Lehte Teerni hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
2 396.69 eurot (37 500 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lehte Teerni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) Lehte Teern (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Vastustaja (kostja) Eesti Põllumajandusmuuseum (registrikood: 70002578), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2010 otsuse resolutsioon muutmata ning muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Lehte Teerni kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Lehte Teern esitas 28.07.2010 maakohtule hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning kostjalt hageja kasuks seadusega ettenähtud hüvitise väljamõistmiseks. Hageja oli esitanud avalduse ka töövaidluskomisjonile, nõudes TLS § 104 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist vastavalt TLS § 107 lg-le 2 ja hüvitise väljamõistmist kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 02.06.2010 otsusega hageja avalduse rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.04.2008 tööleping nr 2-10/476, mille alusel asus hageja kostja juures tööle XXX ametikohal. 19.03.2010 sai hageja töölepingu ülesütlemise avalduse ametikoha koondamise tõttu alates 01.04.2010. Hageja oli arvestanud, et alates 01.05.2010 saab ta tööle asuda peaspetsialisti ametikohale, mis varasemalt oli pearaamatupidaja ametkoht. Tööandja on ülesütlemisavalduses tuginenud tugiteenuste tsentraliseerimisele alates 01.04.2010 ning sellega seoses põhimääruse muutmisele ja uue struktuuri kehtima hakkamisele. Tugiteenuste tsentraliseerimise järjekord on paika pandud Rahandusministeeriumi poolt ja sellest nimekirjast nähtub, et kostja läheb üle tugiteenuste tsentraliseerimisele 01.07.2011. Uues struktuuris on ette nähtud ametikohad, mille vastu hageja huvi tundis: administraator, turismiinfokeskuse klienditeenindaja, kommunikatsioonija turundusjuht. Täitmata on juhiabi koht. Ühtegi neist kohtadest hagejale enne koondamist ei pakutud. Hagejal on kogemused ja teadmised nendel ametikohtadel töötamiseks: ta on 1999. a lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise eriala.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Seaduse kohaselt peab tööandja pakkuma koondatavale töötajale teist tööd võimaluse korral ning vajadusel korraldama töötajale täiendõppe, kui see ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Hageja koondamise ajal vabu töökohti ei olnud. Kuigi kostjal on struktuuris ettenähtud, kuid täitmata töökohti, ei ole kostjal kavas olnud neid ametkohi täita eelarvevahendite piiratuse tõttu. Samal põhjusel ei ole kostjal võimalik korraldada hagejale ümber- või täiendõpet kostja kulul. Hagejale ei ole kunagi lubatud peaspetsialisti ametikohta. Ta kandideeris ja võeti tööle XXX ks. Hageja suhtlemine töökaaslastega ja tööülesannete täitmine oli ebaprofessionaalne.
