Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
17. mai 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-37058
Tsiviilasi
Lehte Teerni hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. aprilli 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Põllumajandusmuuseumi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja) – Eesti Põllumajandusmuuseum (RK: 70002578), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (hageja) – Lehte Teern (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
Tartu Maakohus jättis 22.12.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 13.06.2011 otsusega L. Teerni apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu 22.12.2010 otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus jättis 02.02.2012 otsusega L. Teerni kassatsioonkaebuse rahuldamata, ringkonnakohtu 13.06.2011 otsuse muutmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
Põllumajandusmuuseumi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus tähtaegselt esitatuks või ennistatakse avalduse esitamise kuupäev või alternatiivselt saata asi uuesti lahendamiseks Tartu Maakohtule. Poolte menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastaspoole kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostja esitanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse õigeaegselt ning tal ei olnud objektiivsetel ja mõjuvatel põhjustel võimalik seda varem teha. TsMS §-st 685 tuleneb, et kui Riigikohus otsustab asja läbi vaadata ja lahendada kirjalikus menetluses, teavitab Riigikohus menetlusosalisi tähtajast, mille jooksul menetlusosalised võivad kohtule esitada avaldusi või seisukohti, ning otsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Antud juhul seda ei tehtud, mistõttu ei olnud kostjal võimalik teada, millal Riigikohus otsuse teeb. Riigikohus võttis 28.11.2011 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse ja määras kostjale kassatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtajaks 20.12.2011. Rohkem menetlustähtaegu, sh kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aega, ei määratud. Samuti ei märgitud kohtu korralduses, kas asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Kostja esitas 20.12.2011 vastuse kassatsioonkaebusele. Pärast vastuse esitamist ei ole kostja ega tema lepinguline esindaja saanud Riigikohtult ühtegi määrust või kirja, milles oleks antud teada, millal on lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg ja millal teeb Riigikohus otsuse. Kostja ei ole vahemikus 02.12.2011 kuni praeguse hetkeni saanud Riigikohtust või vastaspoolelt ühtegi dokumenti posti või e-posti ([email protected]) teel. Eeltoodud menetlusnormide rikkumise tõttu ei saanud kostja teada kohtuotsuse teatavaks tegemise ajast ning viibis seetõttu kuni 16.03.2012 teadmatuses. Riigikohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumine on mõjuvaks põhjuseks menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei loe eeltoodut mõjuvaks põhjuseks. Samuti on määruses käsitlemata, kuidas pidi menetlusosaline teadma kohtuotsuse tegemise ajast, milleks oli 02.02.2012; 2) määras Riigikohus kostjale kassatsioonkaebusele vastuse koostamise tähtajaks 20.12.2011. Tänaseks selgunud asjaoludest tulenevalt oli tegemist seisukohtade esitamise lõpliku tähtajaga. Seega ei järgitud kohtuotsuse tegemisel ka TsMS § 694 lg-st 3 tulenevaid tähtaegu – kohtuotsus tehti rohkem kui 40 päeva pärast 20. detsembrit 2011 ja menetlusosalisi ei teavitatud kohtuotsuse teatavakstegemise tähtaja pikendamisest; 3) sätestab TsMS § 694 lg 1, et Riigikohtu otsus edastatakse menetlusosalistele ja avaldatakse Riigikohtu veebilehel. Kuigi maakohus on leidnud, et Riigikohtu otsus on saadetud 02.02.2012 kirjaga kostja esindajale, ei ole kostja ega tema lepinguline esindaja seda kätte saanud. Arvestades, et kohtu andmetel on kohtuotsus saadetud lihtkirjana, siis ilmselt on tegemist postiasutuse poolse minetusega. Kuigi seadusest ei tulene menetlusdokumendi kättetoimetamise kohustust väljastusteatega, peab kohus olema hilisema vaidluse korral suuteline tõendama, et otsus on menetlusosalisele edastatud – st menetlusosalise poolt kätte saadud. Kohus ei ole tõendanud, et Riigikohtu 02.02.2012 otsus on kostjani jõudnud enne
kohus teavitab teda kohtuotsuse tegemise tähtajast või kui kohus seda ei tee, siis vähemalt antakse teada vahetult pärast kohtuotsuse tegemist sellest, et otsus on tehtud. Poolelt ei saa eeldada, et ta kontrollib igapäevaselt, kas Riigikohus on otsuse teinud, olukorras, kus kohus ei ole teda teavitanud lõplike seisukohtade esitamise ja kohtuotsuse tegemise tähtajast.
Riigikohus on 29.03.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-13-10 märkinud, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalistel on võimalik sellega tutvuda ja saada sellest ärakirju, st lahend on avalikult teatavaks tehtud alates ajast, kui see on menetlusosalistele füüsiliselt kohtukantseleis kättesaadav. Seadus ei nõua Riigikohtu otsuse kättetoimetamist menetlusosalistele ega seo sellega otsuse jõustumist. Piisab otsuse edastamisest TsMS § 310 nõuete kohaselt (TsMS § 694 lg 1). Põhjendatud on see asjaoluga, et Riigikohtu otsuse peale ei saa edasi kaevata. Antud asjas tegi Riigikohus otsuse 02.02.2012, seega oli otsus samast päevast kohtukantseleist kättesaadav ning Riigikohus on järginud selle edastamisel määruskaebuse esitajale TsMS § 694 lg-s 1 sätestatud nõuet (t.l 144). Määruskaebuse esitaja vastupidised väited ei ole põhjendatud.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.