Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik 22.05.2012, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.06.2012, Tallinn
Tsiviilasi
Anu Lepiku hagi Mart Liira vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kannete parandamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.02.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mart Liira ja Anu Lepiku apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Anu Lepik (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Siiri Malmberg Kostja Mart Liira (isikukood xxxxxxxxx9), lepinguline esindaja adv Kaire Aus.
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Anu Lepiku apellatsioonkaebus 38 346,99 eurot Mart Liira apellatsioonkaebus 77 333,09 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 28.02.2011 otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Anu Lepiku hagi Mart Liira vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kannete parandamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
3.Anu Lepiku apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Anu Lepiku kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Anu Lepik esitas 29.07.2009 hagi Mart Liira vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kannete parandamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks.
2.Mart Liira, Janno Peensalu, OÜ Victoria (ostjad) ja Hellen-Olinde Randmäe (müüja) vahel on 04.08.2006 sõlmitud kinnistute võlaõiguslik müügileping.
3.Hellen-Olinde Randmäe, OÜ Victoria, Mart Liira ja Ülo Kaldma vahel on 02.04.2007 sõlmitud asjaõigusleping, mille alusel omandas kostja kinnistud katastritunnusega 84801:004:0699 ja 84801:004:0700. Vastavalt lepingule müüs müüja kinnistud ostjatele kokku hinnaga 1 600 000 krooni, millest 70 000 krooni oli Janno Peensalu poolt kantud notari deposiiti ja 30 000 krooni oli tasutud kostja poolt enne võlaõigusliku lepingu sõlmimist. Ülejäänud 1 500 000 krooni kohustusid ostjad tasuma järgmiselt: 500 000 krooni kinnistute asjaõiguslepingu sõlmimise päeval, 500 000 krooni hiljemalt 01.06.2007 ja 500 000 krooni hiljemalt 31.12.2007. Kuna üks kinnistu jäi tegelikult võõrandamata leppisid pooled asjaõiguslepingus kokku, et võõrandatud kinnistute müügihind on 1 210 000 krooni.
4.Vastavalt Hellen-Olinde Randmäe pangakontode väljavõttele tasuti kinnistute eest kokku 684 459.23 krooni. Tasumata jäi 525 540.77 krooni.
5.Hellen-Olinde Randmäe suri 27.04.2008. Tema pärijaks on hageja.
6.Kuna ostjad ei olnud oma ostuhinna tasumise kohustust pikema aja vältel täitnud ega täitnud seda ka vaatamata meeldetuletusele, taganes hageja 07.04.2009 müügilepingust.
7.Hageja õiguseellase tahe võis olla küll suunatud elamisele koos kostjaga, kuid ei saa eeldada, et hageja õiguseellase tahe oli suunatud oma õigustest loobumisele.
8.Vastavalt 04.08.2006 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu p-le 9.1 on müüjal õigus lepingust taganeda, kui ostjad ei tasu lepingu p-s 4 nimetatud makseid tähtaegselt ja kui kohustus on täitmata ka taganemisavalduse esitamise päeva seisuga. Taganemisavaldus on tehtud 07.04.2009. Selleks hetkeks oli kohustus endiselt täitmata. Lähtudes eeltoodust on taganemisavaldus tehtud kooskõlas seaduse ja lepinguga. Kuna müüja on müügilepingust taganenud, siis on võlaõiguslik müügileping VÕS § 188 lg 2 kohaselt lõppenud.
9.Hageja nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 kohaselt. Kuna kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut kinnisomandi tagasikandmiseks, siis esitab hageja hagi kostja nõusoleku hagemiseks kinnistute tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
10.Vastavalt müügilepingu p-le 9.4, lepingu lõpetamisel p-i 9.1 alusel või muu ostjate poolse lepingurikkumise tõttu on ostjad kohustatud tasuma müüjale leppetrahvi 600 000 krooni, mida võib tasaarveldada osas, mis on juba tasutud müügihinnast ning ülejäänud summa kohustuvad ostjad kandma müüja poolt näidatavale arveldusarvele 3 pangapäeva jooksul, arvates müüja
poolt vastava nõude saamisest. Kuna hageja on lepingust taganenud müügilepingu p-i 9.1 alusel, on ostjatel, sh kostjal, kohustus tasuma hagejale leppetrahvi summas 600 000 krooni. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, nõuda hagejalt välja kostjale kuuluv vallasvara, milline jäi hagejale kuuluvasse xxxxxx kinnistul asuvasse elamusse. Hagi rahuldamise korral palub kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja 04.08.2006 sõlmitud lepingu alusel lepingu rikkumisest tulenev leppetrahv 600 000 krooni ja tasaarveldada see hageja nõudega. Hagi rahuldamise korral palub kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja ka alusetult saaduna kostja poolt panustatud tööjõu kulu 100 000 krooni ning tasaarvestada see hageja nõudega. Jätta menetluskulud hageja kanda.
12.Hagejal puudus õiguslik alus lepingust taganeda juhindudes VÕS §-st 116, kuna taganemine oli lubamatu VÕS §-s 118 sätestatud mõistliku tähtaja möödumise tõttu. VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud mõistlik tähtaeg tuleb määratleda selliselt, et tagada võlgnikule õigussuhtes piisav stabiilsus ja ettenähtavus ning välistada leppetrahvi nõue, kui see on esitatud pärast nõude esitamiseks vajalike õigustoimingute tegemiseks vajaliku aja möödumist ja seega ebamõistliku aja jooksul.
13.H.-O Randmäe tahe ei olnud kostjalt kinnistute eest raha saamine täies ulatuses ning seetõttu ei taganenud H.-O. Randmäe ka notariaalsest lepingust, kuigi tal oli selleks võimalus. H. -O. Randmäe käitumine ja tegevus nii enne kui ka pärast lepingute sõlmimist oli suunatud kostjaga koos elamisele.
14.Samuti esitab kostja hagejale tasaarveldamisele suunatud vastuväite 100 000,00 krooni ulatuses, milline summa on kostjal oma vahenditest kulunud xxxxx kinnisasja hooldamisele ja kinnisasjal asuva ehitise hädavajalike remonttööde teostamisele. Kostja on teinud korduvalt kulutusi kinnisasja ja elamu korrashoiuks alates aastast 1989 kuni 2008. Esimese astme kohtu lahend
15.Maakohus rahuldas hagi põhinõude osas, tuvastas Mart Liira nõusoleku kinnistusraamatu kannete parandamiseks kinnistute nr xxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxx osas. Kohus kohustas kanda kinnistusraamatusse kinnistute nr xxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxx omanikuna Mart Liira asemel Anu Lepiku. Kohus jättis hagi rahuldamata leppetrahvi väljamõistmise osas.
16.Arvestades käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid, kus müügileping sõlmiti 04.08.2006, hageja omandas nõudeõiguse pärimise teel 30.09.2008 ja esitas lepingust taganemise avalduse 07.04.2009 ning tuginedes VÕS § 118 lg-tele 1-2, § 159 lg-le 2 ja kohtupraktikale, järeldas kohus, et hageja ei minetanud õigust lepingust taganeda ja esitas lepingust taganemise avalduse mõistliku aja jooksul.
17.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et asjaõigusleping sõlmiti 02.04.2007. Vaidlust ei ole ka selles, et ostjad ei tasunud ostuhinda õigeaegselt ja osa summast on siiani tasumata. Seega on hagejal seaduslik alus lepingu ülesütlemiseks ja ta tegi ülesütlemise avalduse mõistliku aja jooksul. Vastavalt seadusele tuleb hagejale lepinguga saadu tagastada, kostjal on samuti nõudeõigus lepingu järgi makstu tagastamiseks. Vastavalt Hellen-Olinde Randmäe pangakontode väljavõttele tasuti kinnistute eest kokku 684 459,23 krooni. Tasumata jäi 525 540,77 krooni. Seega tuleb hagejal tagastada 684 459,23 krooni, kui kohus hagi rahuldab.
18.Kostja muud vastuväited, nagu talupere moodustamine, pärandaja tahe ja hagejaga kooselu, samuti asjade tagasinõudmine ei ole käesoleva asja lahendamisel olulised ja tuleb jätta tähelepanuta.
19.Hageja leppetrahvi nõue tuleneb poolte vahelisest lepingust, mille eesmärgiks on ära hoida lepingu rikkumist. Hageja 08.12.2008 kohtuvälises nõudes kostjale, samuti 09.02.2009
ettepanekus kostjale, leppetrahvi nõuet ei maini. Puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale teatanud leppetrahvi esitamise nõudest enne hagiavalduse esitamist. Seega lähtudes antud asjas kindlaks tehtud asjaoludest ja VÕS § 159 lg-st 2, tuleb hageja lepetrahvi nõue jätta rahuldamata, sest hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Mart Liira apellatsioonkaebus
20.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub tühistada hagi tagamise abinõuna Mart Liira kinnisasjale Anu Lepiku kasuks seatud kohtulik hüpoteek ning jätta kohtukulud hageja kanda.
21.Kohus kohaldas valesti VÕS § 118 lg 1 p 1. Kohus jättis tähelepanuta ega võtnud kohtuotsuses seisukohta asjaolu suhtes, et lepingu sõlmimise ajal 04.08.2006 ei olnud vaidlusaluse lepingu pooleks hageja vaid H.-O. Randmäe, kellel oli õigus lepingust taganeda, juhul kui hageja oleks lepingut rikkunud. Lepingust taganema õigustatud isik lepingust ei taganenud. H.-O. Randmäe suri 27.04.2008. Seega oli lepingu sõlminud poolel soovi korral küllalt aega lepingust taganemiseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejal puudus õigus lepingust taganeda põhjusel, et taganemise avalduse koostamise ajaks oli möödunud igasugune mõistlik aeg. Vaidlusaluse müügilepingu asjaoludest nähtuvalt ei olnud lepingu täitmine võimatu lepingut väidetavalt rikkunud poole tõttu, mida näitab asjaolu, et H.-O. Randmäe sõlmis hagejaga 02.04.2007 asjaõiguslepingu, mille alusel omandas kostja kinnistud xxxxxxx ja xxxxxx. H.-O. Randmäe poolt asjaõiguslepingu sõlmimist tuleb käsitleda H.-O. Randmäe tahteavaldusena, mis kinnitab, et ta ei soovinud lepingust taganeda. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et lepingust taganemise nõue on kohaldatav äärmiselt erandlikel juhtudel.
22.Kohus on jätnud resolutiivosas märkimata hageja kohustuse lepingust taganemise korral lepingu alusel üleantu tagastamiseks. Kui kohus leidis, et hageja oli õigustatud taganema H.-O. Randmäe poolt 04.08.2006 sõlmitud lepingust, mille tulemusel tuvastas kostja nõusoleku kinnistusraamatu kannete parandamiseks kinnistute nr xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx osas, pidanuks kohus kohaldama VÕS § 189 lg-st 1 tulenevat hageja kohustust tagastada kostjale lepingu alusel üleantud raha.
23.Kaevatavas otsuses ei ole kohus hinnanud poolte esitatud tõendeid, on jätnud märkimata seaduse mida kohus kohaldas. Otsuses puuduvad kohtu põhjendused kostja väidetega mittenõustumise ja hageja väidetega nõustumise kohta ning kohus on analüüsinud valikuliselt üksikuid tõendeid. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Anu Lepiku vastus apellatsioonkaebusele
24.Anu Lepik ei nõustu Mart Liira apellatsioonkaebusega. Pärnu Maakohtu otsus on kaevatavas osas seaduslik ja põhjendatud. Mart Liira apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata. Anu Lepiku apellatsioonkaebus
25.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata Anu Lepiku nõude leppetrahvi väljamõistmiseks ja teha uus otsus, millega mõista Mart Liiralt Anu Lepiku kasuks välja leppetrahv summas 38 346,99 eurot. Jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus Mart Liira kanda.
26.Kohus ei ole analüüsinud vaidlusaluses otsuses, millisel põhjusel on leppetrahv kokku lepitud ega ole tuvastanud mõistliku aja kulgemise algusmomenti. Eeltoodust tulenevalt on kohus valesti kohaldanud VÕS § 159 lg-t 2, asudes seisukohale, et leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg oli möödunud. Lepingu p-st 9.1 tulenevalt lepiti leppetrahv kokku lepingu lõpetamise puhuks ja õigus nõuda leppetrahvi tekkis alles siis, kui leping oli lõpetatud. Mõistliku aja kulgemine algab hetkest, mil leping lõppes kostja poolse lepingu rikkumise tõttu.
27.Hageja taganes lepingust kostjapoolse lepingurikkumise tõttu 07.04.2009. Seega tekkis hagejal kostja vastu leppetrahvi nõue alates 08.04.2009, s.o lepingu lõpetamisele järgneval päeval. Hageja esitas leppetrahvi teate koos hagiavaldusega. Kohtusse mõistliku aja jooksul esitatav nõue leppetrahvi tasumiseks on võrdsustatav teatega. Hageja esitas hagiavalduse 09.07.2009, s.o ca 3 kuud hiljem lepingu lõppemisest. Kohus ei ole põhjendanud, miks on 3 kuud antud juhul ebamõistlik.
28.Kohus jagas menetluskulud ebaõigesti TsMS § 163 lg 1 alusel. Arvestades asjaolu, et kohus oleks pidanud rahuldama kogu hagi, siis oleks kohus pidanud jagama menetluskulud
29.TsMS 162 lg 1 järgi, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Mart Liira vastus apellatsioonkaebusele
30.Hageja ei nõustu apellatsioonkaebusega ja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
31.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamise osas tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
32.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus esitatud nõuet ja selle rahuldamise võimalikkust. Hageja on maakohtule esitanud järgmise nõude: tuvastada kostja kohustus anda hagejale nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks kinnistute nr xxxxxxxx ja xxxxxxxx osas, mille kohaselt kanda kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Ehkki hagiavalduse põhjendavas osas on hageja selgitanud, et esitab nõude ka kostja nõusoleku hagemiseks kinnistute tagasikandmiseks, ei ole ta palvepunktis sellist nõuet esitanud. Maakohus ei ole välja selgitanud ega täpsustanud nõuet ja on selle rahuldanud esitatud kujul. Maakohus otsustas lugeda kohtuotsusega tuvastatuks Mart Liira nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks ja kanda kinnistusraamatusse kohtuotsuse alusel kinnistute omanikuna Anu Lepik Mart Liira asemel. Ringkonnakohtu arvates ei olnud maakohtul alust sellise nõude rahuldamiseks. Kinnistusraamatu kande parandamise eelduseks on asjaolu, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, st omanikuna on kinnistusraamatusse kantud isik, kes tegelikult omanik ei ole. Käesoleval juhul on Mart Liira endiselt vaidlusaluste kinnistute omanik ja seega ei ole kinnistusraamatu kanne ebaõige. Taganemise tagajärjena peavad lepingupooled tagastama teineteisele lepingu järgi üleantu. Tagastamiskohustus on võlaõiguslik, st sel ei ole käsutusõiguslikku toimet. Kui võlaõigusliku lepingu alusel on antud üle omand asjale, ei kaasne taganemisega automaatselt mõju käsutustehingule (TsÜS § 6 lg 4). Taganemisega kaasneb võlaõiguslik kohustus omand tagasi kanda.
33.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega saab kostja nõuda, et omandi tagastamisega üheaegselt tagastab hageja kostjale saadud müügihinna koos intressidega. Kuna käesolevas asjas hagi esemeks ei olnud omandi tagasikandmine, polnud kostjal võimalik kaitsta oma õigust ja seada omandi tagasikandmine sõltuvusse raha tagasikandmisest.
34.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus võlaõiguslikust müügilepingust taganemise õiguspärasust. Ehkki müügilepingus oli kokku lepitud, millised moodustatavad kinnistud millistele ostjale müüakse ja kindlaks määratud ka ligilähedane ühe ruutmeetri hind, oli müügihind kokku lepitud
koguhinnana. Hageja müüja õigusjärglasena leiab, et ostjatel on solidaarne kohustus müügihind tasuda ja arvestades müüja pangakontole laekunud summasid, jäi ostjatel kokku tasumata 525 540,77 krooni. Hageja nõudis selle summa tasumist kostjalt ning selle mittetasumise tõttu taganes müügilepingust. Kostja vastuväidete kohaselt oli neil müüjaga müügihinna tasumise osas eraldi kokkulepe, arvestades kostja panust müüjale kuulunud taluhoonete korrastamisel, kuid sellise kokkuleppe kohta ta ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kostja on seisukohal, et H.O. Randmäe ei soovinud lepingust taganeda ning hageja H.O. Randmäe õigusjärglasena on selle õiguse kaotanud.
35.Maakohus leidis, et VÕS § 118 lg 1 p1, mille kohaselt kaotab taganema õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama, ei kuulu antud asjas kohaldamisele. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
36.Müügilepingu p 9.1 kohaselt oli müüjal õigus lepingust taganeda, kui ostjad ei tasu lepingu p-s 4 nimetatud makseid tähtaegselt. Lepingu p 4 kohaselt kuulub ostu-müügisumma tasumisele vastavalt lepingu p-le 5.1, mille kohaselt oli lepingu sõlmimise ajaks kokkulepitud müügisummast deponeeritud või tasutud 100 000 krooni ning ülejäänud 1 500 000 krooni kuulus tasumisele järgmiselt: 500 000 krooni asjaõiguslepingu sõlmimise päeval, 500 000 krooni hiljemalt 01.06.2007 ning 500 000 krooni hiljemalt 31.12.2007. Asjaõigusleping sõlmiti 02.04.2007. 03.04.2007 laekus müüja arvele müügihinnast 189 518 krooni, 01.06.2007 veel 189 518 krooni ja 14.08.2007 205 423,23 krooni. Seega tekkis müüjal juba asjaõiguslepingu sõlmimise päeval õigus müügilepingust taganeda kokkulepitud makse tähtaegselt tasumata jätmise tõttu, kuna ostjad jätsid suurema osa kokkulepitud maksest tasumata. Samuti jätsid ostjad tähtaegselt tasumata suurema osa ka järgmisest maksest, mis pidi olema laekunud 01.06.2007. Alates 31.12.2007 võlgnevad ostjad müüjale 525 540,77 krooni. H.O. Randmäe suri 27.04.2008. Asjas puuduvad tõendid, et H.O. Randmäe oleks oma eluajal lepingu täitmist nõudnud, samuti ei ole ta lepingust taganenud. H.O. Randmäe surma ajaks oli taganemisõiguse tekkimisest möödunud juba rohkem kui aasta. Hageja H.O. Randmäe pärijana ootas veel teise aasta, enne kui tegi 07.04.2009 ootamatult taganemisavalduse. Ringkonnakohtu arvates oli mõistlik aeg lepingu tagasipööramiseks selleks ajaks möödunud. VÕS § 118 lg 1 teenib õigusrahu saavutamise eesmärki - kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle. Mart Liira oli olnud kinnistute omanik juba kaks aastat, mil vaidlust omandi üle ei olnud kerkinud ning ta võis mõistlikult eeldada omandi kestvusse. H.O. Randmäega Mart Liiral lepingu täitmise pinnalt probleeme ei olnud, nad elasid koos ja neil oli ka muid rahalisi suhteid. Hagejal oli võimalik nõuda lepingu täitmist lepingust taganemise asemel. Kohtu eelselt nõudiski hageja kostjalt kinnistute ostuhinna tasumist, kostja omakorda soovis teha tasaarvestust oma nõuetega hageja vastu. 08.12.2008 saadetud kirjas nõudis hageja kostjale ostuhinna tasumiseks solidaarselt OÜ-ga Victoria. Selles kirjas hageja võimalikule müügilepingust taganemisele ei viidanud. Hageja palus vaid kostjal välja kolida xxxxx talust, mis oli aastaid olnud H.O. Randmäe ja kostja ühine elupaik. Järgmises 09.02.2009 kirjas tegi hageja kostjale mitmeid ettepanekuid kinnistute ümberjagamise osas, kuid samuti ei viidanud lepingust taganemise võimalusele. Seega oli 07.04.2009 hageja poolt kostjale saadetud taganemisavaldus ootamatu ja hea usu põhimõtte vastane.
37.Eeltoodu alusel ning juhindudes VÕS § 118 lg 1 p-st 1, leiab ringkonnakohus, et 07.04.2009 oli hageja kaotanud õiguse lepingust taganeda. Seetõttu on taganemine tühine ning sellel ei ole õiguslikke tagajärgi.
38.Viimasena käsitleb ringkonnakohus leppetrahvi nõuet. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et õigus nõuda leppetrahvi kaasnes üksnes lepingu lõpetamisega. Samas tuli ka lepingust taganemise nõue esitada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui müüja sai taganemist
võimaldavast õigusrikkumisest teada. Kuna käesoleval juhul müüja lepingust mõistliku aja jooksul ei taganenud ja sellega taganemisõiguse kaotas, ei ole hagejal kostja suhtes ka leppetrahvi nõuet ja maakohtu otsuse lõppjäreldus on selles osas õige. Menetluskulude jaotus ja selgitus
39.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.