Lisaks oli kostja seisukohal, et kohtusse esitatud hagi on aegunud. Töövaidluskomisjoni otsus saadeti välja 18.06.2010 e-kirjaga ning hageja pidi otsuse kätte saama samal päeval, kuigi on kinnitanud otsuse kättesaamist alles 28.06.2010. Hagejal ei ole mõjuvat põhjust, miks ta saatis kinnituse otsuse saamisest 10 päeva hiljem.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 22. detsembri 2010 otsusega L. Teerni hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja menetluskulud L. Teerni kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi aegunud. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled ITVS § 24 lg 1 järgi pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kuna töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seadust. Kohus oli seisukohal, et töövaidluskomisjoni otsus on hagejale kätte toimeatud ajal, mil see talle saadeti töövaidluskomisjonile esitatud avaldusel märgitud e-posti aadressil, s.o 18.06.2010. Haldusmenetluse seadus (§ 26 lg 3; § 27 lg 1) sätestab otsuse kohaletoimetamise menetlusosalise elukoha aadressil ning alternatiivina elektroonilise kättetoimetamise menetlusosalise elektronposti aadressil. Allkirja vastu kättetoimetamine on haldusmenetluse seaduses ette nähtud ainult postiasutuses üleandmise korral. Seega ei oma kohtusse hagi esitamise ühekuulise tähtaja arvestamisel tähtsust asjaolu, millal otsuse kättesaamist kinnitati. Samas isegi kui asuda seisukohale, et hagiavaldus on esitatud siiski õigeaegselt, lähtudes otsuse kättesaamise kinnituse saatmisest, ei ole seadusest tulenevat alust hagi rahuldada. Muuseumi direktori M.S. ja peaspetsialist M.K. ütlustega ning hagiavalduses toodud väljavõttega Eesti Põllumajandusmuuseumi põhimäärusest, mille muudatused hakkasid kehtima 01.04.2010 ja 01.05.2010, on tõendatud, et tsentraliseeritud raamatupidamisele üleminek toimus 2010 aprillis. Muuhulgas nimetati pearaamatupidaja ametikoht ümber peaspetsialisti ametikohaks ning seda tööd jäi tegema senine pearaamatupidaja M.K. . Seoses raamatupidamise tsentraliseerimisega kadus vajadus XXX ametikoha järele. Seega kuulus hageja ametikoht koondamisele. Tööandjal on õigus otsustada, kas kostja struktuuris ette nähtud, aga vakantne ametikoht täita või mitte. Hagejal ei ole õigust nõuda, et temale antakse vakantne töökoht, kui tööandja ei kavatse vabale töökohale töötajat võtta. 01.04.2010 võeti Eesti Põllumajandusmuuseumi tööle T.T. , kelle ütluste kohaselt: „Mulle pakuti kõigepealt administraatori kohta, sest olin õppinud kunstiõpetuse õpetajaks. Arvati, et mulle sobib õpikoja administraatori koht.... Õpikoja administraatoriks sooviti inimest, kes oleks perenaine, kooks vaipa, teeks käsitööd koos külastajatega jms.“ Hageja on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise alal. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit hageja käsitöö- ja kunstialase koolituse kohta. Tunnistaja M.S. ütluse kohaselt administraatori koht jäi täitmata ja on praeguseni täitmata rahaliste vahendite kokkuhoiu tõttu. T.T. võeti tööle turundus- ja kommunikatsioonijuhiks, sest tema ütluse kohaselt „...mul on töökogemus kommunikatsioonialal. 2008 olin ma Tallinna Muusikakeskkooli kommunikatsioonijuht ja kontserdikorraldaja. 2005. aastast alates olen olnud tegev erinevate suurürituste korraldamisel, sh täitnud kommunikatsioonijuhi ülesandeid. Ürituste eelarved ja meediaplaanide hinnapakkumiste koostamine oleks olnud ainukesed ülesanded, mis seonduvad raamatupidamisega.“ Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal on varasemat tööalast kokkupuudet ürituste korraldamise ja kommunikatsioonitööga. Tunnistaja M.S. ütluse kohaselt oli turismiinfokeskuse töötaja puhkusel. Hagejale pakuti asendamist, see oli lühiajaline töö ning hageja keeldus sellest. Juhiabi koht on samuti täitmata käesoleva ajani.
Eeltoodust tulenevalt on töölepingu üleütlemine TLS § 89 lg 1 alusel toimunud seadusest tuleneval alusel ja on seaduse nõuetele vastav. Hageja töö lõppes seoses XXX tööülesannete tsentraliseerimisega. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale tema võimete kohast teist tööd või korraldada täiendõpet tulenevalt kostja vajadustest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.L. Teern esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. detsembri 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja nõue aegunud. Hageja sai kätte töövaidluskomisjoni 02.06.2010 otsuse ärakirja, mis on komisjoni liikmete poolt allkirjastamata, 28.06.2010, mis on kirjas kättesaamise kinnitusel. Arusaamatuks jääb kohtu tuginemine Riigikohtu lahendile nr 3-2-127-07, kuna nimetatud lahend käsitleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetatuks lugemist, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Antud asjas kuulub kohaldamisele HMS § 28 lg 1, mille kohaselt dokumendi kättetoimetamisel menetlusosalisele dokumendi väljastanud haldusorgani poolt antakse dokument menetlusosalisele kätte allkirja vastu teatisel, millel märgitakse dokumendi üleandmise aeg. Oluline on, et menetlusdokument antakse üle allkirja vastu. Käesolevas asjas edastas haldusorgan töövaidluskomisjon otsuse ärakirja hagejale elektrooniliselt vastuvõtmise kinnituse vastu. Vastuvõtmise kinnituse edastas hageja elektrooniliselt ning see on HMS § 19 kohaselt säilitatud toimikus. Töövaidluskomisjoni liikmete poolt allkirjastatud otsust ei ole hagejale esitatud ja seda ei ole ka töövaidluskomisjoni toimikus. Otsuse ärakirja (millel puuduvad komisjoni liikmete allkirjad, kes on väidetavalt otsuse teinud) õigsuse on kinnitanud digitaalse allkirjaga komisjoni juhataja. Tulenevalt ITVS § 22 lg-st 31 ei saanud komisjoni juhataja teha otsust ainuisikuliselt ja otsus peaks olema allkirjastatud kõigi komisjoni liikmete poolt. Lähtuvalt eeltoodust ei ole võimalik tuvastada, kas otsus on seaduse nõuete kohaselt allkirjastatud ehk kas otsus on üldse tehtud ning apellant leiab, et otsust ei ole tänaseni kätte toimetatud; 2) ei vastanud hagejaga töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele ja on tühine ning hagejal on õigus seadusega ettenähtud hüvitisele. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kadusid nii pearaamatupidaja kui XXX ametikoht. Kostja ei võrrelnud XXX na töötava hageja ja pearaamatupidajana töötava M. K. oskusi, vilumust jm seadusega sätestatud kriteeriume koondamisotsuse tegemisel, et välja selgitada, kumb neist omab töölejäämise eelisõigust. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei oleks sobinud peaspetsialisti ametikohale, vaid on pigem kinnitanud vastupidist. Kostja leidis, et hageja võinuks kandideerida nimetatud ametikohale, kuid ei teinud seda. TLS § 89 lg 4 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet, seega peab töötaja töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel tööandja töötajaid võrdlema ja hindama ja tegema seejärel kaalutletud valiku. Eeltoodud seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-103-06. Kandideerimise võimalus ei ole käsitletav töö pakkumisena. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-103-06 asunud seisukohale, et töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamist ei saa asendada konkursi korraldamisega. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et samuti ei saa võimaluse andmist konkursil osalemiseks käsitada teise töö pakkumisena. Samuti ei pakkunud kostja hagejale muud tööd, kuigi samal ajal kui hageja koondati, korraldati konkursse uute töökohtade täitmiseks. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda kitsalt erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema.
Kostja on väitnud, et infopunkti töötaja lahkus pärast hageja koondamist, kuid sellel töökohal eeldatakse inglise keele valdamist. Kostja ei ole nimetatud töökohta hagejale pakkunud ja ei ole ka kontrollinud tema sobivust sellele ametikohale. Hageja valdab inglise keelt.
