Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-37058
Tsiviilasi
Lehte Teerni hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
2 396.69 eurot (37 500 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lehte Teerni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) Lehte Teern (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Vastustaja (kostja) Eesti Põllumajandusmuuseum (registrikood: 70002578), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2010 otsuse resolutsioon muutmata ning muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Lehte Teerni kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Lisaks oli kostja seisukohal, et kohtusse esitatud hagi on aegunud. Töövaidluskomisjoni otsus saadeti välja 18.06.2010 e-kirjaga ning hageja pidi otsuse kätte saama samal päeval, kuigi on kinnitanud otsuse kättesaamist alles 28.06.2010. Hagejal ei ole mõjuvat põhjust, miks ta saatis kinnituse otsuse saamisest 10 päeva hiljem.
Eeltoodust tulenevalt on töölepingu üleütlemine TLS § 89 lg 1 alusel toimunud seadusest tuleneval alusel ja on seaduse nõuetele vastav. Hageja töö lõppes seoses XXX tööülesannete tsentraliseerimisega. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale tema võimete kohast teist tööd või korraldada täiendõpet tulenevalt kostja vajadustest.
Kostja on väitnud, et infopunkti töötaja lahkus pärast hageja koondamist, kuid sellel töökohal eeldatakse inglise keele valdamist. Kostja ei ole nimetatud töökohta hagejale pakkunud ja ei ole ka kontrollinud tema sobivust sellele ametikohale. Hageja valdab inglise keelt.
TLS § 89 lg 5 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajatel ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Märgitud sättest tulenevalt on kehtiv töölepingu seadus loobunud muudest töölejäämise eelisõiguse kriteeriumidest ning tööandjale on antud otsustusõigus ning võimaldada tööle jätta eelkõige töötajad, kes teevad paremini tööd ehk töötajad, keda ta peab vajalikuks. Tööandja on pidanud vajalikuks jätta raamatupidajatest tööle senise pearaamatupidaja ning seda peaspetsialisti ametikohale. Kuigi tööandja ei pakkunud peaspetsialisti ametikohta hagejale, on ta nii hagejat kui senist pearaamatupidajat võrrelnud, mida kinnitavad tunnistajate M.S. ja M. K. ütlused. Vastavalt TLS § 89 lg-le 4 tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 3 kohaselt tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Apellandi väide, et tööandja rikkus temaga töölepingut üles öeldes võrdse kohtlemise põhimõtet, on ekslik. Ainuüksi see, et apellant ei nõustu tööandja valikuga peaspetsialisti ametikoha täitmisel, ei anna alust väita, et tööandja rikkus töölepingu ülesütlemisel võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Märgitud sättest tulenevalt tuleb tööandjal pakkuda teist tööd, kui see on kõiki asjaolusid, sh mõlema poole huvisid, arvestades mõistlik ning ei tekita tööandjale ebamõistlikke kulutusi. Maakohus on tunnistajate T.T. u ja M.S. ütlustele tuginedes põhjendatult leidnud, et apellandi oskused ja vilumused ei võimaldanud talle pakkuda turundus- ja kommunikatsioonijuhi ametikohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning märgib, et apellant ei ole vastupidist tõendanud. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt pakuti hagejale võimalust asendada turismiinfokeskuse puhkusel olevat töötajat, kuid hageja keeldus sellest. Seega on ebaõige apellandi väide, et turismiinfokeskuse töökohta talle ei pakutud. Tõendamata on apellandi väide, et samal ajal, kui temaga sõlmitud tööleping öeldi üles, korraldas tööandja konkursse uute töökohtade täitmiseks.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
jäävad
menetluskulud
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.