lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-32679/43

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-32679/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1973
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusAÕS § 72Kaasomandi valdamine ja kasutamineAÕS § 76Kaasomandi lõpetamise nõueTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 215Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumineTsMS § 216Kolmanda isiku kaasamineTsMS § 373 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-32679

Tsiviilasi

Erik Adamsoni hagi Anna Brusko vastu kaasomandi lõpetamiseks ja Anna Brusko vastuhagi Erik Adamsoni vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1346,98 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. märtsi 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anna Brusko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

17. aprill 2012

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja) – Anna Matevosjan (endine perekonnanimi Brusko, IK: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja) – Erik Adamson (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja Willem Ignatjev Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 1. märtsi 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Anna Matevosjani kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Vastuhagi esitamine
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Erik Adamson (hageja) esitas 07.07.2010 maakohtule hagi Anna Brusko (kostja) vastu, paludes lõpetada poolte kaasomand korteriomandile XXX selliselt, et korteriomand jäetakse kostjale ja kostja kohustub maksma hagejale hüvitist 1⁄4 ulatuses korteriomandi väärtusest, summas 27 500 krooni. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomandist XXX 1⁄4 ja kostjale 3⁄4 kaasomandist. Seoses lahkhelidega kaasomandi valitsemisel ja asjaoluga, et hageja ei kasuta temale kuuluvat kaasomandit, soovib hageja kaasomandi lõpetada. OÜ Ober Haus on hinnanud korteriomandi väärtuseks 110 000 krooni. Kostja vastuhagi hageja ei tunnistanud, leides, et vastuhagist ei nähtu, mis alusel on hageja kohustatud kostja nõutavad summad tasuma.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes kaasomandi lõpetamisega ja hageja märgitud korteriomandi hinnaga. Kostja vaidles vastu hagiavalduses nõutud hüvitise suurusele. Kostja ja tema isa I.T. tasusid korteriomandil enne pärimist olnud võlgnevuse 62 794,35 krooni, millest hageja kohustus oli 1⁄4 ehk 15 698,60 krooni. Hageja ei ole tasunud korteriomandi hoolduskulude eest. Korterist lahkudes võttis hageja maha kõik siseuksed ja välisukse, santehnilised seadmed, osa ripplagedest, rebis maha tapeete, mille tulemusena kandis kostja taastusremondi kulusid summas 22 500 krooni. Seega peaks hageja kaasomandi lõpetamisel hüvitama kostjale ja endisele kaasomanikule I. T. 10 698,60 krooni (27 500 – 22 500 – 15 698,60). 27.10.2010 esitas kostja vastuhagi hageja vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks, paludes teostada poolte vahel tasaarvestus ja määrata hagejale omandi kaotuse eest hüvitis summas 6424,30 krooni. Vastuhagi põhjenduste kohaselt elas hageja perioodil 01.06.2007 kuni august 2008 kaasomandis olevas korteris. Lahkudes võttis hageja kaasa korteri siseuksed ja välisukse, santehilised seadmed, osa ripplagedest, rebis maha tapeete ning kostja oli sunnitud eluruumi elamiskõlblikuks muutmiseks tegema kulutusi summas 4248,70 krooni. Pärimisel oli korteriomandil kommunaalmaksete võlgnevus 12 901,60 krooni, millest hageja osa oli 1⁄4 ehk 3225,40 krooni. Hageja ei ole osalenud korteri hoolduskulude tasumisel. Kõik korteri hoolduskulud on tasunud alates 01.06.2007 I.T. summas 44 238,80 krooni. Hageja osa nendest kuludest on 13 601,60 krooni. Hagejale kaasomandi lõpetamisel maksmisele kuuluvast hüvitisest 27 500 krooni tuleb maha arvestada hageja kohutused korteromandi võlgade ja majandamiskulude osas ning taastusremondi kulud kokku 21 075,70 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 1. märtsi 2011 otsusega E. Adamsoni hagi ning lõpetas E. Adamsoni ja A. Brusko kaasomandi korteriomandile XXX (kinnistusregistriosa nr 1028907), jättes korteriomandi A. Brusko ainuomandisse ja mõistes välja A. Bruskolt E. Adamsoni kasuks omandi kaotuse hüvitisena 1757,57 eurot. A. Brusko vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel A. Brusko kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled kaasomandi lõpetamise viisi üle ning vaidlust ei ole ka selle üle, et: - kaasomandis olevast korteriomandist kuulub hagejale 1⁄4 osa ja kostjale 3⁄4 osa; - korteriomandi maksumuseks on 110 000 krooni ehk 7030,28 eurot; - perioodil 01.06.2007 kuni august 2008 kasutas korterit elamiseks hageja ja alates augustist 2008 kuni käesoleva ajani on elanud korteris kostja; - perioodil, mil hageja elas korteris, kostja hoolduskulude tasumisest osa ei võtnud, perioodil, mil korteris on elanud kostja, ei ole hageja osalenud hoolduskulude tasumisel; - pärast seda, kui hageja korterist lahkus, sõlmisid pooled suulise kokkuleppe, et kostja maksab hagejale 20 000 krooni ja hageja loobub oma osast kaasomandis. Kostja ei ole hagejale nimetatud summat tasunud. Kohus leidis, et kostja sisuliselt ei vaidlusta hageja nõutud omandi kaotuse hüvitise suurust 27 500 krooni (kostja palub vastuhagis tasaarvestuse teel nimetatud hüvitisest maha arvestada 21 075,70 krooni). Kohus leidis, juhindudes AÕS § 76 lg-st 1 ja § 77 lg-test 1, 2, et E. Adamsoni hagi kaasomandi lõpetamiseks ja omandi kaotuse eest hüvitise määramiseks summas 27 500 krooni on põhjendatud, sest selles osas puudub poolte vahel vaidlus. Kohus oli seisukohal, et vastuhagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool kumbki hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esitas vastuhagi põhihagiga tasaarvestamiseks (TsMS § 373 lg 1 p 1). Nõude põhjendamiseks esitas ta tõendid tehtud kulutuste kohta (tlk 35-43, 76-87). Ühestki tõendist ei nähtu, et vastuhagis nimetatud kulud oleks kandnud kostja. Esitatud kulutõenditel on maksete või võlgnevuste tasujatena märgitud I. T., M.A., A.A., JK A, E.A. (pärandaja). Ka kostja ise on oma vastuses märkinud, et osa kaasomandi valdamisega seotud kulusid tasus I.T. ning vastuhagi kohaselt kandis kõik korteri säilitamiseks vajalikud kulud I.T. Tunnistaja I.T. kinnitas kohtuistungil, et tema kandis täiturikulud ja tasus võlad.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.A. Brusko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 1. märtsi 2011 otsuse tühistamist osaliselt, hagejale määratud hüvitise suuruse, vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotamise osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista välja A. Bruskolt E. Adamsoni kasuks kaasomandi lõpetamisel hüvitis 410,59 eurot. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus alusetult rahuldamata apellandi taotluse korteriomandi endise kaasomaniku I. T., kes koos apellandiga tegi kulutusi korteriomandi hooldamiseks ja taastusremondiks, kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna; 2) on alusetu kohtu järeldus korteriomandile tehtud kulutuste rahastajate osas, kuna kuludokumendid esitas apellant ning tasunud olid apellant ja tema isa I.T. . Vastustaja ei ole esitanud mitte ühtegi kuludokumenti korteriomandi hooldamisega seotud kulude osas. Kohus jättis tähelepanuta vastuhagi viite AÕS § 72 lg-tele 4 ja 5;

3) nõudis kohus apellandilt esimesel kohtuistungil vastuhagi esitamist, kuid ei vabastanud apellanti riigilõivu tasumisest, kuigi apellant on XXX, tal on XXX, tema ainuke sissetulek on vanemahüvitis minimaalpalga ulatuses ning ta on kandnud isa abiga pärast vastustaja lahkumist korterist kõik korteriomandi hooldamise ja taastamisega seotud kulud. Apellant uskus kohut, lootis vaidluse kiirele lahendamisele ning laenas raha ja tasus vastuhagi riigilõivu. Nüüd on apellant rahast ilma ning tal on tema jaoks võimatu kohustus maksta vastustajale hüvitis ja vastustaja menetluskulud. Selline kohtuotsus ja kohtuniku tegevus vähendab usaldust kohtu vastu. Lisaks helistas apellandile 14.02.2011 õhtul pärast kohtuistungit vastustaja ning teatas, et on teadlik kohtuotsuse sisust ja nõudis apellandilt koheselt kogu hüvitist. Apellant sai 01.03.2011 kohtuotsuse 04.03.2011, kuid vastustaja teadis juba 14.02.2011 otsuse resolutsiooni sõnastuses, mis on kirjas kohtuotsuses. Selline kohtumenetluse korraldamine võis viia kohtu valele otsusele.

