Tallinna Halduskohus Kadriann Ikkonen 24. november 2017, Tallinn 3-16-1344 I.T.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 1.06.2016 otsuse nr 83.1/20870 tühistamise nõudes ja Maksu- ja Tolliameti kohustamise nõudes tagastada kaebajale 297,41 eurot
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – I.T. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle OravHinno Kolmas isik – V.P.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I.T.i kaebus.
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 1.06.2016 otsus nr 83.1/20870.
4.Kohustada Maksu- ja Tolliametit rahuldama kaebaja tagastusnõue 297,41 eurot 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.I.T. (edaspidi: kaebaja või I.T.) ja V.P. (edaspidi: kolmas isik või V.P.) on abielus ja esitasid Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA) 2015. aasta kohta ühise tuludeklaratsiooni. MTA arvutas välja, et enammakstud tulumaksusumma on 297,41 eurot (edaspidi: tagastusnõue).
2.MTA 1.06.2016 otsusega nr 8-3.1/20870 jäeti tagastusnõude täitmise taotlus rahuldamata ning tasaarvestati seisuga 7.04.2016 tulumaksu tagastusnõude summa kohtutäitur Marek Laanemetsa nõudega täiteasjas nr 014/2012/2769 summas 297,41 eurot.
3.V.P., OÜ Ravis ja I.T. esitasid 5.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 1.06.2016 otsuse nr 8-3.1/20870 tühistamise nõudes; MTA kohustamise nõudes rahuldada kaebajate tagastusnõue summas 297,41 eurot; ja kohtutäitur Marek Laanemetsa täitemenetluses nr 014/2012/2769 tehtud toimingute peale.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 22.11.2016 määrusega V.P.i, OÜ Ravis ja I. T. kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olevas täiteasjas nr 014/2012/2769 tehtud toimingute peale (p 1); võttis menetlusse I.T.i kaebuse MTA 1.06.2016 otsuse nr 8-3.1/20870 tühistamise nõudes ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse V.P.i (p 3).
5.Tallinna Halduskohus tagastas 15.03.2017 määrusega OÜ Ravis kaebuse MTA 01.06.2016 otsuse nr 8-3.1/20870 peale (p 1).
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja taotleb MTA 1.06.2016 otsuse nr 8-3.1/20870 tühistamist ja MTA kohustamist rahuldada kaebajate tagastusnõue summas 297,41 eurot. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsus õigusvastane, kuna tagastusnõue on tasaarvestatud kohtutäitur Marek Laanemetsa täiteasjast nr 014/2012/2769 tuleneva õigusvastase nõudega. V.P.i üle algatati täitemenetlus alusetult, kuna kolmandal isikul puuduvad kohustused sissenõudja AS-i Auto Metall EST ees. Nimetatud ettevõtet äriregistris ei eksisteeri. OÜ Auto Metall EST ei ole AS-i Auto Metall EST õigusjärglane. Lisaks on kohtutäitur Marek Laanemets müünud V.P.ile kuulunud kinnistu, millega on kaetud väidetav sissenõue. Kinnistu hüpoteegi kustutas Tartu Maakohtu kinnistusosakond 20.10.2006 kandega. MTA ei oleks tohtinud eelnevat ignoreerida.
7.Maksukorralduse seaduse (edaspidi: MKS) § 105 ja täitemenetluse seadustik (edaspidi: TMS) ei sätesta, et kustutatud hüpoteegiga kaetud võlg saab olla aluseks sundtäitmisele ja tasaarvestamisele.
8.Väidetavad võlad kuuluvad V.P.ile, kuid vaidlustatud otsuse adressaat on kaebaja, kes ei oma võlgadega puutumust. Kaebaja ei saa olla solidaarselt koos kolmanda isikuga väidetava võla kohustatud isikuks. Seega pani MTA kaebaja suhtes toime varguse.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 1.06.2016 otsus on õiguspärane ja põhjendatud. MTA ei ole kaebaja ja kolmanda isiku raha ega pensionit konfiskeerinud ega varastanud. 1.06.2016 otsuse alusel on tagastusnõude täitmise taotlus rahuldamata jäetud ja 2015. aasta kaebaja ja V.P.i ühise tuludeklaratsiooni tulemusena tekkinud enammakse on kohtutäitur Marek Laanemetsa esitatud nõudega tasaarvestatud. Otsuses on viidatud ka õiguslikule alusele, mille alusel tasaarvestus toimus (MKS § 105 lg-d 3 ja 6). Seega ei olnud tegemist kaebaja pensioniga, mida tasaarvestati. TMS mõtte ja avalike huvidega on kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt kohtutäituril on õigus arestida ühise tuludeklaratsiooni esitamise tulemusena esitatud tulumaksu tagastusnõue, seda hoolimata sellest, millisele kontole tagastusnõude summa kandmist soovitakse. Seejuures on MTA-l õigus vastav tagastusnõue kohtutäituri nõudega tasaarvestada ja kohtutäiturile üle kanda.
10.MTA oli üksnes kohustatud isik, kes pidi kohtutäituri nõude täitma, hindamata selle õigsust. Samamoodi ei saanud MTA hinnata, kas nõue, mida kohtutäitur sisse nõuab, üldse eksisteerib, kas ja millised on nõude aluseks olevad dokumendid ning kas täitmisteade ja täitedokument on kolmandale isikule kätte toimetatud. Juhul, kui kaebaja või kolmas isik leiab, et täiteasjas nr 014/2012/2769 tehtud arestimisakt on edastatud MTA-le ebaõigesti, tulnuks seda vaidlustada kohtutäitur Marek Laanemetsa juures (vt TMS § 217 lg 1).
11.Kaebaja ja kolmas isik on vaidlustanud MTA 7.05.2015 otsuse nr 8-3.1/29877, millega jäeti kaebaja ja kolmanda isiku 2014. aasta tuludeklaratsiooni alusel tekkinud enammakse ja
tagastusnõude täitmise taotlus rahuldamata (haldusasi nr 3-15-1370). Viidatud lahendist ei saa järeldada isikute paljaksröövimist, vaid küsimus on, kas MTA konkreetne haldusakt ja tegevus on õiguspärased.
12.Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2014 lahendist haldusasjas nr 3-11-1662, ei oleks kaebajal ilma ühise tuludeklaratsioonita õigust midagi tagasi saada. Juhul, kui kolmas isik oleks eraldi tuludeklaratsiooni teinud, oleks tema enammakse olnud 215,60 eurot, mida kohtutäitur saanuks arestida. See tähendab, et kaebaja sellises suuruses tagastusnõue saavutati üksnes ühise tuludeklaratsiooni esitamise tulemusena.
13.TMS § 114 lg 1 p 4 sõnastus viitab nõude arestimisele ja selle käsutuse keelamisele, mistõttu ei oma arestimisel tähtsust see, millist käsutust võlgnik teha soovib. Ebaõige on tõlgendada TMS § 111 ja TMS § 114 lg 1 p 4 koosmõjus nii, et arestida saab üksnes sellise käsutuse, kus võlgnik taotleb tulumaksu tagastust täismahus enda kontole. MTA möönab, et TMS § 111 ja TMS § 114 lg 1 p 4 sõnastused viitavad sellele, et nimetatud sätete kohaldamiseks peab kohtutäituri nõue olema suunatud võlgniku vastu, kellel on omakorda nõudeõigus kolmanda isiku (antud juhul MTA) vastu. Käesoleval juhul on tegemist võlgnikust ja mittevõlgnikust abikaasade ühise nõudeõigusega kolmanda isiku (MTA) vastu. Samas on täidetud TMS § 14 lg 1 kohaldamise tingimused.
14.Abikaasade ühist nõudeõigust saab käsitada ühisvarana perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 25 mõttes. PKS § 24 lg 2 ja § 211 lg 1 kohaselt saab varaühisust eeldada ja ühisvaraks võivad olla ka PKS § 25 kohaselt varalised õigused, milleks kahtlemata on ka tulumaksu tagastusnõue. Kasutades tulumaksuseaduse (edaspidi: TuMS) § 44 lg-s 2 toodud võimalust ühise tuludeklaratsiooni esitamiseks, võtsid abikaasad endale TuMS § 46 lg-s 1 sätestatud kohustuse vastutada ühiste või ühe abielupoole kohustuste eest solidaarselt. TuMS § 46 lg-s 1 sätestatud kohustuse võtmist saab käsitada kui nõusolekut TMS § 14 lg 1 tähenduses abikaasade ühisvarale sissenõude pööramisele. Isegi kui see nii ei oleks, siis TuMS § 46 lg-s 1 toodud solidaarse vastutuse võtmise korral saab lugeda, et täitmiseks on esitatud nõue mõlema abikaasa vastu solidaarselt. Järelikult on täidetud tingimused TMS § 111 ja TMS § 114 lg 1 p 4 kohaldamiseks. See omakorda tähendab, et kohtutäituri nõude rahuldamine MTA poolt MKS § 105 lg 3 ja 6 alusel abikaasade ühise tulumaksu tagastusnõude alusel oli võimalik ja õiguspärane.
15.MTA on kohtutäiturile 1.06.2016 otsuses toodud nõude summas 297,41 eurot üle kandnud ning vastustajal puuduvad seadusest tulenevad võimalused kohustada kohtutäiturit temale üle kantud summat tagastama.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised.
17.Kaebajad esitasid 2015. aasta kohta ühise tuludeklaratsiooni. MTA arvutas ühises tuludeklaratsioonis kajastatud andmete alusel välja, et enammakstud tulumaksusumma on 297,41 eurot. Vastustaja jättis kaebaja tagastusnõude rahuldamata ning tasaarvestas tagastusnõude V.P.i rahuldamata rahaliste nõuetega. Kaebaja ei nõustu kaevatavas otsuses nimetatud nõude olemasolu ja kehtivusega. Seega käib vaidlus tagastusnõude rahuldamata jätmise ja tasaarvestamise otsuse õiguspärasuse üle.
18.HKMS § 158 lg 2 alusel teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohus lähtub kaebuse lahendamisel edaspidi kuni 31.12.2016 kehtinud TuMS redaktsioonist. TuMS § 44 lg 2 kohaselt võisid residentidest maksumaksjad, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, esitada ühise tuludeklaratsiooni, arvestades § 282 lõikeid 2 ja 3. Paragrahvi 231 lõikes 1 nimetatud maksuvaba tulu jagatakse enne § 282 lõikes 2 nimetatud proportsiooni arvutamist abikaasade vahel võrdselt.
19.Deklaratsiooni kohaselt oli kaebaja tulu 2015. aastal pension 6823,68 eurot, millelt oli kinnipeetud tulumaksu 467,14 eurot. Kolmas isik oli saanud muud palgatulu 1078 eurot, millelt oli kinni peetud tulumaksu 215,60 eurot, ning pensioni 3000,99 eurot, millelt tulumaksu kinni ei peetud. Vastustaja on arvestanud kaebajate ühise tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu summaks 297,41 eurot ja selle summa osas vaidlust ei ole.
20.TuMS § 46 lg 6 esimese lause kohaselt tagastab MTA füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või tema abikaasa pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. MKS § 31 lg 1 punkti 3 järgi on isikul õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt MKS §-le 33 (tagastusnõue). Kaebaja ja kolmas isik on ühises deklaratsioonis esitanud tagastusnõude täitmise taotluse, paludes kanda tagastusnõude summa kaebaja pangakontole.
21.MKS § 34 lg 1 sätestab, et tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib pöörata täitemenetluse käigus sissenõuet nagu rahalisele nõudele. MKS § 105 lõike 3 kohaselt tasaarvestab maksuhaldur maksuseaduses sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (§ 33). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. Kuni 30.09.2016 kehtinud redaktsioonis rahandusministri 19.12.2008 määrusega nr 51 kinnitatud „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra“ § 13 lg 2 sätestab, et maksuhalduril on õigus isiku tagastusnõudeid tasaarvestada rahaliste kohustustega ilma isikut sellest eraldi teavitamata. Seega puudus MTA-l kohustus kaebajat tasaarvestusest eraldi teavitada.
22.Kaevatavast otsusest nähtub, et MTA tasaarvestas kohtutäitur Marek Laanemetsa nõude (täitetoimiku number 014/2012/2769), kus kohustatud isikuks on märgitud kolmas isik. Täiteasi nr 014/2012/2769 algatati võlgniku V.P.i üle (vt kohtutäitur Marek Laanemetsa 4.12.2012 kinnisasja arestimise akti). Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 8.02.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-21379, millega mõisteti välja OÜ-lt Ravis ja V.P.ilt solidaarselt Auto Metall EST AS-i kasuks põhivõla katteks 16 229,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 19.11.2009–8.02.2012 eest 15 726,36 eurot. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et täitemenetlus on algatatud üksnes V.P.i üle, ega ka selles, et kohtutäitur Marek Laanemets on tagastusnõude arestimiseakti MTA-le esitanud üksnes kolmanda isiku suhtes.
23.Kaebaja väited seonduvalt täiteasja nr 014/2012/2769 seaduslikkusega ei oma asjas tähtsust. TMS § 111 alusel arestib kohtutäitur sissenõude pööramiseks nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut (antud juhul MTA) täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Seega antud juhul täitis MTA kohtutäituri nõude, hindamata selle õigsust. Kohus selgitas eelnevat ka käesolevas haldusasjas 22.11.2016 tehtud määruses. Siiski tuleb MTA-l kontrollida seda, et ta täidaks arestimisakti õige isiku suhtes.
24.Vastustaja viide PKS § 24 lg-st 2 ja § 211 lg-st 1 tulenevale varaühisusele ei ole asjakohane. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Riigikohtu tsiviilkolleegium täpsustas 26.04.2017 otsuse nr 3-2-1-11116 p-s 40.3 ühisvarale sissenõude pööramisega seonduvat nii: „Nõuetele sissenõude pööramiseks ei ole sissenõudja huvides lahusvara eeldust kehtestatud. Kui täiturile on teada, et võlgnik on abielus, kehtib seega eeldus, et tegu on ühisvaraga ning võlgniku nõudele krediidiasutuse vastu kontol oleva raha käsutamiseks ja töötasu nõudele saab sissenõude pöörata üksnes juhul, kui täitedokument on mõlema abikaasa suhtes, teine abikaasa on sissenõude
pööramisega nõus (nõusoleku saab anda ka täitemenetluses) või ühisvara on jagatud.“ Asjas ei ole esitatud tõendeid ega seisukohti selle kohta, et on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument või kaebaja oleks andnud nõusoleku sissenõude pööramiseks kaebaja ja kolmanda isiku ühisvarale ehk tagastusnõudele. Lisaks ei ole kohtutäitur vastavat kohustust MTA-le pannud ning esitanud taotlust kaebajat puudutavas osas nõude tasaarvestamiseks.
25.Ka Riigikohtu halduskolleegium on 16.05.2013 otsuse nr 3-3-1-20-13 punktis 11.1 selgitanud, et kui täitemenetluses on täitmiseks esitatud nõue üksnes ühe abikaasa vastu ja puudub teist abikaasat kohustav täitedokument ning ühiselt esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt tuleb tagastamisele kuuluv tulumaks kanda abikaasale, kelle suhtes täiteasja ei ole, siis puudub MTA-l kui täitemenetluses kolmandal isikul õigus kanda tagastamisele kuuluv tulumaks kohtutäiturile. Tulenevalt TuMS § 46 lg-st 6 tagastatakse tagastamisele kuuluv tulumaks sellele isikule, kes on abikaasade ühises tuludeklaratsioonis ära näidatud (sama lahendi p 11.2). Antud juhul on kaebajate ühises tuludeklaratsioonis näidatud, et enammakstud tulumaksu tagastust soovitakse saada I.T.i pangakontole. Seega ei võinud vastustaja jätta kaebajate ühist tagastusnõuet rahuldamata. Kohtutäiturile kantud summa 297,41 eurot tulnuks kanda I.T.i pangakontole. Vastustajal ei olnud õigust pöörata sissenõuet kaebaja ja kolmanda isiku ühisvarale ega kaebajate ühise tagastusnõude arvelt kohtutäituri arestimise akti täita.
26.Kohus ei nõustu vastustajaga, et antud juhul Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-20-13 seisukohad tulenevalt Ringkonnakohtu 27.01.2014 määrusest nr 3-11-1662 ei kohaldu. Õige on vastustaja väide, et käesoleva haldusasja asjaolud on mõnevõrra erinevad haldusasja nr 3-11-1662 asjaoludest. Käsitletud ringkonnakohtu lahendis osutus kaebajale tagastamisele kuuluva summa muutumisel määravaks asjaoluks see, et kaebaja tegi tuludeklaratsiooni parandused, mille kohaselt ei olnud kaebaja tuludeklaratsioon enam ühisdeklaratsioon. Sellega muutus ka kaebajale tagastamisele kuuluv summa. Vastustaja väide, et antud juhul ei oleks kaebajal ilma ühise tuludeklaratsioonita õigus tagasi saada midagi ning juhul, kui kolmas isik oleks eraldi tuludeklaratsiooni teinud, oleks tema enammakse olnud summas 215,60 eurot, ei muuda ühisvarale sissenõude pööramist antud juhul õiguslikult võimalikuks. Riigikohtu asjas nr 3-3-120-13 tehtud otsuse p-s 11 toodud halduskolleegiumi seisukohtadest ei saa järeldada, et tulumaksu tagastusnõude rahuldamine on võimalik üksnes juhul, kui kaebajal oleks tekkinud vastav nõudeõigus.
27.Kaebaja ülejäänud väiteid, mida kohus käesolevas otsuses ei käsitlenud, ei puutu kohtu hinnangul käesoleva haldusasja esemesse, mistõttu kohus jätab need väited tähelepanuta.
28.MTA 1.06.2016 otsus nr 8-3.1/20870 on õigusvastane ja tuleb seetõttu tühistada. Vastustajal tuleb enammakstud tulumaksusumma 297,41 eurot kaebajale tagastada.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kaebaja vabastati 22.11.2016 määrusega riigilõivu tasumisest. Teiste menetluskulude väljamõistmist kaebaja ega kolmas isik ei taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.