Asjaõigus › Omandiasjad

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebus VO nõue ja põhjendused VO , VK ja AP kuulub kõigile 1/3 mõttelises osas kaasomand, milleks on korteriomand XXX Tallinn, XXX (kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa). Hageja palub kaasomand ära lõpetada, kuna pooled kokkuleppele kaasomandi lõpetamise osas ei jõua. Hageja ei kasuta korteriomandit. Korteriomandil tekivad kostjate tõttu võlad, mis on välja mõistetud ja olnud täitmisel täituri juures. Hageja palub kaasomand lõpetada kas selliselt, et korteriomand jääks kummalegi kostjale võrdselt 1⁄2 mõttelises osas ja hagejale mõistetaks välja vastav hüvitis - kummaltki kostjalt 10 000 €, või korteriomand võõrandada enampakkumisel ja võõrandamisest saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusel 13.12.2011 esitatud menetlusdokumendis palus jätta kaasomand kostjale 1 (V. K ) ning kohustada, et kostja 1 maksaks hagejale ja kostjale 2 hüvitise kummalegi 10 000€, menetluskulud palus jätta kostjate kanda. Kohtuistungil muutis oma kaasomandi lõpetamise viisi selliselt, et pakkus välja, et korteriomand tuleks võõrandada enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel. Vastuhagile sisuliselt ei vaielnud. Istungil märkis, et menetluskulud tuleb jätta V. K kanda. Tõendid: kinnistusraamatu väljavõte, Harju Maakohtu määrus 22.01.09 2-08-29519, täitmisteade, täituri tasu väljamõistmise otsus, väljavõtted City24.ee-st.

AP vastuväited hagile, vastuhagi Kostja ei kasuta korteriomandit, soovib kaasomandit lõpetada kohtuväliselt, ent teise kostja V. K o tõttu ei saa seda teha. Vastuses hagile palus lõpetada kaasomand selliselt, et see jääks V. K (kostja 1) ja et kostja 1 maksaks hagejale ja kostjale 2 vastava hüvitise, st kummalegi 10 000€, menetluskulud palus jätta kostja 1 kanda. A. P ei olnud nõus hageja ettepanekuga jätta kaasomand kas A. P või V. K ning kohustada neid maksma hagejale hüvitist. Oma vastuhagis palus ta kaasomand lõpetada, kuna tal puudub soov ja võimalus seda reaalselt kasutada. Kuna kohtuväline kaasomandi lõpetamine ei ole õnnestunud, siis tuleb see lõpetada ning müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha omanike vahel. Menetluskulud palus jätta V. O ja V. K kanda. Kohtuistungil palus jätta menetluskulud V. K kanda. Tõendid: korteri mõttelise osa ostu-müügileping. VK vastuväited hagile Kostja 1 kasutab perega märgitud korteriomandit, peres on 2 alaealist last, majanduslik olukord on raske, kuna tema vastu on algatatud mitu kohtuvaidlust, samuti on kohtulahendid täitmisel täiturite juures. Korteri osas on ka kommunaalkulude võlad. Kinnistusraamatus on keelumärg Kostja ei saa tasuda kompensatsiooni hagejale ja teisele kostjal Hageja ei kanna ühtegi kulu, mis on seotud korteriomandiga. Kostja soovis tasuda hagejale kompensatsiooni järelmaksuga, menetluskulud palus jätta hageja kanda. Tõendid: laste sünnitunnistused, kohtulahendid nr 2-10-14749, 2-10-45394, täiteasjade tõendid täiteasjades nr 035/1020/794, nr 022/2011/6509, hagiavalduse ärakiri.

Kohtu põhjendused Menetluse käigus tegi kohus pooltele ettepaneku menetluskulude vähendamise eesmärgil lahendada vaidlus kompromissiga, kuid see ei õnnestunud (lk 135, kohtu kiri 15.12.2011). AÕS § 76 lg 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel kaasomand vastavalt kokkuleppele ning lg 2 järgi siis kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel ka asi jagada kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikest, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul enampakkumisel või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusel Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kuulub VOle, VK ja AP 1/3 mõttelises osas kaasomand, milleks on korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr XXX, Tallinn, XXX. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kaasomanikud oleksid kaasomandi lõpetamise nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Vaidlus puudub selles, et korteriomandit nr XXX kasutab V. K koos perega, teised kaasomanikud seda ei kasuta ja et neil ei ole huvi ka korteriomandi kasutamise vastu. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaasomandit ei ole õnnestanud kohtuväliselt lõpetada, lisaks on kostja 1 (V. K ) kuuluvale mõttelisele osale seatud täituri kasuks korteriomandi mõttelise osa käsutamise keelumärge (vt registriosa väljavõte). Eelpool toodut arvestades on hageja V. O ja A. P õigustatud nõudma kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist. Nimetatu on kooskõlas AÕS § 76 lg 1, mis sätestab kaasomaniku õiguse igal ajal kaasomand lõpetada. Seega ei oma asjas tähtust menetlusosaliste väidetel, millisel viisil on V. O ja A. P märgitud korteriomandi mõttelisad osad omandanud ning asjaolu kas V. O on kandnud kaasomandil lasuvaid kulusid või ei ja kas A. P võtab nende kulude kandmisest osa. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut A. Pi esitatud korteriomandi mõttelise osa müügilepingule ja V. O esitatud kohtulahendile ja täitmisteatel Seega on V. O hagi ja A. P ja vastuhagi põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning seega tuleb kaasomandi nr XXX kaasomand lõpetada. Kaasomand tuleb aga lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuna kostja V. K ei ole vastuhagi esitanud kuidas võiks kaasomandi lõpetada, siis saab kohus lähtuda hageja V. O ja A. P ettepanekutest. V. O ega A. P ei soovi täiendavaid mõttelisi osi omanda. Kuna V. O oli nõus kohtuistungil sellega, et kaasomand tuleks lõpetada selliselt, et asi müüa enampakkumisel, ja kuna seda palus oma vastuhagis ka A. P, siis tulebki kohtu arvates kaasomand lõpetada selliselt, et müüa korteriomand avalikul enampakkumisel täituri vahendusel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusel Kohtu arvates vastab märgitud lõpetamise viis kõigi omanike huvidele, sest V. K on ise esile toonud, et tema varanduslik olukord on selline, et hüvitise maksmine teistele kaasomanikele on raskendatud, kuna temalt on välja mõistetud kohtulahendite alusel võlad ja tema suhtes on käimas täitemenetlused ja kohtuvaidlused (tõendid: Harju Maakohtu otsus 08.11.2010 nr 210-45394 kostjalt 200 000 kr väljamõistmise kohta koos viivistega, OÜ Parex banka hagiavalduse ärakiri kostja suhtes koos menetlusse võtmise määrusega 04.11.2010 nr 2-1053939 51 129,32 € nõudes, kohtutäitur H. Kudu täitmisteated asjas nr 035/2010/794 ja Vilippuse täitmisteade 022/2011/2984). Ehkki vaidlusalust korteriomandi kasutab V. K ainsana koos perega, ei ole märgitu põhjuseks, mis annaks aluse omandi lõpetamiseks

selliselt, et see jääks üksnes talle ja kohustaks teda maksma A. P ja V. O vastava hüvitis Kui jätta kaasomand V. K , ei saaks hageja V. O ja A. P oma kaasomandi mõttelise osa võõrandamise eest V. K hüvitist õigeaegselt V. K raske varandusliku olukorra tõttu. Peale selle tekiks V. K l täiendav varaline kohustus V. O ja A. P ees, mis koormaks ka V. K põhjendamatult. Kohtu arvates ei ole ka olemuslikult võimalik sundida kedagi, antud juhul V. K , omandama ülejäänud kaasomandi mõttelisi osi, mille omandamine ei ole aga välistatud vabatahtlikult näiteks tema poolt enampakkumisel osalemisega. Eeltoodu alusel on kaasomandi lõpetamine selle müügiga avalikul enampakkumisel kõige otstarbekam kaasomandi lõpetamise viis, kuna tagab kõigile kaasaomanikele enampakkumisel kõige efektiivsemalt võõrandatud osa eest hüvitise saamis Nimetatud kaalutlustel ei oma vaidluses ka tähtsust menetlusosaliste väited hüvitise suurusest ja tõendid korteriomandi turuväärtuse kohta (väljavõtted City24.ee). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada ning kaasomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistuosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX tuleb lõpetada selliselt, et müüa märgitud korteriomand avalikul enampakkumisel ja jagada võõrandamisest saadud raha nende vahel vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusel Menetluskulud, tsiviilasja hind Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada ning kuivõrd hageja ja vastuhageja nõuded ja soovid ühtivad ning vaid V. K tõttu pöördusid V. O ja A. P kaasomandi lõpetamiseks kohtusse, jäävad hageja ja vastuhageja menetluskulud V. K kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest.

Tsiviilasja hind on 30 000€.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.