5.Eesti Põllumajandusmuuseum vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja vastustaja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi aegunud. Hageja sai tööinspektsiooni 02.06.2010 otsuse kätte 18.06.2010 e-posti teel ning ITVS § 24 lg-st 1 tulenevalt tuli hagiavaldus esitada hiljemalt 19.07.2010. Hageja ei ole selgitanud, millistel põhjustel ta viivitas e-kirja kättesaamise kinnitamisega 12 päeva, samas kui ta on olnud teadlik töövaidluskomisjoni otsuse sisust ja ta on tööinspektsioonile avaldanud dokumentide kättesaamise kohana enda e-posti aadressi. HMS § 25 lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Seega on tegemist alternatiivsete kättetoimetamise viisidega. HMS § 27 lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt toimetatakse dokument isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Juhul kui hageja ei soovinud tööinspektsioonilt saada dokumente e-posti teel, oli tal võimalus jätta enda e-posti aadress avaldamata; 2) puudub hagi rahuldamiseks seadusest tulenev alus. Hageja koondamise tingis Eesti Põllumajandusmuuseumi restruktureerimine, mille käigus muudeti raamatupidamise korraldust vastavalt põllumajandusministri 29.03.2010 käskkirjale nr 56. Eesti Põllumajandusmuuseumis toimus tsentraliseeritud raamatupidamisele üleminek 01.04.2010. Vastavalt põllumajandusministri 26.03.2007 määruse nr 27 „Eesti Põllumajandusmuuseumi põhimäärus“ 01.04.2010 jõustunud muudatustele kaotati § 7 lg-s 1 nimetatud ametikoht ja pearaamatupidaja ametikoht nimetati ümber peaspetsialisti ametikohaks ning seda tööd jäi tegema senine pearaamatupidaja M.K. . Restruktureerimise käigus kuulus XXX ametikoht koondamisele. Teise töö pakkumine ei ole tööandja absoluutne koondamisega kaasnev kohustus, vaid teise töö pakkumise võimalust ja ümberõppe vajadust tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi puhul eraldi, mis nähtub samuti töölepingu seaduse seletuskirjast. Hageja koondamisel ei olnud kostjal töökohti pakkuda ja see kajastus ka asutuse kodulehel. Samuti ei kuulutanud kostja avalikku konkurssi vabade töökohtade täitmiseks. Eesti Põllumajandusmuuseumist on lahkunud mõned töötajaid. Kostjat finantseeritakse riigieelarvest ning kostja eelarvest lähtuvalt ei ole kõikide vabanenud töökohtade täitmine võimalik. Selliseid vakantseid ametikohti, mille täitmine on muuseumi eelarvega ettenähtud ja millistele oleks oma hariduse, töökogemuse ja isikuomaduste poolest kvalifitseerunud hageja, koondamise hetkel ei olnud. Hageja administraatori või kommunikatsioonija turundusjuhi ametikoha kvalifikatsiooninõuetele ei vastanud. Turismi infopunkti klienditeenindaja lahkus pärast hageja koondamist, kuid sellel töökohal eeldatakse inglise keele valdamist. Rahaliste ressursside piiratust arvestades ei saanud kostja pakkuda hagejale teist tööd, täiendõpet ega töötingimuste muutmist. Lisaks kvalifikatsioonile peab tööandja arvesse võtma isikuomaduste sobivust ametikohale. Nimetatud asjaolusid on hagejale selgitatud nii töölepingu ülesütlemisavalduses kui ka suuliselt. Muuhulgas ei avaldanud hageja koondamiseelsel perioodil soovi jätkata Eesti Põllumajandusmuuseumis ja soovis saada koondamisteadet. Kostja andmetel otsis hageja kogu ametisoleku aja (sh enne koondamisest teada saamist) pidevalt uut tööd ja käis pärast koondamisest teada saamist järjepidevalt koondamisteadet tööandjalt küsimas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes muutmata kohtuotsuse resolutsiooni.
7.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi on aegunud. ITVS § 23 lg 2 kohaselt otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või saadetakse pooltele samal päeval posti teel. Töövaidluskomisjoni 02.06.2010 istungi protokollist (töövaidluskomisjoni toimik, lk 62) nähtuvalt otsus väljastatakse pooltele seaduses ettenähtud korras. Maakohus on õigesti märkinud, et töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. HMS § 25 lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole töövaidluskomisjoni otsust ITVS § 23 lg 2 kohaselt posti teel kätte toimetatud, vaid otsus on kätte toimetatud elektrooniliselt. Tulenevalt HMS § 25 lg-s 1 ja §-s 27 sätestatust on võimalik töövaidluskomisjoni otsust kätte toimetada ka elektrooniliselt. HMS § 27 lg 2 kohaselt dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt puudub L. Teerni nõusolek talle otsuse elektroonilise kättetoimetamise kohta ning seetõttu on maakohus ekslikult leidnud, et töövaidluskomisjoni otsus on L. Teernile kätte toimetatud 18.06.2010, s.o otsuse e-kirjaga saatmise päeval. Üksnes asjaolust, et L. Teern on avalduses töövaidluskomisjonile märkinud enda e-posti aadressi, ei saa järeldada, et ta on andnud sellega HMS § 27 lg 2 kohase nõusoleku dokumendi elektrooniliselt kättetoimetamiseks. Seetõttu tuleb maakohtu otsusest jätta välja põhjendus, mille kohaselt on hagi aegunud seoses L. Teernile töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisega 18.06.2010. Ringkonnakohus leiab, et L. Teern on esitanud hagi maakohtusse tähtaegselt. Samas ei ole nimetatud asjaolu aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna maakohtu otsuse resolutsioon on õige.
8.Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata L. Teerni hagi Eesti Põllumajandusmuuseumi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust hagi rahuldamiseks. Asja materjalidest nähtub ja pooled ei vaidle selle üle, et alates 2010 aprillist rakendus Eesti Põllumajandusmuuseumis üleminek tsentraliseeritud raamatupidamisele. Sellega seoses kuulus koondamisele XXX ametikoht ning pearaamatupidaja ametikoht asendati peaspetsialisti ametikohaga. Asja materjalidest nähtub veel, et XXX ametikoht koondati ning senine pearaamatupidaja asus täitma peaspetsialisti ülesandeid.
TLS § 89 lg 5 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajatel ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Märgitud sättest tulenevalt on kehtiv töölepingu seadus loobunud muudest töölejäämise eelisõiguse kriteeriumidest ning tööandjale on antud otsustusõigus ning võimaldada tööle jätta eelkõige töötajad, kes teevad paremini tööd ehk töötajad, keda ta peab vajalikuks. Tööandja on pidanud vajalikuks jätta raamatupidajatest tööle senise pearaamatupidaja ning seda peaspetsialisti ametikohale. Kuigi tööandja ei pakkunud peaspetsialisti ametikohta hagejale, on ta nii hagejat kui senist pearaamatupidajat võrrelnud, mida kinnitavad tunnistajate M.S. ja M. K. ütlused. Vastavalt TLS § 89 lg-le 4 tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 3 kohaselt tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Apellandi väide, et tööandja rikkus temaga töölepingut üles öeldes võrdse kohtlemise põhimõtet, on ekslik. Ainuüksi see, et apellant ei nõustu tööandja valikuga peaspetsialisti ametikoha täitmisel, ei anna alust väita, et tööandja rikkus töölepingu ülesütlemisel võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Märgitud sättest tulenevalt tuleb tööandjal pakkuda teist tööd, kui see on kõiki asjaolusid, sh mõlema poole huvisid, arvestades mõistlik ning ei tekita tööandjale ebamõistlikke kulutusi. Maakohus on tunnistajate T.T. u ja M.S. ütlustele tuginedes põhjendatult leidnud, et apellandi oskused ja vilumused ei võimaldanud talle pakkuda turundus- ja kommunikatsioonijuhi ametikohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning märgib, et apellant ei ole vastupidist tõendanud. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt pakuti hagejale võimalust asendada turismiinfokeskuse puhkusel olevat töötajat, kuid hageja keeldus sellest. Seega on ebaõige apellandi väide, et turismiinfokeskuse töökohta talle ei pakutud. Tõendamata on apellandi väide, et samal ajal, kui temaga sõlmitud tööleping öeldi üles, korraldas tööandja konkursse uute töökohtade täitmiseks.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel L. Teerni kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
jäävad
menetluskulud
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.