Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-11-46579 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Julianus Inkasso OÜ (avaldaja) esitas 29.09.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AR (võlgnik) vastu 1201 euro nõudes. Kohus tegi määrusega 24.10.2011.a võlgnikule makseettepaneku võla tasumiseks. Nimetatud ettepaneku võla tasumiseks sai võlgnik kätte 16.11.2011.a. Võlgnik AR esitas 29.11.2011.a. nõudele vastuväite. 13.12.2011.a. määrusega andis kohtunikuabi Julianus Inkasso OÜ avalduse AR vastu maksekäsu kiirmenetluses üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus oma 15.12.2011.a. määrusega jättis hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama nõuetele vastav hagiavaldus 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 22.12.2011.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse. Avalduse kohaselt sõlmisid AS EM ja kostja AR liitumislepingud nr XXX 14.11.2007.a. ja nr XXX 05.11.2007.a., mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS EM esitas kostjale osutatud teenuste ja kaupade eest arved, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arve märgitud tähtajaks. AS EM loovutas 30.09.2010.a. kostja vastase nõude põhisummas 576,56 eurot OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS EM lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustusi täitnud ega nõuet rahuldanud. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse summas 576,56 eurot ja viivised summas 576,51 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 18.08.2008.a. Nimetatud summad palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohus edastas pooltele 12.03.2012.a. kutse 10.04.2012.a. toimuvale kohtuistungile. Kostja on kinnitanud kutse kättesaamist 12.03.2012.a. ning hageja on kinnitanud kutse kättesaamist 12.03.2012.a. 10.04.2012.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud hageja esindajat ega kostjat AR ́i. Kostja seisukohad 12.03.2012.a. esitas kostja hagile vastuse, mille kohaselt on tal hagile vastuväiteid ning ei tunnista hagi õigeks. Kostja soovib istungil tõendada, et hagi on ebaõige. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.

2-11-46579

Kohus tuvastas, et AS EM ja kostja sõlmisid liitumislepingud nr XXX ja XXX, mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. 30.09.2010.a. loovutas AS EM kostja vastase nõude põhisummas 576,56 eurot OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub välja mõista põhivõlgnevuse summas 576,56 eurot ja viivised summas 576,51 eurot. Kohus leiab, et hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid, et hageja põhinõue kostja vastu on tõendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täitma sellel tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 576,56 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise. Hageja arvestas viivist põhinõudelt alates 18.08.2008.a kuni 21.12.2011.a ning seega alustati viivise arvestamist viimase arve maksetähtajast 18.08.2008.a. Viivise kogusumma on 1055,10 eurot, kuid hageja vähendas seda kuni 576,51 euroni. Arvestades võlgnevuse tasumata jätmist pika aja jooksul, on viivise nõudmine põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ja EEAS vahel sõlmitud lepingute osaks olevate üldtingimuste punkti 7.8. alusel oli kostja kohustatud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Sama viivisemäär on märgitud kostja ja EEAS vahel sõlmitud liitumislepingutele nr XXX ja XXX. Põhivõlgnevusest tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates iga arve esitamisest ning täielikult oli nõue muutunud sissenõutavaks alates 18.08.2008.a, mis oli viimase arve maksetähtajaks. Seega oli hagejal õigus arvestada kostja poolt tasumata põhivõlgnevuselt viivist määras 0,15% päevas alates 18.08.2008.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise summat vähendanud kuni põhivõlgnevuse suuruseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et lihtmenetluse korral võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt kohtule oma menetluskulude nimekirjad. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks antud asjas tasutud riigilõiv summas 127,82 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ning hagiavalduse esitamisel) ning tasu esindajale makstud õigusabi eest summas 210,91 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 338,73 eurot. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

2-11-46579

Hageja palus kostjalt TsMS § 177 lg 2 alusel mõista menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Eeltoodust lähtudes tuleb hageja taotlus rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis suuruses Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas menetluskulude summalt 338,73 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.