lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-32632/35

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-32632/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Valerii11233078

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-32632

Tsiviilasi

Sirje Roosimaa hagi OÜ Valerii vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Valerii määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Valerii (registrikood: 11233078), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (hageja): Sirje Roosimaa (isikukood: XXXXXXXXXXX ), esindaja Gaabriel Tavits

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

27.veebruari 2012 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Sirje Roosimaa esitas hagi OÜ Valerii vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks.

Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2011 otsusega jäeti S. Roosimaa hagi OÜ Valerii vastu rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2011 otsusega jäeti hageja apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus hageja kanda. Nimetatud kohtuotsused jõustusid 13.01.2012. OÜ Valerii esitas avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud summas 1 853,64 eurot. Avaldusele on lisatud neli advokaadibüroo arvet koos spetsifikatsioonidega. Kõik menetluskulud on kantud käesolevas tsiviilasjas, olles põhjendatud ja mõistlikus mahus, mistõttu puudub alus nende vähendamiseks.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.S. Roosimaa vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt on 1 853,64 eurost esitatud arvete ja spetsifikatsioonide alusel tõendatud menetluskulud kogusummas 479,84 eurot – arve nr 20101210 alusel 264,33 eurot ja arve nr 20111721 alusel 215,51 eurot. Ülejäänud summas on õigusabiteenus tõendamata, sest arvetelt ja spetsifikatsioonidelt ei nähtu õigusteenuse seotus antud tsiviilasjaga.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 27. veebruari 2012 määrusega OÜ Valerii avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras OÜ Valerii menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 155 eurot ja mõistis S. Roosimaalt OÜ Valerii kasuks välja 1 155 eurot. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 alusel kehtestanud Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 07.07.2010, mil kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärad. Määruse nr 137 kohaselt oli kuni 100 000 kroonise (6 391,16 eurot) hagihinna korral lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 50 000 krooni, s.o 3 195,58 eurot. Piirmäär on ette nähtud kõikide kohtuastmete kohta kokku. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3 780,78 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kuluks 1 853,64 eurot (ilma käibemaksuta 1 544,70 eurot). Seega ei ületa õigusabikulud kehtestatud piirmäära. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-154-09 väljendanud seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei saa eeldada, et kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud. Maakohus, hinnates kostja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 14,35 tundi) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leidis, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna spetsifikatsioonides nimetatud toimingud ei ole nii ajamahukad. Maakohtu hinnangul ei olnud antud tsiviilasi mahukas ega õiguslikult keerukas. Kohtul ei tulnud asja lahendamisel kohaldada erinevaid õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel hulgal erinevaid faktilisi asjaolusid. Kostja poolt hilisemalt esitatud menetlusdokumentides on osaliselt varem esitatutega kattuvaid seisukohti. Tasu väljamõistmine samade seisukohtade ettevalmistamise ja esitamise eest mitmel korral ei ole põhjendatud. Maakohtu arvates on kostja esindaja näidanud antud tsiviilasja olemust arvestades kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kulunud aega ülemäära suurena (kokku 3,30 tundi) – esindajale olid teada nii faktilised asjaolud kui ka hageja ja kostja õiguslik positsioon. Kuna kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, siis ei ole

nimetatud kulu (kohtuistungi protokolli parandamise taotluse koostamine – 15 minutit) põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Maakohus pidas kostja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus ja ringkonnakohtus kokku 11 tundi tasuga 1 155 eurot (11 × 105) ilma käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane, kes saab tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 155 eurot ja mõistis nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Valerii esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis OÜ Valerii taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 3,30 tunni osas. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohtuistungiks ettevalmistamine kohtumenetluse olemuslik osa. Kohtuistungiks ettevalmistamine ei ole hõlmatud menetlusdokumentide koostamisega. Kui vaadata arvete spetsifikatsiooni, siis nähtub sellest, et hagile vastuse koostamine toimus 27.09.2010 ning esimene istung toimus 18.11.2010. Kostja esindaja valmistus istungiks ette 1,16 tundi 17.11.2010, s.o ca kaks kuud pärast hagile vastamist, mistõttu ei saa eeldada, et kohtuistungiks ettevalmistus oleks justkui olnud hõlmatud hagile vastamisega. Hageja hinnangul on ca ühe tunni pikkune kohtuistungiks ettevalmistus põhjendatud ja mõistlik menetluskulu, mis on menetluses vältimatult vajalik. Tsiviilasjas toimus teine kohtuistung 11.01.2011 ning selle ettevalmistuseks kulunud aeg oli 2,14 tundi. Arvestades, et tegemist oli põhiistungiga, kus tuli muu hulgas ette valmistada tunnistajale esitatavad küsimused, on ka nimetatud menetluskulu põhjendatud ja mõistlik. Juhul, kui maakohus leidis, et istungiteks ettevalmistumiseks kulunud aeg on ülemäärane, siis oleks kohus pidanud seda vähendama kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistliku ulatuseni. Selle asemel leidis maakohus arusaamatult, et istungiteks ettevalmistus ei kuulu tsiviilkohtumenetluses üldse põhjendatud menetluskulu hulka; 2) leidis maakohus, et ülemäärane on ka kohtuistungi protokolli parandamise taotluse esitamise ajakulu 15 minutit. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et istungiprotokolli parandamise taotluse esitamine ei kujuta endast menetluskulu. Vastava taotluse esitamine on menetlusosalisele TsMS § 53 lg-st 2 tulenev õigus. Samuti on lisaks kohtule ka menetlusosalistel põhjendatud huvi selle vastu, et kohtuistungi protokoll kajastaks kohtuistungi käiku korrektselt, seda eelkõige olukorras, kus protokollis sedastatul on iseseisev menetlusõiguslik tähendus. Ühtlasi saabki menetlusosaline kohtuistungile viitamisel kasutada selleks ainult protokolli. Juhul, kui protokollis ilmneb ebatäpsus ning menetlusosaline selle parandamiseks kohtule taotlust ei esita, võtab ta ka riski, et ta ei saa hilisemas menetluses tugineda kohtuistungi tegelikule käigule, vaid peab lähtuma ebaõigest protokollist. Olukorras, kus protokollis on ebaõige menetlustähtaeg, peab menetlusosaline sellisel juhul võtma riski, et tema poolt esitatud menetlusdokument on esitatud küll tähtaegselt istungil tegelikult avaldatu kohaselt, kuid hilinemisega ebaõige kohtuistungi protokolli mõttes. Seetõttu on väär leida, et kohtuistungi protokolli parandamise taotluse koostamine ja esitamine ei kujuta menetlusosalise põhjendatud menetluskulu, kuivõrd vastava õiguse kasutamisest sõltuvad otseselt menetlusosalise menetlusõigused.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.Sirje Roosimaa vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on veenvalt selgitanud, miks ta peab liialdatuks hageja poolt esitatud arveid ja õigusabikulu. Nõustuda saab maakohtu seisukohaga, et samade seisukohtade ettevalmistamise eest ja esitamise eest tasu välja mõistmine korduvalt ei ole põhjendatud. Kui advokaat on juba ühe korra asja ettevalmistanud, siis järgnevatel kordadel ei saa tal kuluda sama palju aega, kui see on esimesel korral. Maakohus on õieti määranud, et liigne on ajakulu 3,30 tundi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
27.veebruari 2012 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
7.Maakohus on õigesti, hinnates kostja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 14,35 tundi) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, asunud seisukohale, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna spetsifikatsioonides nimetatud toimingud ei ole nii ajamahukad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja esindaja on näidanud antud tsiviilasja keerukust arvestades kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kulunud aega ülemäära suurena (kokku 3,30 tundi). Kohtuistungiteks ettevalmistamine toimub menetlusosalise esindaja poolt eelnevalt menetlusdokumentide esitamisega, samuti eelnevatest kohtuistungitest osavõtu kaudu ning seetõttu on maakohus õigesti jätnud kohtuistungiteks valmistamise ajakuluga arvestamata.
8.Samuti on maakohus õigesti jätnud arvestamata vajaliku ajakuluna kohtuistungi protokolli parandamise taotluse koostamise 15 minutit. Kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline ning seetõttu ei ole nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
9.Samas aga arvestades seda, et kostja esindaja väitel oli ajakulu kokku 14,35 tundi ning kohtuistungite ettevalmistamise ajakulu ja kohtuistungi protokolli parandamise taotluse esitamise ajakulu kokku 3,45 tundi, siis lugedes põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 11 tundi, on maakohus siiski mingis osas arvestanud kohtuistungiteks ettevalmistamise kuluga (10 minuti ulatuses).
10.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja