ASOM OÜ hagi SWECO Projekt AS vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1342,14 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ASOM OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ASOM OÜ (registrikood 11115634, asukoht Kuldse Kodu 5-331, Pärnu), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar; Kostja SWECO Projekt AS (registrikood 11304200, asukoht Juurdeveo 11, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek.
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 04.11.2011 otsus ASOM OÜ hagis SWECO Projekt AS vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotlust puudutavas osas.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.02.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla 1342,14 euro, viivise 1342,14 euro ning viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,5% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
2.08.02.2010 sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping, millega hageja kohustus Narva Linnavalitsuse poolt vastuvõetud XXX kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kohaselt tegema nimetatud kinnistul side, elektri ning 11.03.2010 töövõtulepingu täiendamise tulemusena ka tänavavalgustusega seonduvaid projekteerimistööd. Kostja kohustus maksma selle eest tasu side ja elektrivarustuse projekteerimise eest 10 000 krooni ja lisatööna tänavavalgustuse projekteerimise eest 8000 krooni, millele lisandus käibemaks.
3.Hageja tegi side-, elektri ja tänavavalgustuse joonised ja väljastas need 19.03.2010 kostjale. 08.04.2010 saatis kostja hagejale tehnovõrkude koondplaani joonise ilma märkusteta, mis hageja väidetel tähendas, et pakutud lahendus rahuldas kostjat. Sellele pidi järgnema lahenduste kooskõlastamine võrguvaldajatega. Hageja küsis OÜ-lt VKG Elektrivõrgud kooskõlastuse elektri osas ning ka tänavavalgustuse kooskõlastuse. 15.04.2010 sai hageja tänavavalgustuse kooskõlastuse. Kostja küsimusele kas teistes tehnovõrkudes muudatusi ei ole, hageja ei vastanud. Hiljem selgus, et kostja oli ise 14.04.2010 tellinud OÜ-lt VKG Elektrivõrgud kooskõlastuse.
4.29.06.2010 esitas hageja kostjale arve summas 21 000 krooni tasumise tähtajaga 12.07.2010. 05.08.2010 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks kuni 19.08.2010. 12.08.2010 vastas kostja hagejale, et nõue on esitatud alusetult, kuna töö on lõpetamata ja üle andmata. Kompromissi korras pakkus kostja hagejale esialgse tehnovõrkude joonise ja seletuskirja eest 30% töö maksumusest, s.o 6000 krooni, millele lisandus käibemaks. Kostja ei ole arvet tasunud. 01.10.2010 tegi kostja hagejale uue ettepaneku. Kostja oli nõus tasuma arve 50% ulatuses, s.o 9000 krooni, millele ilmselt lisandus käibemaks. 11.10.2010 tegi hageja kostjale õiglase pakkumise lähtuvalt kostja väidete õigsusest summas 15 250 krooni, millele lisandus käibemaks, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulud. Kostja sellega ei nõustunud ega tasunud arvet ka osaliselt.
5.Kostja on hageja poolt tehtud töö vastu võtnud. 17.06.2010 on antud detailplaneering Narva Linnavalitsuse poolt vastu võetud. Valmis tööle ei ole olnud ka tellijapoolseid olulisi pretensioone. Kostja väide, et hageja jättis töö pooleli ja kostja pidi tööd tegema oma jõududega, on ebaõige. 08.04.2010 sai hageja XXX tehnovõrkude koondplaani joonise ja asus joonise kooskõlastamisele võrguvaldajatega. Hageja ei saanud enam kostjaga kontakti ja seega ei teadnud kas mingis osas on joonised puudulikud. Kostja ei ole hagejale esitanud nõuet elektrivarustuse lahenduse muutmiseks. Hagejal ei olnud võimalik kooskõlastada enda projekteeritavaid tehnovõrke, kuna puudus informatsioon, et kostja lahendused vee-, kanalisatsiooni ja maastiku osas on lõplikult valmis. Hageja sai kooskõlastada vaid tänavavalgustuse lahendust. Kostja ei ole ka osundanud hageja poolt lepingu rikkumisele, ei ole andnud täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks ega ole esitanud lepingu ülesütlemisavaldust seaduses ette nähtud korras. Kuna ülejäänud kooskõlastused peale tänavavalgustuse lahenduse kooskõlastuse on kostja ise saanud, siis on hageja kostjalt tellitud töö vastu võtnud ning kasutanud seda oma majandus- ja kutsetegevuses esitades hageja poolt kasutatud lahendused detailplaneeringu materjalide hulka. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hagejale maksma tehtud töö eest tasu 1342,14 eurot (21 000 krooni).
Poolte vahel väljakujunenud tava kohaselt oli kohustuste mittetäitmiseks või nõuetekohaseks täimiseks kokku lepitud viivis 0,5% päevas võlgu olevalt summalt. Hagi esitamise seisuga 25.02.2011 on kostja viivitanud talle esitatud arve tasumisega 240 päeva. Kostja viivise võlg hagi esitamise seisuga oli 21 600 krooni (18 000 x 0,5 x 240), mida hageja vähendas kuni põhinõude suuruseni ehk 1342,14 euroni (21 000 krooni). Alates hagi esitamisest palub hageja mõista kostjalt viivise välja protsendina põhinõudest, milleks on 0,5% päevas võlguolevalt summalt kuni põhivõla tasumiseni. Kostja väide, mille kohaselt on töö jäänud lõpetamata ja kostjale üle andmata seepärast, et hageja ei täitnud enda lepingujärgseid kohustusi, ei ole õige. Töö on jäänud lõpetamata kostja vastuvõtuviivituse tõttu, kuna kostja ei teinud hagejaga koostööd. Kuna kostja ei edastanud hagejale lõplikke andmeid vee-, kanalisatsiooni ja maastiku osas, millest sõltus hageja töö lõpuleviimine, ei saanud hageja kohe joonise valmimisel võtta võrguvaldajate kooskõlastusi. Hageja kooskõlastas ainult tänavavalgustuse lahenduse. Hagejat ei ole teavitatud, et tema on rikkunud lepingujärgseid kohustusi või et ta on teinud puudustega töö ega antud täiendavat tähtaega töö lõpule viimiseks või võimalikuks parandamiseks. Kostja on rikkunud VÕS § 644 sätestatud teavitamiskohustust. Kostja osundamine 30.06.2010, 12.08.2010 ja 01.10.2010 kirjadele on asjakohatu, kuna see kirjavahetus toimus pärast lepingu katkestamist (rikkumist, ülesütlemist) kostja poolt hageja arve kättesaamisel. Kostja ise tunnistab, et kasutas hageja joonist kui lõpetas planeeringulahenduse koostamise ise. Sellest tulenevalt on hagejal õigus saada tasu tegelikult tehtud töö eest. Kostja vastusest ei selgu, millised lepingujärgsed tööd oli kostja hageja eest teostanud ja milline nende osakaal kogu kokkulepitud töö mahus ja hinnas. Hageja poolt on jäänud tegemata kostja süül vaid tasulised kooskõlastused, mille tõttu on ta vähendanud oma tasu 500 krooni võrra.
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Hageja ei ole kostjale töid üle andnud, mistõttu ei ole hageja nõue kostja vastu ka sissenõutav. Hageja poolt tehtud tööd olid puudustega, mistõttu ei olnud kostjal võimalik neid kasutada soovitud otstarbel ning kostja keeldus töid vastu võtmast. Elektri projekteerimistöödest oli lahendatud küll maaüksuse katastritunnusega 51102:001:0087 elektrienergiaga varustamine, kuid nõutavat võimsust mainitud ei olnud. Joonistel ei olnud näidatud ka olemasolevaid madalpingekaableid. Madalpinge kaablivõrgule AJ-45 Statoil (2 tk) ja AJ-45 McDonalds (2 tk) ja kaablitrassile AJ-45 – AJ-249 ei olnud ette nähtud uut tehnilist koridori kaablite väljaviimiseks ehitusalast. Planeeritud tehnilist koridori alajaamast nr 45 väljuva kaheksa kaabli ümbertõstmiseks ei ole võimalik tehniliselt rakendada, kuna see oli projekteeritud vahetult seaduslikult maasse kaevatud prügikonteineri peale. Hageja ei esitanud kostjale kooskõlastusi ühelegi koostatud tehnovõrgule, s.h ka tänavavalgustuse lahendusele, mis hagejal väidetavalt olemas oli. Hageja möönab ka ise, et ta ei ole lepingu objektiks olevaid töid kokkulepitud mahus teostanud ja seega puudub vaidlus selles, et hageja töid kokkulepitud mahus ei teostanud. Hageja väide, et kostja hoidis kõrvale hagejaga suhtlemast, ei ole õige. Vaidlus on vaid selle põhjustes. Poolte vahel oli kokku lepitud, et kõigi projekteeritavate tehnovõrkude kooskõlastused teeb hageja, kuid hageja seda ei teinud. Kuna tööd on kostjale üle andmata, puudub hagejal õigus tasunõude esitamiseks.
10.Ebaõige on hageja poolt väidetu, et kostja ei ole osundanud hagejapoolsele lepingu rikkumisele. Nii 30.06.2010, 12.08.2010 kui ka 01.10.2010 teatas kostja selgelt hagejale, et tema poolt teostatud töö ei vasta lepingu tingimustele. Eeltoodud kirjavahetusele on ka hageja viidanud. Isegi juhul, kui hageja oleks tööd osaliselt teostanud ning kohus otsustab need asjas lugeda vastuvõetuks, mida kostja põhjendatuks ei pea, ei ole hageja tasunõude
suurus põhjendatud. Hagejal puudub õigus saada tasu töö ees, mida ta tegelikult teinud ei ole või mille ta oli teinud puudustega. Kuivõrd töö jäi nii üle andmata kui ka nõuetekohaselt teostamata, puudub hagejal õigus saada teostamata töö eest tasu. Lisaks sellele, et hageja seisukoht on vastuolus VÕS § 635 lg-ga 1 ning töövõtulepingu olemusega, mille kohaselt on töövõtjal õigus tasu saada teostatud ja üle antud töö eest, on see vastuolus ka hea usu printsiibiga. Isiku kohustus käituda teise lepingu poole suhtes heas usus tuleneb VÕS § 6 lg-st 1. Kuigi hageja on selgelt omaks võtnud, et ta ei teostanud töid lõpuni, esitab ta sellele vaatamata tasunõude kogu kokkulepitud töö osas. Selline käitumine ei ole kooskõlas VÕS § 6 lg-ga 1 ja TsÜS § 138 lg-ga 2. Kostja on kohtuväliselt teinud hagejale ettepanekuid kompromissiks.
11.Hageja poolt esitatud viivise nõue on põhjendamatu. Lepingupooltel puudus igasugune kokkulepe viivise määra osas. Varasemas praktikas ei ole kostja hagejale kordagi viivist tasunud. Kuna hagejal puudub õigus lepingujärgse tasu saamiseks, puudub tal alus nõuda ka viivist. Viivise määra kajastamine arvel ei ole samastatav lepingulise kokkuleppega, sest arve on ühepoolne tahteavaldus, millele ka kostja on sõnaselgelt vastu vaielnud (kostja 30.06.2010 e-kiri). Seega ei saa arvel kajastatud tingimused olla kostja jaoks siduvad. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Viimatinimetatud sättest tulenevalt võib kohus, juhul kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, vähendada leppetrahvi selle maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel mõistliku suuruseni. Hageja nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Hageja on esitanud nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks põhinõude suuruses ning lisaks sellele ka TsMS §-le 367 tuginedes. Seega nõuab hageja põhivõlgnevust ületava viivise tasumist. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 ja lahend 3-2-1-87-10). Hageja ei ole seda teinud. Põhjendamatu on ka hageja põhinõudega võrdne viivise nõue. Maakohtu otsus
12.04.11.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kohus juhindus vaidluse lahendamisel poolte vahel VÕS § 76 lg 1, § 100 ja 101 lg 1 p 1. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Töö vastuvõtmise kohustuse tellija poolt reguleerib VÕS § 638 ning seda juhul kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse aga vastuvõetuks ka juhul kui tellija tahtlikult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
14.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel sõlmiti 08.02.2010 suuline töövõtuleping, millega hageja kohustus Narva Linnavalitsuse poolt vastuvõetud XXX kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kohaselt tegema side ja elektriga ning 11.03.2010 töövõtulepingu täiendamise tulemusena tänavavalgustusega seonduvaid projekteerimistöid. Kostja kohustus maksma selle eest tasu side ja elektrivarustuse projekteerimise eest 10 000 krooni ja lisatööna tänavavalgustuse projekteerimise eest 8000 krooni, millele lisandus käibemaks.
15.Pooled vaidlevad selle üle kas hageja andis kostjale töövõtulepingus kokkulepitud töö üle ning hageja tasunõue on seetõttu muutunud sissenõutavaks, ning kui hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, siis kui suures ulatuses.
16.Kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega ei leidnud asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et töövõtja on poolte vahel 08.02.2010 sõlmitud suulises töövõtulepingus kokkulepitud töö tellijale üle andnud. Nimetatud asjaolu tõendamine on hageja kui töövõtja tõendamise koormus. Hageja väidetel tõendab tööde üleandmist M K ja E Le vaheline kirjavahetus. Kostja sellega ei nõustu. M. Ke ja E. Le 11.03.2010 ekirjavahetusest nähtub, et E. L saadab tehnilised tingimused tänavavalgustuse kohta aadressil XXX, Narvas selle planeerimiseks (tlk 42-43), mis aga ei tähenda, et töövõtja on tellijale üle andnud kinnistul XXX, Narva linnas elektri, side- ja tänavavalgustuse projekteerimistööd, millistes töödes pooled töövõtulepingut sõlmides kokku leppisid. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale üle andnud töövõtulepingus kokkulepitud tööd, ei ole hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks VÕS § 635 lg 3 kohaselt ja tulenevalt nimetatust hagi rahuldamisele ei kuulu. Käesoleval juhul ei tõusetu küsimust selles nagu poleks kostja hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud ja oleks ise olnud vastuvõtuviivituses tööde vastuvõtmisega ning töö tuleks seetõttu lugeda tellija poolt vastuvõetuks, sest hageja ise ei ole tõendanud töö üleandmist kostjale. Selle üle, et pooled on kokku leppinud töö üleandmises - vastuvõtmises, pooled ei vaidle.
17.Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja tasunõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, ei võtnud kohus kohtuotsuses seisukohta kostja alternatiivsete vastuväidete osas analoogselt TsMS § 442 lg 8 sätestatuga. Kuna kohus jättis rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue ja kohtul puudus vajadus kohtuotsuses võtta seisukoht kas ja millises määras kuuluks viivis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
18.TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
19.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus (TsMS) sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kohus ei oleks tohtinud käesolevat asja menetleda lihtmenetluses, kuna 06.06.2011 määrusega tühistas kohus lihtmenetluse korraldamise määruse, andis pooltele täiendava tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks ning määras asja kohtuistungil läbivaatamiseks. Seega pidi kohus asja vaatama läbi üldmenetluse korras ning üldmenetluses tehtud kohtulahendi peale edasikaebamiseks ei ole kohtu luba vaja. Kohus on põhjendanud otsust, kuid seda ebapiisavalt ja ebaõigesti, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu hageja väidetega.
21.Otsuse tegemisel on kohus keskendunud kahele küsimusele, mille üle pooled vaidlesid: 1) kas hageja andis kostjale töövõtulepingus kokkulepitud töö üle ning hageja tasunõue on seetõttu muutunud sissenõutavaks; 2) kui hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, siis kui suures ulatuses. Kohus leidis, et teostatud töö üleandmist ei ole toimunud, ja tugines ekslikult 11.03.2010 E Le (kostja töötaja) e-kirjale, mille kohaselt saatis kostja töötaja tehnilised tingimused tänavavalgustuse kohta. Hageja on aga kogu aeg väitnud, et väljastas kostjale 19.03.2010 elektroonselt tehnovõrkude joonise (kostja tunnistas seda 06.04.2011 vastuses), mille peale saatis L temale 08.04.2010 kell 10.09 (ekiri) tehnovõrkkude koondjoonise. Sellele pidid järgnema joonise vajalikud korrektuurid,
heakskiit tellija poolt ja valminud joonise kooskõlastamine võrguvaldajatega (kostja 06.04.2011 vastus) ning koos saadud kooskõlastustega töö täielik üleandmine kostjale. Tava järgi pidi kostja väljastama hagejale joonise ka paberkandjal, kuhu saaks võtta võrkude valdajate kooskõlastused. Kostja ei ole seda hagejale väljastanud ja on alustanud 8 päeva (14.04.2010) pärast tehnovõrkude koondjoonise saatmist ka ise kooskõlastamist (21.04.2010 VKG Elektrivõrgud OÜ kiri NEV/23388-1). Kostja ei teavitanud sellest hagejat, mis viitab, et kostjal oli juba siis soov töö ise lõpule viia, kasutades hageja poolt kostjale antud lahendust. Vaatamata sellele, taotles hageja ise töövõtulepingu täitmise raames 08.04.2010 e-kirjaga kooskõlastust VKG Elektrivõrgud OÜ-lt (hageja 27.06.2010 seisukoha lisa 2), kuid vastuse sai vaid kostja. Kohus ei ole nimetatud väidetele hinnangut andnud ja on jõudnud ebaõigele järeldusele, et töö jäi täies ulatuses (joonis + kooskõlastused) üle andmata. Samas tunnistab kostja 06.04.2011 vastuses, et kasutas hageja joonist, kui lõpetas planeeringulahenduse koostamise ja võttis ise vajalikud kooskõlastused, st võttis töö osaliselt vastu. Kostja väide, et töö tuli ümber teha hageja süü tõttu, ei leidnud tõendamist, ja kohus seda oma otsuses ei tuvastanud.
22.Kui kohus leidis, et töö ei olnud siiski üle antud, oleks kohus pidanud vastama hageja väidetele, et töö on jäänud lõpetamata kostja vastuvõtuviivituse tõttu VÕS § 652 tähenduses. Kostja ei teinud koostööd hagejaga, ei vastanud telefonikõnedele, eksis algandmete väljastamisel ja ei teavitanud töövõtjat eksituse ilmnemisest. Kohus on ekslikult leidnud, et hageja väide, et kostja oli vastuvõtuviivituses tööde vastuvõtmisega ning töö tuleks seetõttu lugeda tellija poolt vastuvõetuks, ei ole oluline. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja vastuvõtuviivituse tõttu tuleb lugeda töö vastuvõetuks, vaid asjaolule, et hageja ei saanud täita oma kohustust kostjast tuleneva asjaolu tõttu, kuna kostja ei teinud kohustuse täitmiseks (töö lõpetamiseks ja üleandmiseks) vajalikku tegu või koostööd võlgnikuga (VÕS § 119 lg 1, 23 lg 2). Kohus on jätnud sellega seotud asjaolud kontrollimata ja tõendid hindamata.
23.Kohus ei oleks pidanud otsust tehes piirduma VÕS § 635 ja 638, vaid oleks pidanud tuvastama asjaolud tellija viivituse kohta VÕS § 652 tähenduses. Hageja hoidiski kokku tasuliste kooskõlastuste pealt 500 krooni, millised on kostja ise võtnud, st ülejäänud osas oli töö teostatud.
24.Hageja esitas uuesti hageja 08.04.2010 taotluse VKG Elektrivõrgud OÜ-le, kuna ta ei ole teadlik, kas segadus nimetatud tõendiga kohtuistungil sai kohtu poolt lahendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja maakohtu poolse hinnanguga kogutud tõenditele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkudes jätnud otsuse langetamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata ja esitatud tõendid hindamata ning teinud seetõttu vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude kohta ekslikud järeldused. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel otsuse tühistamise.
27.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille
täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Nimetatud normidest tulenevalt on tehtud töö üleandmine töövõtja üks põhikohustusi ja töö üleandmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, mille üle saab otsustada pärast seda, kui töö üleandmine on ühel või teisel viisil seadusele või lepingule põhinevale alusele tuginedes tuvastatud. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi
3.lõikes sätestatut, mille kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine).
28.Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole tööde üleandmis-vastuvõtmisakti alla kirjutanud. Hageja väitel on ta kokkulepitud tööd esmases järgus kostjale üle andnud ning sellele pidi järgnema vajalikud korrektuurid või heakskiit tellija poolt ning valminud jooniste kooskõlastamine võrguvaldajatega. Kostja aga leiab, et kuna töö ei olnud lepingus kokkulepitud kuupäevaks lõpetatud ning tehtud töö ei olnud kvaliteetne, ei saanud ega pidanud ta töid vastu võtma. Öeldu tähendab, et vaidluse õigeks lahendamiseks s.t enne kui saab otsustada tasu ja viivise nõuete üle, tulnuks maakohtul selgitada, kas ja millise kvaliteediga tööd hageja kosjale üle andis.
29.Maakohus on hagi rahuldamata jätmist põhjendanud üksnes hinnanguga, et tööde üleandmist ei tõenda E Le ja M Ke vaheline e-kirjavahetus (tl 42-43). Maakohus ei ole seejuures pööranud tähelepanu hageja seisukohale, et kõnealune kirjavahetus sai teoks üksnes põhjusel, et hageja oli sellele eelnevalt saatnud elektroonselt tehnovõrkude joonised ja seletuskirja. Samuti ei ole maakohus andnud hinnangut hageja väitele, et töö anti vaidlusaluses staadiumis üle selleks, et selgitada selle nõuetelevastavust ning üleandmisele pidid vajadusel järgnema korrektuurid või heakskiit ja valminud jooniste kooskõlastamine võrguvaldajatega. Seda, et hageja joonised ja seletuskirja kostjale saatis ja et tööd koosnesid kahest etapist on kostja tunnistanud (tl 33, 81 ja 105 pöördel). Ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks pärast hagejalt jooniste ja seletuskirja saamist teavitanud hagejat töödes sisaldunud puudustes (tl 61) või andnud võimaluse puuduste kõrvaldamiseks kohtule seni esitatud ei ole. Seda, et sellist võimalust hagejale ei antud ning et kostja asus pärast jooniste ja seletuskirja saamist väidetavalt ise kogu tööd tegema ja kooskõlastama, on kostja samuti tunnistanud (tl 81). Hinnangut, kas selline kostja käitumine on kooskõlas VÕS § 644 lg-s 1 ja 2 sätestatud tellija kohustusega töövõtjat avastatud puudusest teavitada ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldada ning millist mõju selline minetus avaldab kostja õigusele mittevastavusele kõnealusel juhul tugineda, maakohtu otsus ei sisalda. Tõendeid selle kohta, et kogu töö tuli kostjal endal uuesti teha ning et hageja poolt tehtud töö oli täies ulatuses kõlbmatu, esitatud ei ole. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nendele küsimusele hinnang anda.
30.Maakohus ei ole samuti pööranud tähelepanu tõsiasjale, et kostja on küll jäänud seisukoha juurde, et valmis töid ei ole hageja kostjale üle andnud, kuid nõustunud seejuures hagejale 05.08.2010 adresseeritud kirjas maksma 30% tööde hinnast (tl 33-34) ja 01.10.2010 kirjas 50% tööde hinnast. Viimases kirjas on märgitud kostja palve saata sellesisuline arve tehtud töö eest koos kreeditarvega varasemale arvele. Eeltoodud asjaolude põhjal tulnuks maakohtul kolleegiumi hinnangul kaaluda võimalust lugeda tööd kostja poolt osaliselt vastuvõetuks. Kui selline võimalus on tuvastatav, tuleb selgitada, millises väärtuses töid üle anti.
31.Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et ilma selguseta küsimuses, kas hageja poolt tehtud tööd olid tõepoolest lõpuni kõlbmatud ning kas kostjal oli õigustus jätta hagejale puudustest teatamata ja nende kõrvaldamiseks võimalus andmata, ning tööde osalise vastuvõtmise võimalust kaalumata ei olnud maakohtul alust hagi rahuldamata jätmise otsustust langetada.
32.Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohtul rajada otsus asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kuna ringkonnakohtu poolt viidatud küsimustes valitseb seni ebaselgus, tuleb maakohtul püüda see TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud menetlusülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldada. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Poolte esitatud tõendite vasturääkivuse korral tuleb anda pooltele võimalus esitada täiendavaid tõendid või teha ettepanek erapooletu kohtuliku ekspertiisi läbiviimiseks (TsMS § 293 jj).
33.Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
34.Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemustele.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.