Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-45724 suureneb intress 1 000 euro võrra;

Kostja kohustub tasuma igakuiselt vähemalt 50 eurot kuni kogu põhivõla täieliku tasumiseni või kuni 20.12.2014. Antud summad arvestatakse maha põhisummalt. Igakuine 50 eurot tasutakse hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks.

Igakuise 50 euro tasumise kohustuse rikkumisel on hagejal õigus esitada täitmisavaldus, kui kostja on kahel järjestikusel korral kohustust rikkunud.

Kostja kohustub tasuma hagejale viimase poolt antud asjas tasutud riigilõivu 512.76 eurot, hiljemalt 01.06.2013.

Peale punktides 1.1-1.3 nimetatud kohustuste täitmist ei oma pooled üksteise vastu rahalisi nõudeid hagiavalduses nimetatud võlasuhete alusel.

Kohustuse rikkumisel on viivise määraks 0.1 % tasumata summalt päevas.

Poolte õigusabikulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Kostja ja hageja lepivad kokku ja paluvad kohtul lühendada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebusele esitamise tähtaja 1 päevani.

2-11-45724 osas, millega hageja otsustati vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (määruse resolutsiooni punkt 3). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 187 lg 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud EV (hageja) esitas 26.09.2011 Harju Maakohtule hagi AT’i (kostja) vastu võlgnevuse 31 955.82 euro, viivise 31 950 euro ja lisanduva viivise nõudes. Nõude aluseks on kostja poolt 16.09.2008 antud võlatunnistus ning selle alusel 14.06.2010 sõlmitud kokkulepe võlgnevuse tasumise kohta. 23.04.2012 esitati kohtule poolte vahel sõlmitud kompromiss. 26.04.2012 esitati kohtule kompromissi punktide 4 ja 8 täpsustus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Hageja on taotlenud riigilõivu tasumiseks menetlusabi. 17.10.2011 määrusega on kohus määranud hagejale menetlusabi, võimaldades tasuda täiendavat riigilõivu osamaksetena.

2-11-45724 Hageja on 26.09.2011 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot ning 29.03.2012 nelja kuu oamaksed kokku summas 412.76 eurot. Kokku on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 512.76 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada TsMS § 190 lg 7 sätestatut ning vabastada hageja riigilõivu 1 085.03 eurot (s.o pool tasumata jäänud riigilõivust) riigituludesse tasumise kohustusest. Menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks on praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning asjaolu, et kompromiss sõlmiti enne asja sisulist arutamist kohtuistungil. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kummagi poole lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) jäävad tema enda kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolte kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.