5.E. Adamson vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei puudutanud hageja nõue kunagise kaasomaniku I.T. i õigusi, huve ega kohustusi, seega puudus alus ja vajadus I.T. i kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Apellant ei ole esitanud kohtule nõuetekohast avaldust I.T. i kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna (TsMS § 216). I.T. ei ole esitanud kohtule avaldust lähtudes TsMS § 215 lg-st 1 menetlusse astumiseks kolmanda isikuna. I.T. i poolt kommunaalteenuste võimalik tasumine kostja eest ei ole kolmanda isikuna menetlusse kaasamise aluseks. Kohus kuulas I.T. i üle tunnistajana. Kuna apellant ei esitanud määruskaebust maakohtu määruse peale, millega kohus keeldus I.T. i kaasamisest kolmanda isikuna, siis ei ole tal õigust vaidlustada sel põhjusel kohtuotsust; 2) kinnitas apellant maakohtu istungil, et tema isiklikult ei ole teinud kulutusi korteriomandile. Apellandil puudub õigus nõuda kolmandate isikute tasutud rahasummade väljamõistmist vastustajalt. Kohus selgitas apellandile, et tasutud rahasummade tagasinõudeõigus on konkreetsed maksed teostanud kolmandatel isikutel; 3) ei ole apellatsioonkaebuse väide vastustaja poolt kuludokumentide esitamata jätmise kohta asjakohane. Vastustaja nõudeks ei olnud korteriomandile tehtud kulutuste nõue, mistõttu vastustajal puudus kuludokumentide esitamise kohustus ja vajadus. Kuna korteriomandile tehtud kulutuste hüvitamist nõudis vastuhagis apellant, siis kuludokumentide esitamise kohustus lasus apellandil; 4) ei ole kohus nõudnud apellandilt vastuhagi esitamist. Vastuhagi esitamise ideega tuli apellant välja koos kohtuistungil viibinud isa I.T. iga. Isikud lähtusid eesmärgist mitte maksta vastustajale hüvitist korteriomandi loovutamise eest. Apellant ei esitanud määruskaebust kohtulahendile, millega kohus keeldus apellandile riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmast, ning kohtuotsust ta sel alusel vaidlustada ei saa; 5) ei oma apellatsioonkaebuse ülejäänud seisukohad asjas tähtsust ja ei ole millegagi tõendatud ning on esitatud eesmärgiga ajada ringkonnakohus eksiteele ja üllatada vastaspoolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses palutakse tühistada maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata jätmise ning sellest tulenevalt vastuhagejalt E. Adamsoni kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust, millega lõpetati kaasomand ja jäeti korteriomand asukohaga XXX Kohtla- Järvel vastuhageja ainuomandisse.

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
1.märtsi 2011 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud vastuhagi tõendamatuse tõttu põhjendatult rahuldamata.
7.1.Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 230 lg-t 1, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastuhagis on apellant märkinud, et korteriomandil olnud võlgnevused ja korteri kommunaalkulud tasus I.T. , kes on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et temal ei ole kellegi vastu nõuet. Tõendeid, millest nähtuks, et võlgnevuste ja kommunaalkulude eest on tasunud vastuhageja, ei ole esitatud. Seega puudus vastuhagejal nõue võlgnevuste ja kommunaalkulude osas ning maakohtul puudus alus vastuhagi võlgnevuste ja kommunaalkulude osas rahuldada. Samuti on vastuhageja tuginenud sellele, et on teinud kaasomandis olevas korteriomandis remonditöid 4248,70 krooni väärtuses (vastuses hagile märgitud 22 500 krooni väärtuses). Samas ei ole vastuhageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks remonditööde vajadus mingis väärtuses (näiteks kalkulatsioon) või tema poolt kantud kulutused seoses remonditöödega korteris asukohaga XXX . Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et toimikulehtedel 77-78 olevad ostutšekid ei tõenda kulutuste kandmist vastuhageja poolt ning samuti seda, et ostutšekidel märgitud materjale oleks kasutatud remonditöödel korteris XXX . Eksperthinnangust (t.l 14) nähtuvalt ei lubanud vastuhageja hindajat ja E. Adamsoni korteri välisuksest kaugemale. Ekspert on lähtunud E. Adamsoni kinnitusest, et korteris on osaliselt sanitaarremont teostatud. Seega saab eeldada, et hindamise ajal oli korteriomand samas seisus, kui E. Adamson selle vastuhagejale üle andis ning kuna vastuhageja ei ole tõendanud remonditööde tegemist, siis kajastab korteriomandi väärtus 110 000 krooni ilma täiendava remondita. Sellest tulenevalt võib korteriomandi väärtus olla väiksem (võrreldes remonditud korteriga) ning seetõttu on väiksem ka vastuhageja poolt E. Adamsonile makstav hüvitis. Eelnevast tulenevalt puudub alus vastuhagi rahuldamiseks ka remonditööde eest kulutuste väljamõistmise osas.
7.2.Asja materjalidest nähtub, et apellandi taotlused kaasata menetlusse kolmanda isikuna I.T. ning anda talle menetlusabi riigilõivu tasumiseks, jäeti maakohtu poolt rahuldamata. Nimetatud maakohtu otsustusi ei ole apellant vaidlustanud. Sellest tulenevalt ei ole käesolevas menetlusstaadiumis asjakohased apellandi väited, et maakohus jättis põhjendamatult kaasamata kolmanda isikuna I.T. i ning ei vabastanud teda riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel. 14.10.2010 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks teinud apellandile ettepaneku vastuhagi esitamiseks. Seetõttu on paljasõnaline apellandi väide, justkui oleks maakohus kohustanud teda esitama vastuhagi. Tõendamata on apellandi väide, mille kohaselt teadis vastustaja juba kohtuistungi toimumise päeval 14.02.2011 kohtuotsuse resolutsioonist. Kuna maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, siis on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud vastuhageja kanda.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

jäävad

menetluskulud

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium