Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.05.2012, Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei 2-10-21948
Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised
Menetluse liik
OÜ VE hagi AS GE vastu kahju hüvitamiseks, viivise saamiseks 38241,13 € Hageja OÜ VE(XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Mati Maksing Kostja AS GE(XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Aadu Luberg Kirjalik menetlus, varasemalt suuline menetlus (kohtuistung 22.02.2012, Tallinn, hageja esindaja vandeadvokaat Mati Maksing ja kostja esindaja vandeadvokaat Aadu Luberg)
Jätta rahuldamata OÜ VE hagi AS GE vastu kahju hüvitamiseks 38241,13€ ja viivise saamiseks 16835 € ning edaspidise viivise väljamõistmiseks VÕS §113 lg 1 II lauses sätestatud määras ning jätta AS GE ja OÜ VE menetluskulud OÜ VE kanda. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nõue, põhjendused Hageja pidi korraldama SS11.-12.05.2007 suuremahulise tantsuürituse. Pooled sõlmisid lepingu ürituse turvamiseks 05.01.07, mille sisu ja ülesanded määratleti lisas 1 ja mida täpsustati 09.05.2007 vastava turvaplaaniga. Pärast seda sai hageja kostjalt ettemaksu arve 5021189019 50 000 kr, mille tasus koheselt ning järgmisel päeval tasus ka käibemaksu osa 9000 kr, mille tasumise kohustus oli hagejale üllatav. Lepingust ei tulenenud, et käibemaks tuleb lisaks 50 000 kr ettemaksule tasuda. Kostja pidi alustama turvamahu täitmist ehk
lepingut juba 10.05, kuid ei asunud seda tegema ei 10.05 ega ka 11.05.07 kl 9:00. Ürituse läbiviimiseks AS-ga RS sõlmitud rendilepingu ütles 11.05.2007 viimane üles põhjusel, et üritust ei turvata. Hagejal ei olnud võimalik enam tellida turvateenust OÜ-lt M (rendilepingu järgi oli lubatud turvafirma kas kostja või OÜ M ). Seega jäi üritus pidamata ja hagejal tekkis kahju otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu näol. Kostja taganes lubamatult turvateenuse lepingust 10.05.2007 (vormistatud), mille sai hageja kätte alles pärast seda, kui ürituse korraldamine oli võimatu. Samuti puudus alus lepingu ülesütlemiseks. Kostja saanuks anda hagejale täiendava tähtaja ettemaksu tasumiseks, milleks ei pea olema päev, vaid võib olla ka lühem tähtaeg. Tegemist ei ole olulise lepingu tingimuse rikkumisega olukorras kus hageja tasus 10.05.07 ettemaksu 50 000 krooni, sj käibemaksu osa
Piletitulu 218629,69 krooni, mis on arvestatud eelmiste aastate müügist laekunud summadest, prognoosist ja turvamahust ja millest on arvestatud maha kulud selle tulu saamiseks. 2006.a. lavatehnika kulu oli 27500 kr, haldamise kulud 54672,20 kr, 2007a. kulusid lavatehnikale ei olnud. Lepingu p 5.1 on tühine tüüptingimus, kuna piirab kostja vastutust alusetult. Ei ole võrreldavad olukorrad, kus võlgnik ei asu lepingut üldse täitma või täidab mittekohaselt. Kui lepingut ei asuta täitma ja teisel poolel tekib kahju, on alusetu piirata kahju vaid otsese varalise kahjuga. Viivis Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud, seega on kostja alates 12.05.2007 viivituses, millisest ajast arvestab hageja viivist. Enne hagi esitamist oli viivis kahju hüvitiselt 176757,30 krooni (arvestus hagi lisa 21 tabel c). Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise kokku 598343,76 kr, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 176 888,45 kr ja edaspidiselt viivise kahju hüvitiselt VÕS § 1 II lauses sätestatud määras. Seisuga 21.02.2012 oli viivis kokku 16835 €. Menetluskulud palub jätta kostja kanda (nõude lõplik arvestus lk 211).
