd). Käenduslepingu p-ide 2 ja 3 järgi vastutab käendaja AS Eesti Krediidipank ees 22.09.2006. a. laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahjude hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla võlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Asjaolu on tõendatud 22.09.2006. a käenduslepinguga (tl 24-25, I kd) 6(11)
2-10-21379 •
Käenduslepingu p-i 2 järgi on käendaja vastutuse maksimumsumma 500 000 krooni (tl 24)
16.Poolte vahel on eelkõige õiguslik vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda talle loovutamise teel üle antud laenu- ja käenduslepingust tuleneva nõude täitmist kostjatelt olukorras, kus kostjate väitel ei ole osundatud lepingutest tulenevat nõuet loovutatud ning nõude loovutanud võlausaldaja ning kostja I vaheline laenuleping ei kehti. Samuti on kostjate väitel õigus neil keelduda laenulepingust tuleneva kohustuse laenuks saadud rahasumma tagastamisest, sest laenuandja ei ole laenu täies ulatuses s.o. summas 7 100 000 krooni välja maksnud. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 15 tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel sõlmiti 22.09.2006. a. laenuleping nr XXX, mille alusel on AS Eesti Krediidipank OÜ-le R laenu välja maksnud summas 6 650 000 krooni. Kohus on samas ka tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelise 22.09.2006. a. laenulepingu nr XXX p-i 2.1 järgi oli laenusummaks 7 100 000 krooni, p 2.2 järgi oli intressimääraks 6 kuu Euribor +4,5%, p 2.3. järgi laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 20.09.2008. a. Kostjad ei ole väitnud, et osundatud tähtpäevaks oleks saadud laen summas 6 650 000 krooni AS-ile Eesti Krediidipank tagastatud. Kohus on tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank avalduse ja OÜ R, Eesti Vabariigi, AS Eesti Krediidipank ja kohtutäituri Mati Roodese vahel 26.09.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu (tl 15-23, I kd) alusel on OÜ R suhtes algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 027/2008/1841) AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelise 22.09.2006. a. laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks, mille raames on AS Eesti Krediidipank saanud täiteasjas nr 027/2008/1841 toimunud sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamiseks peale kinnisasja enampakkumise tulemist (9 450 000 krooni) täitekulude (808 759,71 krooni) mahaarvamist 8 641 240,29 krooni. Kohus on lugenud antud asjaolu kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-ga 4 kostjate poolt omaks võetuks. Kostjate kirjalikust vastusest võib aru saada, et nende hinnangul on vaidlusalusest laenulepingust tulenev nõue täitemenetluses OÜ-le R kuulunud kinnisasja arvel 18.11.2009. a läbi viidud enampakkumise teel rahuldatud ning kostjad esitavad ka arvestuse, mille kohaselt on “nõue ületäielikult rahuldatud“, kuivõrd sundtäitmisele oli esitatud nõue summas 7 033 765,68 krooni (tl 112, I kd). Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg-le 1 rahuldatakse sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlusest saadud raha jaotamisel võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid ning lg 3 kohaselt arvestatakse viivist kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni. 18.11.2009. a. esitas AS Eesti Krediidipank kohtutäiturile Risto Sepp 17.11.2009. a dateeringuga nõude suurendamise avalduse täiteasjas nr 027/2008/1841, mille kohaselt on ja OÜ R vahelisest 22.09.2006. a. laenulepingust nr XXX tulenev võlg 18.11.2009. a s.o. enampakkumise toimumise päeva seisuga 10 097 242,68 krooni, millest põhivõlg oli 6 650 000 krooni, intressid 704 117.68 krooni ning viivised 2 743 125 krooni, millistest nõuetest on kohtutäitur arvestades täitedokumendist tulenevat hüpoteegisummat 9 230 000 krooni (tl 31, II kd) ka lähtunud (tl 31, II kd). Seega oli täiteasjas nr 027/2008/1841 sundtäitmisele esitatud 10 097 242,68 krooni, millest sissenõudjale kuulus enampakkumise tulem hüpoteegisumma ulatuses väljamaksmisele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank on saanud täiteasjas nr 027/2008/1841 toimunud sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamiseks peale kinnisasja enampakkumise tulemist (9 450 000 krooni) täitekulude (808 759,71 krooni) mahaarvamist 8 641 240,29 krooni, millisest summas on kooskõlas AS Eesti Krediidipank ja OÜ R 7(11)
2-10-21379 22.09.2006. a. laenulepingu nr XXX p-iga 10.1, mille kohaselt kui laenusaajal on kohustus tasuda pangale üheaegselt lepingust tulenevaid erinevaid summasid, kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras laenusumma sissenõudmiseks panga poolt tehtud kulutused , seejärel trahvid ja lepingutasu ning üle jäänud summa suunatakse laenusumma tagastamisele alates varasemast võlgnevusest. Seega on sundtäitmise tulemist pärast täitekulude mahaarvamist täidetud viivisenõue summas 2 743 125 krooni, intressid 704 117.68 krooni ning laenulepingust tuleneva põhivõla täitmiseks 5 193 997,61 krooni (8 641 240,29-2 743 125-704 117.68-5 193 997,61=1 456 002,39 krooni), mistõttu jäi vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus põhivõla osas summas 1 456 002,39 krooni rahuldamata.
17.Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 15 tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja AS EST vahel on 16.11.2009. a sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkulepe, mille p-is 2.2. AS Eesti Krediidipank ja AS EST kinnitavad, et AS Eesti Krediidipank ja AS EST vahel on 08.04.2009. a sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel AS Eesti Krediidipank loovutas AS-ile Eesti AS Eesti Krediidipank ja kinnistu omaniku, OÜ R vahel 22.09.2006. a sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad AS Eesti Krediidipank nõuded kinnistu omaniku vastu ja et nimetatud nõudeõigus on AS-ilt Eesti Krediidipank AS-ile EST üle läinud 08.11.2009. a. Kohus on lugenud antud asjaolu tõendatuks AS Eesti Krediidipank ja AS EST vahel 16.11.2009. a sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkuleppega. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et osundatud kokkulepe ei tõenda nõude üleminekut, sest lepingu punktist 2.2 nähtuvad AS Eesti Krediidipank (lepingus hüpoteegipidaja 1) ja AS EST (lepingus hüpoteegipidaja) kinnitused, mille kohaselt pooled avaldavad ja kinnitavad, et nende vahel on 08.04.2009. a sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel hüpoteegipidaja 1 loovutas hüpoteegipidajale hüpoteegipidaja 1 (so AS Eesti Krediidipank) ja kinnistu omaniku, OÜ R vahel 22.09.2006. a. sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad hüpoteegipidaja nõuded kinnistu omaniku vastu ja et nimetatud nõudeõigus on hüpoteegipidajalt 1 hüpoteegipidajale üle läinud 08.11.2009. a (tl 134, I kd). Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis keelaks seadusest tulenevalt nõude loovutamist (loovutamise piirangud), mistõttu võis võlausaldaja VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude loovutada teisele isikule. Sama paragrahvi 2. lõike järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele ning tulenevalt § 167 lg-st 1 lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda vaidlusalustest laenu- ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist osas, milles need on täitmata.
18.Vastavalt VÕS § 171 lg-le 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostjad on väitnud, et neil on õigus vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest keelduda, sest ei endine ega uus võlausaldaja ei ole kostjale I välja maksnud kogu laenulepingus nimetatud summat 7 100 000 krooni, vaid 6 650 000 krooni. Vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune 8(11)
2-10-21379 leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega on osundatud sätte järgi lepingupoole kohustuse täitmisest keeldumise eelduseks, et lepingust tulenevad poolte vahelised kohustused oleks vastastikused, millisel juhul on kohustused seotud ja ühe täitmine sõltub sellest (üldjuhul soorituse-tasu suhe) ning täitmine peab arvestades lepingut ja võlasuhte olemust toimuma üheaegselt (VÕS § 82 lg 5). Kohtu hinnangul ei ole laenulepingust tulenev laenuandja kohustus anda laenusaajale rahasumma ning laenusaaja kohustus tagasi maksta sama rahasumma VÕS § 82 lg 5 mõttes vastastikused kohustused, sest laenu andmine ja tagastamine ei saa toimuda üheaegselt. Seega ei anna kohtu hinnangul asjaolu, et endine võlausaldaja andis kostjale I 6 650 000 krooni mitte aga kokku lepitud 7 100 000 krooni laenu, alust keelduda kohustuse sissenõutavaks muutumisel laenuks antud rahasumma tagasi maksmisest ulatuses, milles laen on üle antud. Kostjate väitel ei ole ka vaidlusalusest laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus sissenõutavaks muutunud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 teise lause järgi kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelise 22.09.2006. a. laenulepingu nr XXX p 2.3. järgi oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 20.09.2008. a. Seega möödus kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaeg 20.09.2008. a, pärast millist tähtpäeva on võlausaldajal õigus ka kohustuse täitmist nõuda. Ka on kostjad esitanud vastuväite, et vaidlusalune 22.09.2006. a. laenuleping on tühine, kuna see on allkirjastatud vaid AS Eesti Krediidipank ühe juhatuse liikme poolt, kuigi äriregistrist nähtuvalt on AS-i Eesti Krediidipank juhatuse liikmetel õigus esindada Panka õigustoimingutes üksnes kahekesi ühiselt. Kostjad on esitanud antud asjaolu tõendamiseks Harju Maakohtu registrosakonna registriandmete väljatrüki AS Eesti Krediidipank kohta seisuga 14.11.2008. a (tl 161, I kd). Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 15 tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel 22.09.2006. a. sõlmitud laenulepingu nr XXX on AS Eesti Krediidipank nimel allkirjastanud AS Eesti Krediidipank juhatuse esimees AK. Samuti on kohus tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja VP vahel 22.09.2006. a sõlmitud käenduslepingu on AS Eesti Krediidipank nimel allkirjastanud juhatuse esimees AK. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-le 2 saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Kohtule esitatud väljavõttest AS Eesti Krediidipank 10.06.2004. a. juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et AS Eesti Krediidipank juhatus otsustas kinnitada alates 01.06.2004. a juhatuse allkirjapädevused krediidivaldkonnas selliselt, et juhatuse esimehel on ainuisikuline allkirjapädevus kuni 10 miljonit krooni (tl 131, I kd). Kuivõrd tulenevalt TsÜS § 33 lg-st 1 on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut, tuleb AS Eesti Krediidipank 10.06.2004. a. juhatuse koosoleku otsust käsitleda tehinguna, milles on väljendatud juhatuse liikmete tahteavaldused juhatuse esimehele volituste andmiseks allkirjastada panga nimel krediidivaldkonnas tehtavaid tehinguid kuni 10 miljoni krooni ulatuses. Seega tegutses AS Eesti Krediidipank juhatuse esimees AK 22.09.2006. a. laenulepingu ning 22.09.2006. a. käenduslepingu sõlmimisel oma volituste piires, mistõttu nimetatud tehingud kehtivad. Ka märgib kohus, et kooskõlas TsÜS § 129 lg-ga 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Asjaolud, et nii AS Eesti 9(11)
2-10-21379 Krediidipank on 22.09.2006. a. laenulepingut täitnud, makstes välja kostjale I laenu summas 6 650 000 krooni, samuti laenuandja edaspidine käitumine, annab alust järeldada, et AS Eesti Krediidipank on konkludentselt tehingu igal juhul heaks kiitnud. Seega on kostjal I kohustus vaidlusalusest laenulepingust tulenevad kohustused täita.
19.Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tulenevalt osundatud sättest on käendaja vastuse tekkimise eelduseks peale kehtiva käenduslepingu ka, et käendusega tagatav võlausaldaja nõue oleks olemas (käenduse seotus tagatava nõudega) ja et oleks saabunud juhtum, mille korral on käendaja kohustatud vastavalt käenduslepingule kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Vastavalt VÕS § 149 lg-le 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kohus on käesolevas tsiviilasjas kostjate vastuväiteid analüüsinud eelnevalt (vt eelkõige kohtuotsuse p 17 ja 18). Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 saab võlausaldaja nõuda käendajalt käendatava kohustuse täitmist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-i 15 tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja VP vahel on 22.09.2006. a sõlmitud käendusleping ning käendaja vastutuse maksimumsumma on 500 000 krooni. Kohus on tuvastanud, et käenduslepingu p-i 1 järgi on käendusega tagatud 22.09.2006. a. laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused ning käenduslepingu p-ide 2 ja 3 järgi vastutab käendaja AS Eesti Krediidipank ees 22.09.2006. a. laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahjude hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla võlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Asjas on tuvastatud, et vaidlusalune käendusleping kehtib. Kohus on ka eelnevalt tuvastanud, et täiteasjas nr 027/2008/1841 sundtäitmise tulemist jäi vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus põhivõla osas summas 1 456 002,39 krooni (93 055,51 eurot) rahuldamata. Seega on VÕS § 145 lg 1 eeldused käendaja vastutuse tekkimiseks täidetud ja kostjalt II tuleb hageja kasuks solidaarselt kostjaga I välja mõista põhivõlg 16 229,47 eurot ja kostjalt I kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 tuleb 22.09.2006. a laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks välja mõista põhivõlana 76 826,04 eurot.
20.Hagejal on õigus nõuda ja arvestada võlgnetavalt summalt kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 15 tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelise 22.09.2006. a. laenulepingu nr XXX p-i 2.4 järgi oli kokku lepitud viivisemääraks 0,1% päevas. Hageja palub välja mõista põhivõlalt viivise alates 19.11.2009. a. a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,1% päevas. Lõpp-päev Alguspäev 8.2.12 19.11.09
Põhivõlg 93 055,51
Viivitatud Viivis päevi 36,50%
Viivis 75 561,07
Ajavahemiku 18.11.2009. a kuni 08.02.2012. a. eest tuleb kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisest 0,1% päevas põhivõlalt 93 055,51 eurolt (so 1 456 002,39 krooni) summas 75 561,07 eurot solidaarselt 15 726.36 eurot ja kostjalt I (OÜ R) 59 834,71 eurot (75 561,0715 726.36=59 834,71). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt I (OÜ R) välja mõista viivis 0,1% päevas alates 09.02.2012. a kuni põhinõude 93 055,51 euro täitmiseni. 10(11)
2-10-21379
20.Kostjad on esitanud kohtule 26.01.2012. a. taotluse 19.01.2012. a. toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostjate poolt on protokolli taotlusena esitatud rida hinnangulisi väited, milliste alusel ei ole protokolli parandamine põhjendatud, sest need ei kajasta menetlustoimingu olulist käiku ega ole asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulised. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm vaid üksnes kohtuistungil käsitletud oluliste asjaolude lühikokkuvõte. Eeltoodu alusel jätab kohus kostjate 26.01.2012. a esitatud taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata.
21.10.05.2010. a. käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on Harju Maakohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse osaliselt ning muuhulgas hagi tagamiseks määranud seada hagi tagamiseks VP(isikukood XXX) kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriossa nr XXX (kinnistu aadress XXX, Tartu) kohtulik hüpoteek summas 500 000 (viissada tuhat) krooni EST AS (registrikood XXX) kasuks ning määranud arestida hagi tagamiseks EST AS (registrikood XXX) kasuks OÜ-le R (registrikood XXX) kuuluv ehitis nimetusega Ladu (pos 7), ehitisregistri kood XXX, katastritunnus XXX(ehitise asukoha aadress XXX, Tallinn). Kohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.