Sirje Roosimaa hagiavaldus OÜ Valerii vastu töölepingu tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3 780.78 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sirje Roosimaa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Sirje Roosimaa (isikukood: XXXXXXXXXXX; XXX), esindaja vandeadvokaat Gaabriel Tavits Vastustaja (kostja): OÜ Valerii (registrikood: 11233078; asukoht: Tartu Tamme pst 7-1), esindajad vandeadvokaat Tambet Laasik ja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2011. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud Sirje Roosimaa kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sirje Roosimaa esitas hagi OÜ Valerii vastu töölepingu tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 01.02.2010. a sõlmitud töölepingu alusel. Töötaja võeti tööle pearaamatupidajana. Tööleping sõlmiti katseajaga neli kuud. Tööandja ütles töölepingu üles katseajal TLS § 86 lg 1 alusel 29.04.2010. a. Töötaja viimaseks tööpäevaks oli 13.05.2010. a. Tööandja põhjendas ülesütlemist asjaoluga, et on esinenud kliendi poolt pretensioone suhtlemisega ning samuti on töötaja esitanud ebaselgeid päringuid. Hageja leidis, et tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel on seadusega vastuolus ning tühine. Tööandja ei edastanud töölepingu ülesütlemisel mingisuguseid tõendeid, milles seisnesid töötaja rikkumised ja tema ebapädevus katseaja kestel. Tööandja poolt töövaidluskomisjoni istungil esitatud tõendid ei kinnita, et töötaja ei saanud oma ülesannetega piisavalt hakkama ning seetõttu ei saanud ka katseaega läbida. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 lg 1 alusel tühiseks, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista tööandjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli töötaja ebakompetentsus, mis avaldus klientidega suhtlemise puudulikkuses ja töökultuuris. Töötaja ei suutnud anda Estonian Euromanagement Institute OÜ-le õigeaegselt edasi korrektset informatsiooni käibemaksu tasumise kohta. Vastuseks esitatud küsimusele teatas töötaja, et vajalikke arvutusi ei ole veel tehtud. Sellele järgnes peagi teade, et kliendil on EMTA ees maksuvõlgnevus. 29.04.2010. a soovis klient anda töötajale üle asjakohaseid dokumente, millele töötaja reageeris ebatsensuurse sõimuga ning keeldus dokumente vastu võtmast. Hageja ei suutnud täita oma tööülesandeid tavapärase kvaliteediga ning lisaks sellele ei olnud ta võimeline kliendiga professionaalselt suhtlema. Hageja väide, et töötajaga töölepingu lõpetamise põhjus oleks olnud kostja vajadus vähendada töötajate arvu töömahu vähenemise tõttu, ei ole põhjendatud. Ettevõtte tööhulk 2009. a kevadel ei vähenenud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 31.01.2011. a otsusega Sirje Roosimaa hagiavalduse OÜ Valerii vastu töölepingu tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Töölepinguga (TVK toimik lk 4-7) on tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötaja asus alates 01.02.2010. a tööle OÜ-s Valerii pearaamatupidaja ametikohale. Töölepingu p 1.3 kohaselt rakendatakse töötaja suhtes neljakuulist katseaega, katseaja viimane päev on 01.06.2010. a. Kostja ütles 29.04.2010. a ülesütlemisavaldusega töölepingu TLS § 86 lg 1 alusel üles (TVK toimik lk 2). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt töölepingu ülesütlemine oli vastuolus seadusega ja tühine. TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepingu ülesütlemisele katseajal seab ainsa piirangu TLS § 86 lg 4 s.o, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Seega peab tööandja töölepingu ülesütlemisel katseajal üksnes järgima, et ülesütlemine ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi kokkulepitud töö tegemiseks katseajal hindab tööandja. Kohtu arvates oli kostja põhjendanud hagejaga töölepingu ülesütlemist TLS § 86 lg 1 alusel. Töölepingu ülesütlemisavalduses oli kostja viidanud, et töölepingu ülesütlemine on ajendatud töötaja alljärgnevatest rikkumistest: klientide pretensioonid suhtlemisel, ebaselgete päringute tegemine. Tunnistaja H.U. , kes on Estonian Euromanagement Institute OÜ programmidirektor ja suhtles Sirje Roosimaaga, ütlustest (tl 121-123) nähtub, et suhtlemisel ilmnesid ebakõlad aprillikuus, andmed käibemaksu tasumiseks edastati viimasel minutil. Estonian Euromanagement Institute OÜ oli seotud Euroopa Liidu projekti raames raha saamisega ja oli huvitatud raamatupidamisdokumentide veatust ja kiirest töötlemisest ja OÜ Valerii poolt pakutav raamatupidamisteenus ei vastanud tema ootustele, koostöö Sirje Roosimaaga ei laabunud ega sobinud. Tunnistaja on kirjeldanud 29.04.2010. a toimunud intsidenti OÜ-s Valerii, kui koges ebaviisakat teenindust hageja poolt. Suhtlemine tunnistaja ja hageja vahel leidis küll aset pärast töölepingu ülesütlemist, kuid kohtu arvates kinnitab ka see toimunud sündmus hageja ebasobivat suhtlusoskust kliendiga. Pooltevahelise töölepingu p 6.5 kohaselt on töölepingu lahutamatuks osaks lisa – ametijuhend. Pearaamatupidaja ametijuhendi (TVK toimik lk 8) järgi on pearaamatupidaja peamiseks tööülesandeks kliendisuhte loomine, hoidmine ja arendamine, eesmärgiga korraldada ja teha kliendi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise hea tava nõuetele. Ametijuhendi p 2 kohaselt on tööülesandeks klientide nõustamine s.h aktiivne suhtlemine klientidega. Kostja esindaja Tiiu Kalling oli istungil selgitanud, et hagejaga töölepingu ülesütlemise põhjus katseajal oli eelkõige ebapiisav suhtlusoskus klientidega, hea suhtlemine on aga kogu töö garantii. Vaidlusalusel juhul ongi kostja tööandjana hinnanud katseaja jooksul hageja suhtlusoskust ja leidnud selle olevat pearaamatupidaja ametikohale ebapiisavaks. Hageja on hagiavalduses viidanud, et töölepingu lõpetamise tegelik põhjus oli töömahu vähenemine. Hageja oma seisukohta põhjendanud ei ole. Kostja on viidatud hageja seisukohale vastu vaielnud ja esitanud uue töötaja tööle võtmise kohta 01.05.2010. a tööettevõtulepingu ja 01.09.2010. a töölepingu, millest nähtub, et kostja võttis juba 01.05.2010. a hageja asemele tööle uue raamatupidaja. Kostja on esitanud töö mahu suurenemise tõendamiseks ka Estonian Euromanagement Institute OÜ päevaraamatu väljavõtted, millest nähtub viimase raamatupidamiskannete ja kirjete mahu kasvamine alates aprillist 2010. a. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest (tl 7) nähtub, et kostja avaldas küll
valmisolekut töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks, kuid seda vaid seoses töötaja olukorra kergendamisega Eesti Töötukassasse pöördumisel. Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et tööleping on üles öeldud TLS § 86 lg 1 alusel. Kohtule ei ole esitatud teisi töölepingu ülesütlemisavaldusi. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks öelnud töölepingu üles põhjusel, mis oleks vastuolus katseaja eesmärgiga, mistõttu oli kostja õigustatud töölepingu hagejaga TLS § 86 lg 1 alusel üles ütlema. Hageja nõue töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Sirje Roosimaa esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on apellant seisukohal, et tööandjal ei esinenud põhjuseid, mis oleks tinginud Sirje Roosimaaga töölepingu lõpetamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Tööandja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et töötaja oleks teinud ebapädevaid järelpärimisi ning et töötaja oleks rikkunud dokumentide ja info edastamise korda. Kõik vajalikud dokumendid olid Sirje Roosimaa poolt esitatud õigeaegselt ning ei tööandjal ega OÜ Estonian Euromanagement Institute’l ei tekkinud raksusi maksude õigeaegsel tasumisel; 2) ei ole tööandjal mingeid argumente ega tõendeid, et töötaja on kliente sõimanud ning tegemist on üksnes otsitud põhjusega, et Sirje Roosimaast vabaneda. Tartu Maakohus on ekslikult arvesse võtnud sündmusi, mis leidsid aset pärast seda, kui Sirje Roosimaaga oli tööleping juba ülesöeldud. Kuna tööandja on väitnud, et 29.04.2010. a toimunud intsident oli põhjuseks töölepingu ülesütlemisele, siis kohtuistungil on selgunud, et nimetatud asjaolu, kui see üldse esineski, ei saa olla aluseks töötajaga töölepingu lõpetamisele; 3) kui ilmnesid teatud probleemid ühe kliendiga suhtlemisel oleks tööandja arvesse võttes TLS §-s 28 sätestatud lojaalsuskohustust, pidanud kliendid ümber jagama. Tööandja seda ei teinud ning see näitab tööandja ilmset soovimatust töötajaga töösuhet jätkata. Tööandja on rikkunud lojaalsuskohustust; 4) on apellant esitanud dokumendi selle kohta, kus on näha, et tööandja soovis töötajaga töölepingu lõpetada koondamise tõttu, kuna tööd ei olnud pakkuda. Tartu Maakohtu väide, mille kohaselt oli tööandjal tööd pakkuda, kuna tööle võeti uus töötaja, ei ole asjakohane; 5) kuna Valerii juhatuse liikmel Tiiu Kallingul ja H.U. l olid sellel ajal ühised ärihuvid MTÜs Nordic New Leadership Center (mõlemad olid juhatuse liikmed), sest nimetatud MTÜ ja EEI teostasid omavahelisi tehinguid, siis on kahtluse all H.U. erapooletus ja Tiiu Kallingu objektiivsus ja sõltumatus hinnangu andmisel Sirje Roosimaa erialasele kompetentsusele. Vastavalt raamatupidajate kutse-eetika koodeksile (§ 1.1) kohustab kõiki raamatupidajaid olema õiglane, aus ja vaba huvide konfliktist ning säilitama oma otsustes objektiivsuse (§ 1.2), lisaks tuleb vältida olukordi (§ 1.3), kus võib tekkida huvide konflikt. Tiiu Kalling rõhutas korduvalt menetluse käigus, et ta eeldas Sirje Roosimaalt raamatupidamise hea tava järgimist, kui samas ise oli neid eiranud kliendisuhte loomisel Estoninan Euromanagement Institutega. Sirje Roosimaa esitas 11.11.2011. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt:
1) on vastustaja märkinud vastuses apellatsioonkaebusele, et apellant sõimas OÜ Estonian Euromanagement Institute seaduslikku esindajat. Samas ei selgu maakohtu vaidlustatud otsusest ega vastustaja seisukohtadest, milles see sõim väljendus ning missuguseid sõnu sõimu juures kasutati. Ei ole tuvastamist leidnud, et apellant oleks käitunud tööandja klientidega ebaviisakalt ning et taoline käitumine oleks andnud põhjuse apellandi töölepingu lõpetamiseks; 2) ei ole tööandja toonud esile õiguslikku alust ega nõudeid, millele apellant oma töötegemise käigus pidi vastama. Vastustajal puudus alus töölepingu ülesütlemiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, kuna katseaja ebarahuldavad tulemused ei ole tõendamist leidnud; 3) on Tiiu Kalling esitanud K.P. töölevõtmise kohta vastukäivaid andmeid. Töövaidluskomisjoni istungil 03.06.2010. a on Tiiu Kalling väitnud, et praktikant (K.P.) ei tulnud tööle raamatupidajana, vaid Tiiu Kalling teeb ise raamatupidaja tööd. Samas on esitatud kohtule K.P. tööleping ja seletuskiri, milles on öeldud, et ta töötas raamatupidajana tööettevõtulepingu alusel alates 01.05.2010; 4) Tiiu Kallingu väited, et OÜ Valerii raamatupidamisteenuse mahud ei vähenenud, on deklaratiivsed ning ei vasta ametlikult esitatud andmetele. OÜ Valerii 2010. a majandusaasta aruandest on näha, et teenuse osutamine vähenes, moodustades eelmise aasta müügitulust vaid 53,9%. 2010. a kahjum oli 72 000 krooni. OÜ Valerii majanduslik seis ei võimaldanud apellanti tööle jätta ning leiti odavam variant teenuse osutamiseks, sh praktikandi töölevõtt Töötukassa toetustega, mis võimaldas töökulusid oluliselt vähendada; 5) on tunnistaja H.U. andnud 11.01.2011. a kohtuistungil teadvalt valetunnistuse, kui väitis, et tema arvates ei ole tal Tiiu Kallinguga ühiseid ärihuvisid.
5.OÜ Valerii vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks tõlgendatav TLS § 86 lg-s 4 sätestatud piiranguna. Töölepingu lõpetamisele katseajal kohaldub eriregulatsioon, mis on sätestatud TLS § 86 lg-s 4. Tööandja poolt on töölepingu lõpetamine olnud õiguspärane ning tööandja ei ole rikkunud TLS § 86 lg-s 1 ega lg-s 4 sätestatut; 2) oli peamine etteheide töötajale suhtluses tööandja klientidega. 29.04.2010. a leidis aset intsident, kus Sirje Roosimaa sõimas OÜ Estonian Euromanagement Institute seaduslikku esindajat; 3) on tunnistaja H.U. e ütlustega 29.04.2010. a toimunud konflikt üheselt mõistetavalt tõendatud; 4) ei ole apellant tuginenud sellele, et töölepingu ülesütlemine oleks olnud vastuolus katseaja eesmärgiga. Apellandi seisukoht, et töötajaga katseajal töölepingu lõpetamine kujutab endast lojaalsuskohustuse rikkumist, on põhistamata. Tegemist on TLS §-s 86 lubatud võimalusega töölepingu lõpetamiseks;
5) on tööandja lükanud töötaja väited töö puudumise kohta maakohtus ümber. Tööandja on tõendanud, et töö maht hoopis kasvas. Ka oli töötaja sunnitud tööle võtma uue töötaja selleks, et jätkata seni Sirje Roosimaa vastutusalas olnud klientide teenindamist; 6) on vastustaja seisukohal, et H.U. ütluste objektiivsuses tagantjärele kahtlemiseks puudub igasugune põhjus. Apellant oleks pidanud esitama oma vastuväited H.U. tunnistajana ülekuulamisele pärast kostja poolt vastava taotluse esitamist. OÜ Valerii esitas 11.11.2011. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt on katseaja eesmärk teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Antud juhul ei suutnud töötaja täita tööülesandeid tööandja poolt eeldatava kvaliteediga. Tunnistaja H.U. ütlustega on kinnitatud, et Sirje Roosimaa ei vastanud oma isikuomaduste poolest nendele nõuetele, mida tööandja temalt eeldas. Samuti ei vastanud töötaja töölepingu lisaks nr 1 oleva ametijuhendi kaudu kohalduva raamatupidaja II kutsestandardi nõuetele. Suhtlemisoskus on märgitud kutsestandardi punktis 5.1.6.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
7.Õige ei ole apellandi väide, et maakohtus ei leidnud tõendamist tema poolt tööandja klientidega ebaviisakas suhtlemine. Maakohtus andis tunnistusi H.U. , kes töötas osaühingus, millele hageja tööandja osutas teenust. H.U. e tunnistuse kohaselt oli koostöö hagejaga ühepoolne „mina helistasin, küsisin, millal ja kuidas. Sirje ise ei võtnud kunagi kontakti“. Tunnistaja arvamuse kohaselt ei olnud hageja hea suhtleja ning aprillis tekkisid ebakõlad kommunikatiivsel tasandil. Tunnistaja kirjeldas pikemalt ühte intsidenti: „ 29. aprillil läksin dokumente viima ja kui rõõmsalt panin dokumendid Sirje lauale, et saate aegsasti andmeid sisestama hakata, hakkas Sirje Roosimaa mind sõna otseses mõttes sõimama“ (lk 122). Hageja ei ole H.U. e ütluste usaldusväärsust maakohtus kahtluse alla seadnud. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses märkis apellant (hageja), et tema tööandja Valerii juhatuse liikmel T. Kallingul ja tunnistaja H.U. el olid sellel ajal ühised ärihuvid, mistõttu on tunnistaja erapooletus kahtluse all (lk 143). Tõendeid oma väite kinnitamiseks apellant ei esitanud. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on uue asjaoluga, mida maakohtus esitatud ei ole ning apellant ei ole põhistanud kooskõlas TsMS § 652 lg 4, mis tingis asjaolu esmakordse esitamise apellatsioonimenetluses. Vastustaja on esitanud vastuväite, mille kohaselt oleks hageja pidanud esitama vastuväited tunnistaja ülekuulamise kohta maakohtus. Ringkonnakohus jätab apellandi esitatud väite TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta.
Maakohtus esitas kostja taotluse kuulata vande all üle kostja juhatuse liige T. Kalling, kelle pädevuses oli hagejaga töösuhte lõpetamine ja, kes teadis asjaolusid, mis olid töösuhte lõpetamise aluseks. TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Hageja ei andnud nõusolekut (lk 121), võttes sellega kostjalt võimaluse esitada lubatavaid tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodut arvestades oli maakohtul alus lugeda kostja vastuväited hageja ebaviisaka käitumise kohta piisavalt tõendatuks ühe tunnistaja ütluste põhjal ning asjaolu, et pikemalt kirjeldatud intsident leidis aset töölepingu lõpetamisest teatamise päeval, ei sea tõendi usaldusväärsust ega asjakohasust kahtluse alla.
8.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kui hagejal ilmnesid teatud probleemid ühe kliendiga suhtlemisel oleks tööandja arvesse võttes TLS §-s 28 sätestatud lojaalsuskohustust, pidanud kliendid ümber jagama. Apellandi poolt viidatud sättest ei saa tuletada eeldust, et tööandja peab kliendid nn ümber jagama, kui töötajal on suhtlemisega probleemid.
9.Apellandi väide, et tööandjal ei olnud põhjuseid, mis andsid aluse töölepingu lõpetamiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ei ole õige. Maakohus on andnud asjas esitatud tõenditele hinnangu ning põhjendanud, millised on TLS § 86 lg 1 kohaldamise eeldused, ringkonnakohus ei korda põhjendusi.
10.Apellandi väide, et kostja teenuste osutamise, sh raamatupidamise mahtude, vähenemine oli temaga töösuhte lõpetamise põhjus, ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et asjas on tuvastatud asjaolud, mis annavad aluse lugeda katseaja töötulemused ebarahuldavaks. Sellises olukorras ei ole tööandja majandusaasta aruandest nähtuv teenuste osutamise vähenemine piisav selleks, et lugeda tööleping lõppenuks majanduslikel põhjustel. Tööandjal on ka majanduslanguse olukorras põhjendatud juhtudel õigus töölepingut lõpetada TLS § 86 alusel.
11.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.