Tõendid: Leping KTA -06/0103 (lk 21-25) Turvaplaan (lk 26-27) Arve 5021189019 (lk 28) Rendileping (lk 29-31) Rendilepingu lõpetamise teade (lk 32), turvalepingu lõpetamise teade (lk 33), täiendav selgitus (lk 34), pretensioon, vastus (lk 35-34) Hageja konto väljavõte 01.01.07-31.12.07 (lk 38, 64, 112), arved (lk 39-41, 54-59), reklaamilepingud, trükiteenuste leping (lk 42-53), Piletilevi kinnitus (lk 61-62) S. Sellini ütlused, R. Maastiku ütlused Hageja konto väljavõte makse kohta OÜ-e MB SS ja konto väljavõte sularaha ja kaardimaksete kohta 2006.a. mais (lk 176-177). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei vastuta hagejal tekkinud kahju eest, kuivõrd tekkinud kahju, st nii otsene varaline kahju kui saamata jäänud tulu ei ole põhjuslikus seoses kostja poolt kohustuse täitmata jätmisega. Kostja ei ole selles kahju tekkimises süüdi. Hageja kannab ise oma äritegevuse riski, st nende kulude kandmise eest vastutab hageja ise, kuna soovis korraldada üritust, milleks puudus vastav linnavalitsuse luba vastavalt Tallinna Linna avaliku korra ja koosoleku korraldamise eeskirjale, samuti puudus politseiasutuse kooskõlastus. Ka rendileandja ütles hagejale lepingule üles hageja ja temavahelise lepingu rikkumise tõttu just hageja poolt, mitte kostja käitumise tõttu. Rendileandja poolt oli lepingu ülesütlemise põhjuseks vastavate kooskõlastuste puudumine. Hageja enda käitumine tingis talle lepingu ülesütlemise, kuna lepingu järgi pidi hageja tasuma ettemaksu 59 000 kr 09.05.2007, kuid seda hageja ei teinud. Kostja esitas arve 5021189019 02.05.07 ja seda mitte peale 09.05.2007. Tegemist on turvalepingu olulise rikkumisega, kuna see pidi olema tasutud 09.05.07 lepingu p 4.1. järgi. Ürituse aeg oli 11.05-12.05.07. Mahuka ürituse turvamiseks on vaja teha mahukaid
ettevalmistusi, et kindlustada lubatud mahus turvatöötajate arv (70 töötajat). 10.05.2007 andis kostja hagejale üle lepingust taganemise teate. Hageja rikkus lepingu tingimust 7.3, mille täpne järgimine oli lepingus tulenevalt kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmiseks. Kuna leping sõlmiti 04.01.07, siis teadis hageja ettemaksu tasumise kohustust 4 kuud, kuid ei asunud seda täitma. Kostjal ei pidanud täiendavat tähtaega andma ettemaksu tasumiseks lepingu p 7.3 järgi. Pärast lepingust taganemise teate saamist 10.05.07 kl 15:15 tasus hageja ka ettemaksu osa, jättes tasumata käibemaksu osa. Hageja ei oleks saanud üritust pidada isegi kui kostja oleks üritust turvanud, sest tegemist oli lubamatu üritusega. 10.05.07 arutati ürituse kooskõlastust Põhja Politseiprefektuuris (S. Sellin, politsei esindajad), politsei kooskõlastust üritusele ei andnud. Kostja jaoks oli selge, et tegemist on ebaseadusliku üritusega. See ei vastanud kohaliku omavalitsuse aktidele, kuna puudus vastav luba, kooskõlatus. Kostja keeldus üritust turvamast, mis on loogiline käitumine. Seega ei ole kostja süüdi kahju tekkimises. Kostja andis hagejale üle samal päeval taganemisavalduse pärast kohtumise lõppemist politseis, sama avalduse saatis 11.05.07 ekirjaga. Kostja ei vastuta hageja ees lepingu p 5.2 järgi. Hageja soovis läbi viia kõrgendatud turvariskiga üritust, mille tarvis olid vajalikud teatud load, kooskõlastused, mida hageja ei saanud. Kostja ei ole süüdi hagejal tekkinud kahjus, sest iga mõistlik isik poleks asunud ebaseaduslikku üritust turvama, sellele mittekaasaaitamist ei saa kostjale ette heita. Hageja korraldas ebaseaduslikku üritust, mistõttu tekkinud kahju on tema enda tekitatud. Turvateenuse lepingu eesmärgiks ei olnud hageja nimetatud kahju ärahoidmine, vaid oli sõlmitud kolmandate isikute huvides, st vaid üritusele oodatavate külaliste turvamiseks. Tõendamata on ettemaks rendileandjale, samuti on ebaselge rendileandja kulu 1830 kr ja nende kulude kandmine. Tõendamata on ettemaksed artistidele, kuna ebaselged on makse alused, lisaks ei nähtu, et need oleksid tagasi kandmata. Põhjendatud kahjuks ei ole kulud reisikorraldajale kaks kuud hiljem, so 2007.a. juulis, samas kui ürituse ärajäämine selgus mais, arve esitamine ei tähenda tegelike kulude olemasolu. Kulud reklaamile on tõendamata. Lepingus AS-ga MH ei nähtu kulude kandmise seost üritusega. Piletitega seotud kulud on tõendamata. Alusetu on saamata jäänud tulu nõue, kuna lepingu järgi on vastutus piiratud vaid otsese varalise kahjuga. Arvestamata on maha need kulud, mida hageja kokku hoidis. Kahju piiramine p 5.1. alusel ei ole tühine. VÕS § 106 ei piira kahju tekitamisel vastutuse vabastamise kokkulepet ainult sellega, kas kahju tekib lepingu täitmise käigus. Seega on lepingu p 5.1 kohaldatav ka olukorras, kus lepingut ei asuta täitama. Vastupidine olukord tooks kaasa selle, kus hageja kanda ei jääks ühtegi äritegevuse riski, mille hulka kuulub ka saamata jäänud tulu. Lepingus puudus vajadus sätestada seda, et kostja ei tohi turvata ebaseaduslikku üritust ja peaks kuidagi hagejale seda selgitama. Tegemist on üldise õiguse põhimõttega, kus isikul on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kui see aitab kaasa ebaseadusliku tegevuse läbiviimisele. Viivist ei saa arvestada saamata jäänud tulult kui hüpoteetiliselt summalt.
Tõendid: Tallinna Linnakantselei kiri 03.5.07 ÜP -65/1952 (lk 80) Põhja Politseiprefektuuri kiri 07.05.07 nr PHJ 12.3-16.9/3114 (lk 81)
Põhja Politseiprefektuuri e-kiri 10.05.07 (lk 83) Swedbank’i 02.06.2010 tõend (lk 84) 02.05.07 e-kiri (lk 85) Tunnistaja W. V ütlus SS 07.05.2007 kiri (lk 127) Kostja e-kiri 11.05.07 (lk 128-129) Kohtu põhjendused VÕS § 76 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingule ja seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine lepingu täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, osaline täitmata jätmine. VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel võib kohustuse rikkumise korral võlasusaldaja kohustuse täitmisest keelduda, p 3 ja §115 lg 1 alusel nõuda kahju hüvitamist ja § 101 lg 1 p 4 alusel lepingust taganeda, üles öelda. Hageja soovis korraldada SS 11.-12.05.2007 suuremahulist tantsuüritust, mille turvamiseks sõlmis 05.01.07 kostjaga turvalepingu KTA -06/0103. Lepingu sisu ja ülesanded määratleti lisas 1, mida täpsustati 09.05.2007 vastava turvaplaaniga (lk 21-26). Üritus jäi ära. Selles vaidlus puudus. Poolte vahel on sõlmitud seega käsundusleping VÕS § 619 järgi, mille kohaselt peab üks isik teisele osutama teenust ja teine isik selle eest maksma tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 631 alusel võib kumbki lepingu pool käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huvisid kaaludes ei saa oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kostja leidis, et hageja ei täitnud ettemaksu maksmise kohustust, mida ta pidi täpselt järgima, selleks, et kostja täidaks lepingut – hakkaks turvaülesandeid täitma. Hageja sellega ei nõustunud, kostjal ei olnud alust lepingust taganeda, võinuks anda tähtaja ettemaksu tasumiseks enne kui lepingust taganeti, lisaks ei saanud kostjalt arvet. Lepingu p 7.3 alusel on kostjal ehk täitjal õigus lepingu täitmisest keelduda, kui tellija ei ole õigeaegselt tasunud arvet (lepingu p 7.3 viimase lause viimane osa, lk 22). Lepingu p 4.1 sätestab pooltevahelise arvelduste korra ning selle punkti I lause kohaselt peab tellija tasuma täitjale mehitatud valve teenuse eest viimase poolt esitatud arve alusel 50 000 kr hiljemalt 09.05.2005 ning ülejäänud osa teenustasust hiljemalt 25.05.2007 (p 4.1 II lause, lk 22). Seega on pooled lepingu p 4.1. ja 7.3 koos vaadeldes otseselt sätestanud, et kui arvet ei tasuta, võib teine pool oma kohustuse täitmisest keelduda. Märgitust järeldub, et kui ettemaksu kohta esitatud arve on hagejal tasumata, ei pea kostja kohustust täitama. Selliselt lepingut vaadeldes nõustub kohus kostjaga, et tellija (hageja) poolt makse tasumise kohustuse täpne järgimine oli eelduseks, et kostjal säiliks huvi lepingu täitmise vastu. Lepingust nähtuvalt oli hageja kontaktaadressiks e-post XXX, hageja kontaktisikuks SS ja kostja müügiesindajaks WV, turvajuhiks ÜK. Kostja esitatud e-kirjast hagejale 02.05.2007 11:45 (lk 85) nähtub, et lepingus nimetatud WV on saatnud arve nr 5021189019 02.05.07 (lk 28) lepingus näidatud elektronposti aadressil. Lepingust nähtuvalt ei vaja pool arve saatmisel mingeid täiendavaid kinnitusi teiselt poolelt arve saamise kohta. Seega sai kostja mõistlikult võttes eeldada, et kui ta saadab lepinguga seotud kirjad ja arved kostjale lepingus kokkulepitud elektronposti aadressil, siis saab hageja ka need kätte. Hageja väitis, et ta ei ole arvet saanud, kuid kohus leiab, et sellisel juhul oli lepingu p 4.1 I lausest tulenevalt hageja hoolsuskohustuseks ettemaksu tasumise kohustuse täitmise eelduseks (ettemaksu tasumine)
oleva arve olemasolu kontrollimine ning vajadusel selle puudumisel kostja informeerimine (VÕS § 102). Lepingu p 7.3 järgi oli kostjal õigus arve tasumata jätmisel lepingu täimisest keelduda, mis on kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 2 ning seega pidi olema hageja ka teadlik, et kostja võib rakendada lepingu p 7.3 tulenevat käitumist. Asjaolu, et kostja märkis turvaplaanile 09.05.2007 (lk 27 Ü. K allkiri, kuupäev) oma vastutava isiku allkirja, ei tähenda seda, et kostja pole näinud mingit takistust selles, et ettemaks on tasumata ja et lepingut täita ei saa. Kuna lepingu järgi oli ettemaksu tasumise aeg 09.05.07, siis kuni selle päeva lõppemiseni võis hageja ka kohustust täita ning etteheite tegemine märgitud kuupäeval oleks kohtu arvates olnud alusetu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud viidatud ekirjaga, et ta on lepingu p 4.1 I lause alusel saatnud hagejale enne makse tähtaja saabumist arve selleks, et viimane saaks ettemaksu tasuda. Hageja tasus 50 000 kr 10.05.07 ja see laekus kostja kontole kl 20:15:52 ehk pärast kokkulepitud tähtaega (AS Swedbank tõend 200.488030/278558 02.06.10, lk 84). Mis puudutab kostja vastuväidet, et tasumata oli käibemaks märgitud ettemaksult, st 9000 kr (mille hageja tasus 11.05.07, vaidlus puudus), siis leiab kohus, et kostja selline käsitlus lepingu p 4.1 I lausest pole õige. Nimelt nähtub lepingu