P OÜ hagi NAOÜ, P OÜ (pankrotis), OÜ L ja OÜ SI vastu hüpoteekide seadmise tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja hüpoteekide kustutamiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks
Menetlustoiming
läbivaatamata jätmine ja hagi tagamise abinõude tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja P OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter (Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius; Kawe Plaza; Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja I NAOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) NAOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige AC(XXX) Kostja II P OÜ (pankrotis; registrikood XXX, asukoht XXX) P OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid; Narva mnt 5, 10117 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja III OÜ L (registrikood XXX, asukoht XXX) OÜ L lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid; Roseni 7, 10111 Tallinn; e-post: [email protected]) ja Andres Hermet ([email protected]) Kostja IV OÜ SI (registrikood XXX, asukoht XXX) OÜ SI seaduslik esindaja juhatuse liige HV(XXX) OÜ SI lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma (OÜ Advokaadibüroo Maria Mägi, Tatari 25, Tallinn 10116; e-post: [email protected]) 24.05.2012. a
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
-
Hageja esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter Kostja II seaduslik esindaja pankrotihaldur Veli Kraavi Kostja III esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja IV esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
1.Jätta P OÜ taotlus kohtumääruse tegemise edasilükkamiseks rahuldamata.
2-11-5685
2.Jätta P OÜ hagi NAOÜ, P OÜ (pankrotis), OÜ L ja OÜ SI vastu hüpoteekide seadmise tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja hüpoteekide kustutamiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks läbi vaatamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2011. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ-l L (registrikood XXX) OÜ L kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 6 all sisse kantud hüpoteegi summas 6 000 000 krooni käsutamine ja määrati kanda kohtuliku käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku OÜ L (registrikood XXX) kasuks jooksva kande nr 6 all sisse kantud hüpoteegi summas 6 000 000 krooni juurde hüpoteegi käsutamise keelumärge P OÜ (registrikood XXX) kasuks.
4.Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2011. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ-l SI (registrikood XXX) OÜ SI kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 5 all sisse kantud hüpoteegi summas 54 000 000 krooni käsutamine ja määrati kanda kohtuliku käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku OÜ SI (registrikood XXX) kasuks jooksva kande nr 5 all sisse kantud hüpoteegi summas 54 000 000 krooni juurde käsutamise keelumärge P OÜ (registrikood XXX) kasuks.
5.Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2011. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ P (pankrotis) (registrikood XXX) kustutamine äriregistrist. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja P OÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast (v.a. kohtumääruse resolutiivosa p 1).
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.11.02.2011. a esitas P OÜ kohtule hagi NAOÜ, P OÜ (pankrotis), OÜ L ja OÜ SI vastu
hüpoteekide seadmise tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja hüpoteekide kustutamiseks tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kasuks seatud XXXTallinnas asuvale NAOÜ-le kuuluvale kinnisasjale II järjekoha hüpoteek 32 500 000 krooni ja III järjekoha hüpoteek 6 500 000 krooni. Hüpoteegid on seatud 29.05.2006 Swedbank AS, NAOÜ, Swedbank Liising AS-i ning TE OÜ vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingutega ning 29.05.2007. a Swedbank AS-i ja NAOÜ vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga ning nimetatud lepingute alusel seatud hüpoteekidega on tagatud Swedbank AS-i nõuded, mis tulenevad Swedbank AS-i ja NAOÜ vahel 30.05.2006. a sõlmitud laenulepingust nr XXX. 04.05.2010. a sõlmisid hageja, NAOÜ ja Swedbank AS notariaalselt tõestatud laenulepingu nr XXX ülevõtmise kokkuleppe, hüpoteegi loovutamise lepingu, tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega Swedbank AS andis hagejale üle laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded ning kirjeldatud hüpoteegid. Laenu tagasimaksmise tähtpäev laenulepingu järgi oli 31.05.2010. a, kuid NAOÜ poolt jäid laenulepingu järgsed kohustused täitmata. 05.05.2010. a ja 16.09.2010. a täitmisavaldustega
2-11-5685 esitas hageja oma nõude NAOÜ vastu täitmiseks kohtutäiturile Elin Vilippus ja palus sissenõue pöörata hüpoteegiga koormatud kinnistule (täiteasi nr 022/2010/2718). Hageja nõude sisuks on laenulepingust nr XXX tulenev nõue, mille suurus hagiavalduse esitamise seisuga on kokku 2 687 144,63 eurot. NAOÜ seadis 19.02.2009. a endale kuuluvale kinnistule asukohaga XXXT allinnas hüpoteegid P OÜ (pankrotis) ja OÜ L kasuks 2006. aastal võetud kohustuste tagamiseks, kusjuures NAOÜ ei saanud hüpoteeke seades enda käsutusse mingeid rahalisi kohustusi. Seejuures tagas NAOÜ mitte ainult enda varem tekkinud kohustusi, vaid andis hüpoteegi ka kolmanda isiku, enda emaettevõtte GHOÜ kohustuste tagamiseks. 20.12.2010. a on kinnistul asukohaga XXX Tallinnas lasuv P OÜ-le (pankrotis) kuulunud hüpoteek summas 54 000 000 krooni üle antud SI OÜ-le ning 24.01.2011. a väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud teate kohaselt on P OÜ (pankrotis) loovutanud SI OÜ-le hüpoteegiga tagatud nõuded NAOÜ ja GHOÜ vastu (nõude loovutuse hinnaks 3 406 684,67 eurot), millest tulenevalt on SI OÜ näol tegemist P OÜ (pankrotis) eriõigusjärglasega. Hageja leidis, et kõik käesoleva tsiviilasja kostjad on omavahel seotud isikud ning vaidlusaluste hüpoteekide seadmise näol 19.02.2009. a ja hüpoteegi üleandmisega 20.12.2010. a on tegemist seotud isikute vaheliste tehingutega. 19.12.2009. a hüpoteekide seadmisega on tegemist ilmselgelt NAOÜ teisi võlausaldajaid kahjustava tehinguga, lisaks on NAOÜ hüpoteekide seadmisega kahjustanud ka hagejat. Andes P OÜ (pankrotis) ja OÜ L nõuete tagamiseks hüpoteegid, andis NAOÜ neile kõik hüpoteegipidaja õigused, sealhulgas kinnistu asukohaga XXX Tallinnas realiseerimiseks, milleks varasemate kokkulepete kohaselt neil mingit õigust ei olnud. Muuhulgas andis hüpoteekide seadmine P OÜ-le (pankrotis) ja OÜ-le L võimaluse osaleda NAOÜ poolt kohustuste täitmata jätmise korral sissenõudjatena nii täitemenetluses kui võimalikus pankrotimenetluses, olla eelisseisundis. Õigustamatud hüpoteegipidajad takistavad hageja seadusjärgsete õiguste teostamist ja on muutnud võimatuks hageja nõude rahuldamise nimetatud kinnistu arvelt, millele hagejal kui hüpoteegipidajal igati õigus on (P OÜ vaidlustas kohtutäiturile esitatud kaebusega kinnistu arestimisakti, vaidles vastu kohtutäituri poolt hinnatud kinnistu väärtusele ning samuti esitas kohtusse pankrotiavalduse ja palus selle tagamiseks hageja algatatud täitemenetluse peatada). Hüpoteekide seadmine on toimunud teadlikult teiste võlausaldajate, sh hageja kui esimese järjekoha hüpoteegipidaja õiguste ja huvide kahjustamiseks ning kostjate omavahelisest seotusest ja tehingute asjaoludest nähtuvalt olid kõik tehinguosalised sellisest teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlikud, samuti saab 19.02.2009. a P OÜ (pankrotis) ja NAOÜ vahel sõlmitud kohtulikust kompromisslepingust tsiviilasjas nr 2-08-22461 ja 19.02.2009. a kompromisslepingust NAOÜ ja OÜ L vahel teha ühese järelduse, et P OÜ (pankrotis) ja OÜ L on tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult ühisest majanduslikust huvist lähtudes ja teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks.
2.Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Hageja palus keelata OÜ-l L OÜ L kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 6 all sisse kantud hüpoteegi 6 000 000 krooni käsutamine, kanda registriosa number XXX neljandasse jakku OÜ L kasuks jooksva kande nr 6 all sisse hüpoteegi käsutamise keelumärge P OÜ kasuks, keelata OÜ-l SI OÜ SI kasuks kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 5 all sisse kantud hüpoteegi 54 000 000 krooni käsutamine, kanda registriosa number XXX neljandasse jakku kantud hüpoteegi juurde käsutamise keelumärge P OÜ kasuks ning keelata OÜ P (pankrotis) kustutamine äriregistrist.
3.15.02.2012. a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse ja keelas OÜ-l L (registrikood XXX) OÜ L kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 6 all sisse kantud hüpoteegi summas 6 000 000 krooni käsutamine ja määras kanda kohtuliku käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku OÜ L (registrikood XXX) kasuks jooksva kande nr 6 all sisse kantud hüpoteegi summas 6 000 000 krooni juurde hüpoteegi käsutamise keelumärge P OÜ
2-11-5685 (registrikood XXX) kasuks. Lisaks keelas OÜ-l SI (registrikood XXX) OÜ SI kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 5 all sisse kantud hüpoteegi summas 54 000 000 krooni käsutamine ja määras kanda kohtuliku käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku OÜ SI (registrikood XXX) kasuks jooksva kande nr 5 all sisse kantud hüpoteegi summas 54 000 000 krooni juurde käsutamise keelumärge P OÜ (registrikood XXX) kasuks. Samuti keelas kohus OÜ P (pankrotis) (registrikood XXX) kustutamise äriregistrist.
KOSTJATE VASTUVÄITED
4.05.05.2012. a esitas kostja IV, OÜ SI, kohtule vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagi rahuldamata. Kostja IV on seisukohal, et hageja poolt esitatud asjaolude valduses ei ole hageja huvide kahjustamine võimalik ning hageja ei ole tõendanud hüpoteekide seadmise lepingu kehtetuks tunnistamise eelduse olemasolusid ei TMS § 191 lg 1 ega § 188 lg 1 järgi. Lisaks märgib kostja IV, et kostjad II ja III ei ole kostja I lähikondsed ning nende juhatuse liikmed ei kattu, samuti puuduvad kostjate II ja I vahel majandussuhted ning nende tegevus ei ole olnud majanduslikus mõttes kooskõlastatud. Kosta IV, kui kostja II õigusjärglase, suhtes hagi esitamine TMS § 194 järgi on alusetu, sest hageja ei ole tõendanud, et kostjale IV olid hüpoteegi omandamise ajal teada 19.02.2009. a hüpoteekide seadmise lepingu tagasivõitmise aluseks olnud asjaolud ning lisaks PankrS § 116 lg 2 p-i 1 järgi puudub alus hageja nõude rahuldamiseks kostja IV vastu. Menetluskulud palub kostja IV jätta hageja kanda.
5.10.04.2012. a esitas kostja I vastuse, milles võtab hagi õigeks. Menetluskulud palub jätta kostjate kanda.
6.07.05.2012. a esitas kostja II vastuse, milles teatab, et ühineb kostja IV esitatud seisukohtadega ja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
7.16.05.2012. a seisukohas jääb hageja hagiavalduses öeldu juurde, et hageja huvid on hagiavalduses nimetatud asjaoludel saanud kahjustada ning palub hagi rahuldada.
8.30.05.2012. a esitas hageja täiendavad seisukohad hagi läbivaatamata jätmise küsimuses ning taotluse kohtumääruse tegemise aja edasilükkamiseks.
9.Kuivõrd 24.05.2012.a. eelistungil jättis kohus hageja taotluse tema seisukohtade täiendavalt kirjalikult esitamiseks tähtaja andmiseks rahuldamata, menetles kohus vaid hageja taotlust hagi läbivaatamata jätmise küsimuses tehtava kohtumääruse teatavaks tegemise aja edasilükkamiseks ning küsis taotluse osas kostjate seisukohta.
10.31.05.2012. a. esitas kostja IV OÜ SI seisukoha, mille järgi puudub alus hagi läbivaatamata jätmise küsimuse osas kohtumääruse tegemise edasilükkamiseks.
11.04.06.2012. a esitas kostja II, P OÜ (pankrotis) pankrotihaldur taotluse osas arvamuse, milles palub jätta hageja 30.05.2012. a. taotlus rahuldamata.
12.04.06.2012. a. esitas kostja III OÜ L hageja taotluse osas oma seisukoha, milles palub jätta hageja 30.05.2012. a. taotluse rahuldamata.
13.05.06.2012. a esitas hageja OÜ PV oma vastuseisukoha ja teatas, et Harju Maakohtu 05.06.2012. a. kohtumäärusega on kostjale I määratud ajutine pankrotihaldur.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2-11-5685
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigust. Hageja nõuab OÜ NA, P AOÜ (pankrotis) ja OÜ L vahel 19.02.2009. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-ide 2.1 ja 5.1 alusel hüpoteegi seadmise OÜ-le NA kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Tallinnas XXX asuvale kinnisasjale P A kasuks summas 54 000 000 krooni, OÜ NA, P AOÜ (pankrotis) ja OÜ L vahel 19.02.2009. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p-ide 2.1 ja 5.1 alusel hüpoteegi seadmise OÜ-le NA kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Tallinnas XXX asuvale kinnisasjale OÜ L kasuks summas 6 000 000 krooni ning OÜ P (pankrotis) ja OÜ SI vahel 20.12.2010. a. sõlmitud hüpoteegi üleandmise kokkuleppega OÜ-le NA kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Tallinnas XXX asuvat kinnisasja koormava hüpoteegi summas 54 000 000 krooni üleandmise OÜ-lt P (pankrotis) OÜ-le SI kehtetuks tunnistamist. Hageja on esitanud ka nõuded tuvastada kostjate OÜ SI, OÜ L . OÜ NA kohustus anda nõusolekud kinnistusraamatu vastavate kannete muutmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja OÜ P 05.05.2010. a. ja 16.09.2010. a. täitmisavalduste ja AS Hansa Liising Eesti (nüüd Swedbank Liising AS), TE OÜ, NAOÜ ja AS Hansapank (nüüd AS Swedbank) vahel 29.05.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, NAOÜ ja AS Swedbank vahel 29.05.2007. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ja AS Swedbank, P OÜ ja NAOÜ vahel 04.05.2010. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud laenulepingu nr XXX ülevõtmise kokkuleppe, hüpoteegi loovutamise lepingu, tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel alustatud täitemenetlus kostja I suhtes põhivõla 1 917 349.45 eurot, intressi 18 144,68 euro (periood 31.03.2010. a – 31.05.2010. a), viivise 733 386.16 eurot (periood 01.06.2010. a – 09.02.2011. a) ning leppetrahvi 18 264.34 euro sissenõudmiseks (täiteasi nr 022/2010/2718). Seega on vaidlusaluses täiteasjas hageja nõude täitemenetluses maksmapanemise aluseks täitedokumendid TMS § 2 lg 1 p 19 tähenduses ning vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendist tuleneva nõude sisuks sissenõudja kasuks hüpoteegitud kinnisasjale sissenõude pööramise teel tema rahalise nõude rahuldamine kinnisasja arvel.
15.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolu kohaselt, mille osas menetlusosalistel ei ole ka vaidlust, on võlgnikule (kostja I) kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale hageja kasuks seatud hüpoteegid summas 32 500 000 krooni ja 6 500 000 krooni vastavalt teise ja kolmanda kandena ning kokkulepete, mille kehtetuks tunnistamist hageja nõuab, alusel sisse kantud hüpoteegid asuvad hageja kasuks seatud hüpoteekidest tagapool (vastavalt kanded number neli, viis ja kuus). Arvestades Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.11.2009. a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-113-09 väljendatud seisukohta, tuleb TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (vt TMS § 187 lg 1). Kohtu hinnangul on ka enne TMS § 191 sätestatud tagatise tagasivõitmise kriteeriumite hindamist vajalik kontrollida esmase eeldusena sissenõudja huvide kahjustamist. Seega saaks hagi vaidlusaluste tagatiskokkulepete kehtetuks tunnistamiseks kuuluda kohtu poolt rahuldamisele üksnes juhul, kui avalduses kohtu ette toodud asjaoludel kahjustaks vaidlusalused tehingud sissenõudja huve. Kohus leiab, et asjaoludel kus hageja hüpoteegid on kostja II, kostja III ja kostja IV realiseeritavatest hüpoteekide järjekohtadest eespool, võimaldab õiguslik olukord hagejal kui pandiõiguses paremust omaval sissenõudjal kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel osaleda esimeses järjekorras (TMS § 174). Eeltoodust lähtudes arvab kohus, et olukorras kus hageja sundtäitmise nõude aluseks olevatest täitedokumentidest tulenevalt saabki sundtäitmise
2-11-5685 eesmärgiks olla sissenõudja võlaõiguslikul alusel tekkinud nõude rahuldamise saavutamine kinnisasja arvel maksimaalselt hüpoteegisumma ulatuses, saab hageja huviks olla kinnisasja müümisel täitemenetluses saada osa vara müügist laekunud tulemi jaotamisest, millise huvi kahjustamist hageja esitatud asjaoludest ei tulene. Isegi juhul, kui kohus hageja nõutud tehingud tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistaks, ei muutuks sellest hageja õiguspositsioon täitemenetluses, sest sissenõudja saaks esimestel järjekohtadel oleva hüpoteegipidajana oma nõude rahuldatud kinnisasja arvel sõltumata sellest, et kinnisasi on koormatud ka teiste, hageja pandiõigusest tagapool asuvate hüpoteekidega. Kohtu hinnangul ei saa olla ka hageja kui sissenõudja kaitsmisväärseks huviks nõuda esitatud asjaoludel hüpoteekide tekkimise aluseks olevate kokkulepete kehtetuks tunnistamist ainuüksi seetõttu, et teised sissenõudjad (või täitemenetluse võlgniku muud võlausaldajad) või täitemenetluse osalised täiteasjades, millistes on sundtäitmise esemeks samuti võlgniku kinnisasi, kasutavad mingeid seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid (kohtutäituri tegevuse TMS § 217 kohane vaidlustamine, arestitud kinnisasja hinna TMS § 74 kohane vaidlustamine, pankrotiavalduse esitamine jm). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja esitatud avaldus on perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 tähenduses ja hagiavaldus tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. See tähendab, et hageja poolt kohtule esitatud asjaolude alusel, nende õigsust eeldades, ei ole hagiavalduse rahuldamine võimalik. Kuivõrd hagiavalduse resolutiivosa p-ides 5, 6 ja 7 esitatud nõuete rahuldamise eelduseks on vaidlusaluste tehingute kehtetuks tunnistamine, millised nõuded jätab kohus läbivaatamata, ei ole võimalik ka nn järelnõuete rahuldamine, mistõttu tuleb ka selles osas jätta hagi läbi vaatamata.
16.Kohus leiab, et hageja taotlus hagi läbivaatamata jätmise määruse teatavakstegemise aja edasilükkamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest selleks ei ole alust. Kohus, kaaludes TsMS § 423 lg 2 järgi hagi läbivaatamata jätmist, saab lähtuda kohtu ette toodud hagi aluseks olevatest asjaoludest ning kohtu eelistungil antud hageja selgitustest, mida ei muuda asjaolu, et kostjale I on nimetatud ajutine pankrotihaldur.
17.Seoses kostja I OÜ NA10.04.2012. a esitatud menetlusdokumendis sisalduva hagi õigeksvõtuga märgib kohus järgmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Kohtu hinnangul saab täitemenetluses tagasivõitmise korras tehingute vaidlustamisel olemasolevat õiguslikku olukorda kohtulikult ümber kujundada kõigi hagimenetluse osaliste jaoks ühiselt, mistõttu ei ole kohus kostja I õigeksvõtuga seotud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata ka tema suhtes.
18.TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Eeltoodu alusel tuleb tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 15.02.2011. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ-l L (registrikood XXX) OÜ L kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 6 all sisse kantud hüpoteegi summas 6 000 000 krooni käsutamine ja määrati kanda kohtuliku käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku OÜ L (registrikood XXX) kasuks jooksva kande nr 6 all sisse kantud hüpoteegi summas 6 000 000 krooni juurde hüpoteegi käsutamise keelumärge P OÜ (registrikood XXX) kasuks. Samuti tuleb tühistada Harju Maakohtu 15.02.2011. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ-l SI (registrikood XXX) OÜ SI kasuks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku jooksva kande nr 5 all sisse kantud hüpoteegi
2-11-5685 summas 54 000 000 krooni käsutamine ja määrati kanda kohtuliku käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX neljandasse jakku OÜ SI (registrikood XXX) kasuks jooksva kande nr 5 all sisse kantud hüpoteegi summas 54 000 000 krooni juurde käsutamise keelumärge P OÜ (registrikood XXX) kasuks. Lisaks tuleb tühistada Harju Maakohtu 15.02.2011. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ P (pankrotis [registrikood XXX]) kustutamine äriregistrist. Kohus selgitab, et huvitatud isikul tuleb käsutuskeelu kustutamiseks pöörduda käesoleva kohtumääruse jõustumisel registripidaja poole.
19.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eelnimetatu alusel tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).
Kaija Kaijanen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.