Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 16.09.2011. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja Osaühing G 25.04.2007 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt sai Laenusaaja Hagejalt investeeringuteks laenu 370 687,56 eurot intressiga 6 kuu Euribor + 2,5% aastas tähtajani 25.10.2009. Laenusaaja kohustus makseid tegema iga kuu 25. kuupäeval. Lepingule kohaldus seadusjärgne viivis 0,022% päevas. Laenusaaja ei ole käesoleva hetkeni täitnud laenulepingus toodud kohustusi. Käesoleva hagi esitamise seisuga on Laenusaaja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus Hageja ees kokku 142 386,38 EUR (põhiosa 71 193,19 EUR, viivised 71 193,19 EUR). Hageja ja TR sõlmisid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 25.04.2007 käenduslepingu nr 07-075312-KÄ, mille punkti 1 kohaselt võttis Kostja endale kohustuse vastutada laenulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate Laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest Hageja ees solidaarselt Kostjaga ja teiste käendajatega kuni summas 95 867,47 eurot. Kuivõrd Hageja nõue Laenusaaja vastu ületab käenduslepingus sätestatud Kostja vastutust, vastutab Kostja tulenevalt Hageja ja Kostja vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevalt üksnes 95 867,47 eurot ulatuses. Hageja on saatnud Kostjale korduvaid käendusnõudeid ja teatisi, Kostja on neist osa ka kätte saanud (nt 25.11.2008 saadetud teatis on kättesaadud 12.12.2008), mistõttu on Kostja teadlik Laenusaaja poolsete kohustuste mittetäitmisest. Samuti vajab märkimist, et Kostja on Laenusaaja juhatuse liige ning laenulepingu tagatiseks olnud kinnistute suhtes toimunud täitemenetlusega on Kostja kahtlemata teadlik Hageja nõudest. Sellele vaatamata ei ole ka Kostja asunud kohustusi täitma. Hageja palub TR’ilt mõista Swedbank AS-i kasuks välja 95 867,47 EUR. 11.04.2012. a vähendab hageja oma nõuet kostja vastu ja palub kostjalt välja mõista 63 911,65 eurot. Kostja vastus Kohtule 25.11.2011. a ja 04.04.2012. a esitatud vastuses TR tema vastu esitatud hagi ei tunnista. TR on seisukohal, et Swedbank AS poolt esitatud käenduslepingust tulenev nõue on ühe kaaskäendaja poolt täidetud, mistõttu ei ole Swedbank AS-le enam käenduslepingust tulenevat nõuet. Niisamuti on Swedbank AS saanud oma nõudele rahuldust TR kuulunud kinnisasja mõtteliste osade sundmüügist. Koormatud ja nüüdseks realiseeritud kinnisasjadega olid tagatud ka Swedbank AS nõuded TR vastu, mis tulenesid poolte vahel sõlmitud käenduslepingust. Hageja on esitatud hagis tuginenud Laenulepingust tuleneva 71 193,18 euro suuruse põhivõla ning 71 193,19 euro suuruse viivisvõla olemasolule. Seejuures ei ole Hageja pidanud vajalikuks esitada oma nõude arvutuskäiku. Hagiavalduse lisana 3 lisatud laenulepingust tuleneva võlgnevuse nn arvestus võib olla küll informatiivne panganduses tegutsevale ning vastavasisulisi eriteadmisi ja kogemust omavale isikule, küll aga ei ole nimetatud aruanne ilma täiendavate lisaselgitusteta üheselt hoomatav neid eriteadmisi ja igapäevast puutumust pangandusega mitteomavatele isikutele. Esitatud arvestusest ei ole kõrvalnõuete osas võimalik tuvastada ei kõrvalnõuete arvestuse perioodi, arvestuse aluseks olnud päevade arvu ega muud kõrvalnõuete elementaarse arvutuskäigu juurde kuuluvat, mille abil arvestuse õigsust kontrollida. Samuti ei ole arvestustest üheselt tuvastatav, kelle poolt ning millal teostatud makse on arvatud laenulepingust tulenevate nõuete katteks ning millises ulatuses on see arvestatud viivise, millises osas intressi ning millises osas põhinõude katteks. Niisamuti ei ole summeeritud arvestuses ei tasutud põhiosa, viiviseid ega ka intressi.

Hageja poolt kohtule esitatud Laenulepingu punktis 2.1.6 on ära toodud Laenulepingust tulenevaid Hageja nõudeid tagavad tagatised, mille hulgas on ka Pärnu linnas paiknevad kaks korteriomandit (XXXja XXX). Mõlemale eelnimetatud korteriomandile on Hageja kasuks 25.04.2007, s.o. Käenduslepingu ja Laenulepingu sõlmimisega samal päeval seatud hüpoteegid kogusummas 4 250 000 krooni. XXX korteriomandile seatud 2 000 000 krooni suurune hüpoteek, mis on Laenulepingu tagatiseks on kinnistusraamatust hüpoteegipidaja nõusolekul kustutatud 03.05.2010. XXXkorteriomandile seatud 2 250 000 krooni suurune hüpoteek on kinnistusraamatusse kantuna kehtiv aga tänaseni. Olukorras, kus Hageja on vabatahtlikult loobunud hüpoteegist XXX korteriomandile summas 2 000 000 krooni, mis on nähtuvalt kinnisvaraveebi www.kv.ee keskkonnas olevast kuulutusest olnud 2011 aasta alguses müügis 99 999 euroga, on ilmne, et nimetatud tagatise realiseerimisega oleks nimetatud summa ulatuses saanud Hageja oma nõudele suures osas rahulduse. Arvestades, et korteriomandile XXX on omal ajal seatud hüpoteek, mille suurus ületab XXX korteriomandile seatud hüpoteeki 250 000 krooni võrra, on alust eeldada, et ka XXX korteriomandi turuväärtus ei jää alla XXX korteriomandi turuväärtusele, vaid on pigem selles suurem. Seega oleks Hageja 142 383,38 euro suuruse nõude saanud edukalt rahuldada ka nimetatud kahe korteriomandi realiseerimisest, mida aga Hageja teinud ei ole, mistõttu kohaldub käendaja vastustust vähendav VÕS § 145 lg 5, mis arvestades Hageja-l olnud ja tema tegevuse tulemusena vähenenud tagatiste väärtust välistab Kostja poolse vastutuse tõenäoliselt üldse. 30.09.2010 dateeritud kohtutäitur Rocki Albert ́i täitmisteate kohaselt algatati Kostja ja tema abikaasa suhtes täitemenetlus Pärnu notar Kristi Kivimägi poolt Käenduslepinguga samal päeval, s.o. 25.04.2007, sõlmitud hüpoteegileping nr. XXX alusel. Hüpoteegilepingu punktiga 4.4. seati Hüpoteegilepingu punktis 1.4. ja 1.5. nimetatud kinnistule ühishüpoteek summas 7 600 000 krooni. Kinnistud, millele hüpoteek seati, olid Kostja, ÜU ja TN kaasomandisse kuulunud kinnisasjad XXX ning XXX(vastavalt registriosa numbrid XXX ja XXX). Hüpoteegilepingu punktis 5.5. sisalduva tagamiskokkuleppega lepiti kokku, et: /.../ LEPINGU p.s- 4.4. nimetatud ühishüpoteegiga on tagatud kõik HÜPOTEEGIPIDAJA nõuded ÜU ja/või TN ja/või NN ja/või TR ́a ja/või TR ́ a (isikukood: XXX) ja/või OÜ G (registrikood XXX) vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad HÜPOTEEGIPIDAJA ning OÜ G vahel 25.04.2007 sõlmitud laenulepingust nr. XXX, selle tulevikus sõlmitavatest lisakokkulepetest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või TN ́le tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusametile, samuti ka nõuded, mis tekivad ÜU ́e ja/või TN ja/või NN ja/või TR ́a ja/või TR ́a (isikukood: XXX ning HÜPOTEEGIPIDAJA vahelistest tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest /.../ Viidatud tagamiskokkuleppest nähtub, et muuhulgas lepiti XXX ning XXX kinnisasjadele seatud ühishüpoteegi osas kokku, et see tagab ka Kostja ning tema kaaskäendajate ÜU ́e ja TN ́ga sõlmitavatest võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevaid Hageja nõudeid, milleks on muuhulgas kahtlemata ka Käenduslepingust tulenev AS Swedbank nõue Kostja vastu. Seega on Kostja seisukohal, et 25.04.2007 sõlmitud Hüpoteegilepingu täitmisele pööramisega Kostja suhtes ning sellest saadud vahenditega rahuldati ka Hageja Käenduslepingus tulenev Hageja nõue täies ulatuses. Kostjal on õigus VÕS § 88 lg 1 alusel määrata, kas muuhulgas talle kuulunud kinnisasja müügist Hageja poolt saadud rahalise vahendid läksid Kostja käenduskohustuse katteks või Kostja kohustuste katteks, mis tulenesid tema sundtäitmisele allumise kohustusest vahetult OÜ G Laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks. Olukorras, kus hüpoteegiga olid tagatud nii OÜ G kohustused vahetult kui ka läbi Käenduslepingu tagamise hüpoteegiga, valis Kostja, et hüpoteegiga tagatud kinnisasja müügist kaetakse siiski Kostja käenduskohustus, mis oleks sel põhjusel lõppenud ka VÕS § 145 lg –s 5 sisalduva käendaja vastustust vähendavate asjaoludeta, mis aga käesoleval juhul selgelt esinevad. Kostja päringu alusel Pärnu kohtutäitur Rocki Albert ́i

büroolt saadud vastuse kohaselt (e-kiri lisatud), sai Hageja XXX XXX realiseerimisest 129618,69 eurot, mis ületab Käenduslepingus sätestatud käendajate vastutuse piirmäära. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab käendajana hüvitama hagejale laenulepingu alusel saadud 31 955,82 eurot, millele lisanduvad viivised. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks lepingu nr XXX, mille p

teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Sama paragrahvi järgi kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja. Kohtule on esitatud enampakkumise akt, millelt nähtub, et kinnisasja Urge Suurfarm ja XXX müük enampakkumisel toimus 02.02.2011. a (tl 129-133). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oleks teinud mõistliku aja jooksul võlausaldajale otsese ja sõnaselge tahteavalduse selle kohta, millist kohustust ta täidab. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kinnistute realiseerimise tulemusel väheneda kostja käenduslepingust tulenev kohustus hageja ees, vaid hüpoteekide realiseerimise tulemusel vähenes põhivõlgniku kohustus laenuandja ees. Kostja on ka leidnud, et käendaja vastutus väheneb VÕS § 145 lg 5 alusel, kuna hageja on vabatahtlikult loobunud hüpoteegist XXX korteriomandile. VÕS § 145 lg 5 järgi kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võlausaldaja kohustuse täitmist tagavast tagatisest loobunud, vaid see on asendatud hüpoteegiga kinnistule asukohaga XXX(tl 124-125). Kohus ei nõustu kostja hinnanguga selle kohta, et kinnistut saab hinnata müügikuulutuses toodud pakkumishinna järgi (tl 162). TsÜS § 65 järgi eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind. Kohus nõustub kostjaga selles, et olukorras, kus korterit pakkumishinnaga 99 999 eurot ei suudeta müüa poolteist aastat, ei saa asuda seisukohale, et viidatud pakkumishind oleks selle kinnistu turuhind. XXX müügihind 36 500 eurot kujunes enampakkumisel, mistõttu see ongi kohtu hinnangul selle kinnistu turuhind. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et olemasolevad tagatised oleksid vähenenud ning seeläbi kostjale kahju tekkinud. Iseenesest õige on ka hageja märkus selle kohta, et arvestades hageja nõude suurust summas 256 605,53 eurot, ei muudaks mõningane hüpoteekide väärtuste erinevus kostja võlgnevuse suurust hageja ees. Kostja väitel on hageja nõue ühe kaaskäendaja poolt täidetud, mistõttu puudub hagejal nõue kostja vastu. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses esitatud tõendeid selle kohta, et hageja nõue oleks ühe kaaskäendaja poolt täies ulatuse tasutud. Hageja on kaaskäendaja TN poolt tasutud summa arvelt 05.04.2010. a vähendanud põhivõlgnevust 67 931,78 euro võrra ja intressivõlgnevust samal päeval 2 342,29 euro võrra. Kohtu hinnangul on seega alusetu väita, et kogu hageja nõue oleks täidetud ning hagejal puudub nõue kostja vastu. Hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 31 955,82 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 2.15. Kokku moodustab viivis ajavahemiku 25.06.2008 kuni 06.05.2011. a eest 215 412,34 eurot.

Hageja ei nõua viivise tasumist põhinõuet ületavas ulatuses (tl 18-20, 171, 176). VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete laekumise ja võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja tasus 11.08.2011. a riigilõivu summas 5 432,49 eurot. 11.04.2012. a hageja loobus nõudest summas 31 955,82 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 905,43 eurot.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.