p 4.1. selgelt ja üheselt mõistetavalt ettemaksu konkreetne summa 50 000 krooni ning lepingu p 4.1 ei nähtu, et ettemaksule 50 000 kr tuleb lisada ka käibemaks. Lepingu üldsätetes (lk 21) on viide, et hindadele lisandub käibemaks. Kumbki pool ei ole väitnud, et ettemaks olekski kogu kostja poolt osutatava teenuse tasu ehk hind VÕS § 619 järgi. Märgitu ei tulene ka lepingust, kuna selle lisast nr 1 nähtuvalt (lk 23-24) on teenuse hind 120225,00 krooni ja sellele lisandub käibemaks. Hageja tunnistaja S. Sellini ütluse kohaselt ei ole hind samastatav ettemaksuna vaidlusaluse lepingu raames. Eeltoodu alusel S. Sellini ütlusi ja lepingu p 4.1. ja lepingu üldsätteid ning lisas 1 märgitud tasu kohta sätestatut hinnates, leiab kohus, et lepingu p 4.1. I lauses märgitud ettemaks 50 000 kr ei ole vaadeldav hinnana ehk tasuna tehtud/osundatud teenuse eest, millele pidi hageja lisaks maksma veel käibemaksu. Seega ei ole õige kostja väide, et hageja tasus hilinenult ja seda vaid osaliselt ettemaksu. Kohus leiab, et hageja tasus lepingus kokkulepitud ettemaksu 50 000 krooni, kuid tasus selle hilinemisega ehk rikkus kohustust VÕS § 100 tähenduses. Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostjal oli õigus lepingust taganeda VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 2 p 2 järgi. Kostja taganes lepingust 10.05.2007 avaldusega (lk 33, avaldus 10.05.2007 nr 10-7/3989), milles viitas lepingu p 4.1 tuleneva kohustuse rikkumisele ehk ettemaksu tasumise kohustuse rikkumisele. Kostja tunnistaja W. V ütluste kohaselt andis ta märgitud avalduse ehk tahteavalduse lepingust taganemiseks üle 10.05.2007 peale lõunat pärast seda, kui hageja esindaja S. S oli tulnud Põhja Politseiprefektuurist nõudpidamiselt. Ehkki hageja väitis, et ta pole seda teadet saanud, leiab kohus, et viidatud W. V ütlustega on lepinguga seotud taganemise tahteavaldus hagejale kätte antud TsÜS § 69 lg 2 I lause alusel lepingus märgitud hageja kontaktisikule ehk lepingust nähtuvalt juhatuse liikmele (lk 21). Kohtu arvetes ei ole veenvad S. S ütlused sellest, et lepingust taganemise avaldust ei ole saadud, kuivõrd ütlustest nähtuvalt ei mäletanud S. S lepinguga seonduvaid mitmeid asjaolusid, sj meenus talle alles lepingut näidates, et tegelikult oli hagejal olemas ka lepingujärgne e-posti aadress XXX. Kostja e-kirjast hagejale 11.05.2007 kl 10:25 aadressil XXX (lk 128) nähtub, et kostja esindaja W. V on saatnud taganemise avalduse ka täiendavalt kirjalikult ning sellest ekirjast nähtuvalt anti kiri üle eelmisel päeval kl 15:15 Pärnu mnt Politsei maja ees. Eeltoodud e-kirja, taganemisavaldust, tunnistaja W. V ütluseid hinnates leiab kohus, et kostja on tõendanud, et ta taganes lepingust pärast hageja-poolset ettemaksu kohustuse rikkumist koheselt järgmisel päeval (10.05.07) ja tegi selle tahteavalduse ka hagejale samal päeval teatavaks ehk enne kavandatava ürituse päeva (11.05.-12.05.07) ning enne ettemaksu tasu laekumist (laekus 10.05.07 õhtul kl 20:15:52). Seega muutus lepingust taganemine hageja jaoks kehtivaks enne ettemaksu tasumist ning kostja 11.05.2007 (lk 34) tehtud viited ürituse
tarvis puuduolevaist politsei kooskõlastusest ja linnavalitsuse loast, ei oma enam lepingu taganemise seisukohalt tähendust. Peale selle ei ole kostja märgitud põhjusel lepingust taganenud. Hinnates antud situatsiooni, saab kohtu järeldada, et lepingu taganemine toimus kostja poolt õiguspäraselt. Arvestades seda, et lepingus oli ettemaksu tähtaeg 09.05.07 ning üritus, mida kostja pidi turvama, pidi toimuma 11.05-12.05.07, ning lepingu p 7.3. toodud lepingu täitmisest keeldumise õigust, leiab kohus, et kostjal puudus mõistlikult võttes 10.05.07 pärastlõunasel ajal (kui taganemise avalduse hagejale üle anti) alus eeldada, et hageja oma ettemaksu maksmise kohustuse täidab selliselt, et kostjal on võimalik korralda järgmiseks päevaks ürituse turvamine ja seda ka täita (st vahet ei jäänud ühtegi päeva). Lepingu järgi oli ettemaksu tasumise aja ja ürituse algamise aja vahel sisuliselt päev, seega pidi kostja jõudma hageja poolse lepingu korrektse täitmise korral teha selle aja jooksul ettevalmistused ürituse turvamiseks. Makse laekumine toimus alles kl 20:15:52 10.05.07 ning kohus on veendunud, et hageja asus oma ettemaksu kohustust täitma alles pärast lepingust taganemise avaldusest teadasaamist, so kui W. V oli S. S vastava avalduse üle andnud. Asjaolu, et hagejal ei olnud võimalik nii kiiresti leida ürituse turvamiseks teist turvafirmat pärast kostjapoolset lepingust taganemist, kinnitab seda, et ka kostjal ei saanud olla piisavalt ressurssi ja aega ürituse turvamise korraldamiseks sellise vähese aja jooksul (ei jäänud 1 päeva vahet). Eeltoodust tulenevalt on mõistetav, et lepingu rikkumise kõrvaldamiseks hageja poolt puudus kostjal vajadus anda täiendavat tähtaega VÕS § 116 lg 4 II lause järgi. Nimetatud kaalutlustel oli kostjal õigus lepingust VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel hagejapoolse lepingu olulise rikkumise tõttu taganeda ilma hagejale täiendavat tähtaega andmata. Asjaolul, et lepingu lõpetamiseks kasutati taganemist, samas kui VÕS § 631 räägib erakorralisest ülesütlemisest, ei ole kohtu arvates asja lahendamise seisukohalt märkimisväärset tähtsust, sest nii taganemise kui erakorraline ülesütlemise alused on sätestatud viidatud VÕS § 116 lg 2 p 2 sama moodi, siinjuures ei ole vaidluses tasu maksmise ja ettemaksu tagastamise nõudeid ei esitatud, millisel juhul tuleb eraldi vaadelda taganemise ja ülesütlemise tagajärgi. Hageja väitis, et ka varasematel aastatel on ta ettemaksu tasunud hilinetult, küll aga ei ole kostja neid asjaolusid omaks võtnud, peale selle nähtus hageja enda tunnistaja S. Sellini ütlustest, et ettemaks tasuti enne üritust, kuid ühestki tõendist ei nähtu, et pooltevaheline varasem praktika oleks olnud selline, et hageja tasub ettemaksu vahetult üritust, sõltumata lepingus kokkulepitud tähtaja järgimisest ning et kostja on sellist lepingu rikkumist pidevalt talunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt lepingust taganemine on kehtiv, tingitud hagejapoolsest kohustuse rikkumisest (lepingu p 4.1. I lause) ja lepingust taganemine 10.05.2007 (millega kaasneb lepingu täitmise kohustusest vabanemine, sest võlasuhe lõpeb VÕS § 186 p 6) ei ole kostja poolt kohustuse rikkumine. Seetõttu ei ole hagejal õigus ka VÕS § 101 lg p 3 ja § 115 lg 1 alusel nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Asja selguse huvides peab kohus vajalikuks märkida järgmist. VÕS § 127 lg 3 alusel peab lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjena teisel poolel tekkiv kahju olema ettenähtav lepingu sõlmimisel. Lepingu järgi oli see sõlmitud kolmandate isikute turvamise tagamiseks (lepingu p 1, 2), et hoida ära nendel tekkida võiv kahju. Seega pidi olema kostjal ettenähtav lepingu täitmata jätmisel kahju, mis hagejal võib tekkida (kostjapoolse) turvaülesannete täitmata jätmisel (mittekohasel täitmisel) juhul kui kolmandatel isikutel tekivad kahjud, mille eest ürituse korraldaja ehk hageja vastutaks, ja mida sellisel juhul peaks hagejale (tagasi)
hüvitama kostja. Õige on iseenesest hageja väide, et kostjal võib kohustuse rikkumise korral tekkida hageja ees ka teistsuguse kahju (kui vaid kolmandatel isikutel tekkiv kahju) hüvitamise kohustus. Kohtu arvates on võimalik vaadelda kostja kohustusena hüvitada sellised kahjud, mida hageja pidanuks/võinuks kanda täiendavate kuludena näiteks kallima turvateenuse ostmisel võrreldes kostjalt ostetud teenusega, samuti võimalike täiendavate leppetrahvidena. Kohtu arvates hageja poolt ürituse ettevalmistamisega seotud kulud mida hageja kostjalt nõuab (artistide ettemaksud, reisikulud, ürituse reklaamikulud, osa rendikulusid, piletitega seotud kulud) ei saa olla seotud sellega, kas turvafirma (kostja) täidab oma lepingulisi kohustusi või ei ning nende kulude tekkimine ei ole seotud turvafirma ehk kostja kohustuse täitmisest/täitmata jätmisest ega ole kohtu arvates seoses võimaliku kostjapoolse kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 3 järgi. Lepingu tahtlikul rikkumisel või raske hooletuse tõttu rikkumisel võib tekkida VÕS § 127 lg 3 järgi võlgnikul (kostjal) ka nende kahjude hüvitamise kohustus, mida ta ei näinud tagajärjena lepingut sõlmides ette, küll aga eeldab see kohtu arvates rikkumise tagajärjel tekkinud kahjusid (sõltumata ettenähtavusest lepingu sõlmimisel), mitte aga neid hageja poolt ürituse ettevalmistamise kõiki kulusid. Sellised kulud on hageja poolt eelnevalt tehtud nii ehk nii ja sellise kulu kandmise riski kannab seega hageja ise. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et lepingus on pooled piiranud vastutust otsese varalise kahjuga (lepingu p 5.1) ning tegemist ei ole tühise tingimusega, kuna on kooskõlas VÕS § 106 lg 1 sätestatuga. Lepingust ei nähtu, et vastutust oleks lepingu p 5.1. I lauses piiratud VÕS § 106 lg 2 järgi kohustuse tahtliku rikkumise puhuks või piiratud kuidagi muul viisil ebamõistlikult hageja kahjuks. Vastutuse piiramine otsese varalise kahju hüvitamise kaudu ei ole ebamõistlik ega jätaks hagejat kostjapoolse kohustuse rikkumise korral loodetust oluliselt ilma. Lepingu p 5.1 I lause järgi on kostja vastutus süüline ning märgitu on kooskõlas VÕS § 104 lg 1 sätestatuga (lepingu kohaselt võib vastutus olla kohustuse rikkumise korral süüline). Seega on hageja nõue saamata jäänud tulu saamiseks õiguslikult põhjendamata. Eeltoodud põhjustel jääb hagi rahuldamata ja kohtul puudub vajadus anda hinnang muudele poolte väidetele (kahju ulatus, tõendatus, iga kulu seos väidetava rikkumisega, kostja süü, hageja enda osavõtt kahju tekitamises, ürituse lubatavus ning vastavate kohaliku omavalitsuse loa ja politseiasutuse kooskõlastuse olemasolu vajadus, rendilepingu lõppemise põhjused) ja esitatud tõenditele, kuna need omavad tähendust siis, kui kostja oleks hagejal tekkinud kahju eest vastutav. Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos tõenditega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind on hagetav põhinõue 38241,13 €.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.