lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-5535/6

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 31.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-5535/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Irma Külavee

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Tsiviilasja number

2-12-5535

Tsiviilasi

M K hagi Era liisingu Inkassoteenused AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluses nr 163/2011/1830

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M K (ik xxxx), elukoht: xxxx Kostja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (reg. k. 10625474), asukoht: Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn

Kirjalikus menetluses Resolutsioon: Keelduda M K hagi Era liisingu Inkassoteenused ASAS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmast ning tagastada tagastada hagiavaldus hagiavaldus koos lisadega hagejale peale määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Määruse väljatrükk kätte toimetada hageja esindajale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 08.02.2012 esitas M K Harju Maakohtule hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluses nr 163/2011/1830. 08.02.2012 kohtumäärusega andis Harju Maakohus asja kohtualluvuse järgi üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste

kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles hagiavalduse läbi vaadanud, leidis, et selles esinevad menetlusse võtmist takistavad puudused.. 10.04.2012 korraldava määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja (14 päeva määruse kättesaamisest) puuduste kõrvaldamiseks.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Kohus märkis, et hageja nõue ei ole selge. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hageja ei ole vaidlustanud täitemenetluse aluseks olevat dokumenti, milleks on kohtulahend. Kohus pidas vajalikuks, et hageja selgitaks, mida ta sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega taotleb ja mida ta loodab esitatud hagiga saavutada. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus selgitas, et Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (ka RKL seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-104-10).. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sai hageja oma tööandja kaudu kätte maksekäsu kohtumääruse 17.01.2012, mida ta seaduses sätestatud aja jooksul (15 päeva) ei vaidlustanud. 30.01.2012 koostas hageja hagiavalduse, mis laekus Harju Maakohtule 08.02.2012. Avaldusest nähtuvalt oli olemas ka alus maksekäsu vaidlustamiseks, sest hageja väidetu kohaselt ei olnud ta tsiviilasjas nr 2-11-17269 maksekäsu kiirmenetluses väljastatud makseettepanekut eelnevalt kätte saanud. Samuti ei olnud hageja TMS § 221 lg 1 ja lg 2 sätestatut järgides märkinud, millised asjaolud olid tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, mis lubaks esitada kohtulahendi sundtäitmiseks vastuväiteid.
2.Hageja ei ole tasunud hagiavalduselt ka ettenähtud ulatuses riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt tasuda riigilõivu. Vastavalt TsMS § 132 lg 5, loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 3000 eurot. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 1595 eurot. Käesolevas asjas on hageja märkinud täitmisel oleva nõude suuruseks 1543.50 eurot, mis jääb TsMS § 132 lg 1 märgitud hagihinna piiridesse ning kohtul puudus vajadus TsMS § 132 lg 5 tulenevalt hagihinna määramiseks. Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 57 lg 1 ja lisale 1 tuleb hagilt hinnaga 1595 eurot tasuda riigilõivu 319.55 eurot. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 47.93 eurot, mis ei vasta TsMS § 132 lg 1 sätestatule. Seega tuli hagejal täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude juurde

jäämisel tasuda täiendavalt riigilõivu (319.55 – 47.93) = 271.62 eurot. Hageja kinnitas kohtule kohtumääruse kättesaamist 15.05.2012. Kuni käesoleva hetkeni ei ole hageja hagiavalduses esinenud puudusi kõrvaldanud ega palunud ka kohtult puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist, samuti ei ole teatanud puuduste kõrvaldamist takistavatest asjaoludest. Kohus hoiatas hagi käiguta jätmise määruses hagejat, et kohtu määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle hagejale. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 372 lg 4 tulenevalt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt loetakse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 sätestatule, kui avaldust menetlusse ei võeta, tagastatakse tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 26. juunil 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium