Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EEK/ 3 070,30 EUR.

Tasumata kuumaksed arve nr 20090405097, 15.04.2009. a. summas 2 195,91 EEK + intress 542,54 EEK, kokku kuumakse 2 738,45 EEK/ 175,02 EUR; arve nr XXX, 15.05.2009. a summas 2 209,41 EEK + intress 529,05 EEK, kokku kuumakse 2 738,46 EEK/ 175,02 EUR; kokku 5476,91 EEK/ 350,04 EUR, millest vara maksumuse tasumata kuumaksed on 4 405,32 EEK/ 281,55 EUR ja intress on 1071,59 EEK/ 68,49 EUR. Hageja sõlmis liikluskindlustuse AS-iga If Eesti Kindlustus, poliisi numbriga XXX, perioodiks 30.06.2008. a – 29.06.2009. a maksumusega 13 301,00 EEK ja kaskokindlustuse AS-iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus, poliisi numbriga XXX, perioodiks 09.07.2008. a – 08.07.2009. a maksumusega 15 997,00 EEK. Kostja võlgneb hagejale liikluskindlustuse perioodi 30.06.2008.a – 29.06.2009.a ja kaskokindlustuse perioodi 09.07.2008. a – 08.07.2009. a eest hagejale: arve nr XXX kohaselt liikluskindlustuse poliisi eest 1 157,03 EEK ja kaskokindlustuse poliisi eest 1 391,55 EEK, kokku 2 548,58 EEK/ 162,88 EUR; arve nr XXX kohaselt liikluskindlustuse poliisi eest 1 157,03 EEK ja kaskokindlustuse poliisi eest 1 391,55 EEK, kokku 2 548,58 EEK/ 162,88 EUR. Kuivõrd hagejale tagastati vara alles 07.08.2009.a, tuli hagejal kindlustada vara täiendavaks kindlustusperioodiks. Hageja sõlmis liikluskindlustuse BTA Kindlustuse Eesti filiaaliga, poliisi numbriga XXX, perioodiks 30.06.2009. a – 29.06.2010. a, maksumusega 3 500,00 EEK, ja kaskokindlustuse AS-iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus, poliisi numbriga XXX, perioodiks 09.07.2009. a – 08.07.2010.a, maksumusega 12 862,45 EEK. Pärast vara tagastamist lõpetas hageja liikluskindlustuse ning BTA Kindlustuse Eesti filiaal tagastas hagejale 14.09.2009. a kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 10 924,27 EEK. Samuti lõpetas hageja pärast vara tagastamist ennetähtaegselt kaskokindlustuse AS-iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus, mis tagastas hagejale 15.09.2009. a kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 2 837,00 EEK. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale BTA Kindlustuse Eesti filiaaliga, poliisi numbriga XXX eest 3 500,00 EEK – 2 837,00 EEK = 663,00 EEK/ 42,37 EUR ja AS-iga Seesam Rahvusvahelise kindlustus, poliisi numbriga XXX eest 12 862,45 EEK – 10 924,27 EEK = 1

938,18 EEK/ 123,87 EUR.

Kostja võlgneb liiklus- ja kaskokindlustuste eest hagejale kokku summa 492,00 EUR. Hageja edastas ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise ning palus üldtingimuste alusel tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara. Lepingu üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt vara müügiga kaasnevate kulude tasumise kohustus on kostjal, lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees mh ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused. Üldtingimuste punkti 5.7 ja 10.3 kohaselt rentnik on kohustatud tagastama lepingu lõppemise tähtaja saabudes vara ja varaga seotud dokumentatsiooni liisingfirmale koheselt. Rentnik vastutab üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt vara säilimise eest täielikult ja tingimusteta kuni vara tagastamiseni liisingfirmale. Üldtingimuste punkti 5.9 kohaselt juhul kui liisinguvõtja ei tagasta

vara lepingus sätestatud tingimustel, on liisingfirmal õigus kasutada tema käsutuses olevaid seaduslikke võimalusi vara oma valdusesse saamiseks ja tekitatud kahju sissenõudmiseks. Kuna liisinguvõtja vara viivitamatult ei tagastanud, pöördus hageja oma koostööpartneri OÜ R poole vara tagastamise teenuse saamiseks. OÜ R töö tulemusel tagastati hagejale vara alles 07.08.2009.a. Vara tagastusteenuse eest esitas OÜ R hagejale arve, nr XXX, summas 30 000,00 EEK. Kuna tegemist on koondarvega, millest nähtub 10 erineva vara tagastusteenuse osutamine, siis hagejale on kaasnenud lepingu objektiks olnud vara tagastamisega kulu summas 3 000,00 EEK + käibemaks/ 191,73 EUR + käibemaks. Hagejal kaasnesid sõiduki edasimüüja teenuse kasutamisega lisakulud, mille hinda ei saa hageja reguleerida, vaid on kohustatud nimetatud teenuse eest tasuma vastavalt teenusepakkuja hinnakirjale ja poolte vahel sõlmitud lepingule. OÜ M , kui edasimüüja teenuse osutaja, esitas hagejale pärast vara võõrandamist 29.10.2009. a arve nr 910142, summas 4 725,00 EEK + käibemaks/ 301,98 EUR + käibemaks. Kokku võlgneb kostja hagejale varatagastus teenuse ja vara võõrandamisega hagejale kaasnenud lisakulude eest 493,71 EUR. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista välja kostjalt TM hageja kasuks põhivõlg summas 4 337,56 EUR, tasumata intress summas 68,49 EUR ja viivised summas 2 500,00 EUR, kokku 6

906,05 EUR.

Poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3 % iga võlgnevusega viivitatud päeva eest. Pärast lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 30.12.2009. a kuni hagiavalduse esitamiseni 15.03.2011.a võlgnevuselt 4337,56 EUR perioodi 30.12.2009 – 15.03.20115 (440 päeva) eest 5725,58 EUR. Hageja vähendas viivisenõuet 2 500,00 euroni. Hagiavaldusest nähtuvalt on nõudes kostja tasutud 5000 EEK/319,56 EUR arvesse võetud. Kostja vastuväited Kostja tunnistas nõudeid sõiduauto kasutamise ajal maksmata graafikujärgsete maksete ja viiviste osas, summas 10 953 EEK, viivist 1953,92 EEK, kindlustusgraafikust tulenevat nõuet 13749,26 EEK, kokku 26 657,01 EEK/1703,69 EUR, millest on seisuga 21.12.2010 makstud 5000 EEK/319,56 EUR. Kostja soovis osaleda sõiduki oksjonil, kuid ei leidnud panga poolses teatises SL/LA4-1/14.10.2009 sõiduki Audi A6 reg.nr.XXX oksjoni kohta antud teabe alusel sõiduki müügi kohta infot. Kostja ei nõustu sellega, et sõidukorras autot müüdi avariiliste sõidukite platsil, kuna sõidukil olid vaid mõned pisivead, mis ei anna õigust müüa sõidukit avariilisena. Peale sõiduki realiseerimist panga poolt oli sama auto juba auto24-s müügis üsna kõrge hinnaga. Aasta varem, vara soetamise hetkel, hinnati automüügiesinduses AS A sõiduki turuväärtuseks 165000.krooni, sõidukiga ei toimunud liisingperioodi jooksul ühtegi avariid. Kostja arvates oli vara tagastamise hetkel sõiduki turuhind kindlasti üle saja tuhande krooni ning kui sõidukit oleks müüdud operatiivselt aga mitte neli ja pool kuud, millest üle kahe kuu seisis auto teadmata kohas (autot ei olnud ka AA platsil, kuhu sõiduk tagastati), oleks ka hind teine olnud. Kostja ei nõustu sõiduki remondikalkulatsiooniga, selles on märgitud töid, mis olid vahetult enne tagastamist tehtud (näit. aku vahetus). Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust hageja ja liisinguvõtja KTOÜ (kustutatud) vahel 06.06.2008 sõlmitud kapitalirendilepingu nr. XXX, mille kohaselt võttis liisinguvõtja liisingusse sõiduauto Audi A6 Avant 2,5 registreerimisnumbriga XXX maksumusega 10 225,86 eurot, ennetähtaegse lõpetamise üle ega selle üle, et kostja vastutab 06.06.2008.a sõlmitud käenduslepingu KÄ-nr.XXX alusel liisinguvõtja kohustuste eest maksimummääraga 166 400,00 krooni/ 10 634,90 eurot. Pooltel on vaidlus sõiduki müügikahju üle. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 367 lg 1 ja 3 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ning kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kapitalirendi lepingu üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt vara müügiga kaasnevate kulude tasumise kohustus on kostjal, lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees mh ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused. Üldtingimuste punkti 5.7 ja 10.3 kohaselt rentnik on kohustatud tagastama lepingu lõppemise tähtaja saabudes vara ja varaga seotud dokumentatsiooni liisingfirmale koheselt. Rentnik vastutab üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt vara säilimise eest täielikult ja tingimusteta kuni vara tagastamiseni liisingfirmale. Üldtingimuste punkti 5.9 kohaselt juhul kui liisinguvõtja ei tagasta vara lepingus sätestatud tingimustel, on liisingfirmal õigus kasutada tema käsutuses olevaid seaduslikke võimalusi vara oma valdusesse saamiseks ja tekitatud kahju sissenõudmiseks. Liisingulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt oli liisinguvara jääkmaksumus 5360,47 eurot (käibemaksuta). AAOÜ üleandmise-vastuvõtu aktiga on tõendatud, et kostja andis sõiduki üle 05.08.2009. Üleandmise-vastuvõtu aktis on sõiduki kohta esile toodud alljärgnevad puudused: kasutatud taksona, roolivõim ja kesklukk ei tööta, vasak esivelg teistest erinev (tagavara), tagumine kojamees puudub, autol roostekahjustused. OÜ HA pakkumisega nr XXX 16.09.2009 on tõendatud, et sõiduki remonditööde hinnaks prognoositi 48 902,00 krooni/ 3125,41 eurot. Eelnevast saab kohus järeldada, et liisinguvõtja tagastas sõiduki tavapärasest kasutamisest ja kulumisest halvemas seisukorras ning et esile toodud puudused võisid oluliselt mõjutada sõiduki müügihinda. OÜ M koostatud vara müüki suunamise aktiga 23.09.2009, on tõendatud, et lepingu objektiks olnud vara suunati müüki hinnaga 40 000,00 krooni/ 2 556,47 eurot (sh käibemaks). Sõiduk võõrandati 29.10.2009 hinnaga 43 000,00 krooni/ 2748,20 eurot (käibemaksuga), ilma käibemaksuta oli müügihind 35 833,33 krooni/ 2290,17 eurot. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Hageja on seisukohal, et sõiduki väärtuseks selle üleandmise ajal oli müügihind. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõidukit selle liisinguvõtjalt hageja lepingupartneritele üleandmise ajal 05.08.2009 ei hinnatud. Kuna sõiduk suunati müüki 1,5 kuu pärast hinnaga 40 000,00 krooni/ 2 556,47 eurot, realiseeriti 29.10.2009, seega 2 kuu ja 24 päeva pärast hinnaga 43 000,00 krooni/ 2748,20 eurot ja sõidukil oli palju puudusi, siis saab pidada sõiduki müügihinda selle väärtuseks üleandmise ajal. Kostja arvates oli sõiduki väärtus üleandmise ajal umbes 100 000,00 krooni/ 6391,16 eurot, mille tõendamiseks ta esitas sõiduki hindamise akti 21.05.2008 hinnaga 165 000,00 krooni (käibemaksuga). Kohus leiab, et antud hindamisaktiga ei saa tõendada sõiduki väärtust 05.08.2009, kuna hindamisest üleandmiseni on möödunud rohkem kui aasta ja sõidukil ei olnud hindamise ajal puudusi, mis on märgitud 05.08.2009 üleandmise-vastuvõtu aktis ja OÜ HA pakkumises nr XXX. Seega on vara soetusmaksumuse tasumata osa 48039,81 EEK/ 3 070,30 EUR nagu hagiavalduses on esile toodud.

Tasumata kuumaksed on tõendatud arvetega nr XXX15.04.2009. a. summas 2 195,91 EEK ja intress 542,54 EEK, kokku kuumakse 2 738,45 EEK/ 175,02 EUR; arve nr XXX 15.05.2009. a summas 2 209,41 EEK ja intress 529,05 EEK, kokku kuumakse 2 738,46 EEK/ 175,02 EUR; kokku 5 476,91 EEK/ 350,04 EUR, millest vara maksumuse tasumata kuumaksed on 4 405,32 EEK/ 281,55 EUR ja intress on 1071,59 EEK/ 68,49 EUR. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 8.9 kohaselt liisinguvõtja kohustub esitama liisinguandjale hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva vara kindlustuspoliisi lõppu uue kehtiva kindlustuspoliisi järgneva kindlustusperioodi kohta kuni lepingu lõppemiseni. Liisinguvõtja kohustub vara kindlustama kogu rendiperioodi jooksul liisinguandja poolt lepingu esilehel sätestatud tingimustel. Lepingu punkti 8.10 kohaselt juhul, kui liisinguvõtja ei esita liisinguandjale uut kehtivat vara kindlustuspoliisi hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva kindlustuspoliisi tähtaja lõppu, loetakse, et liisinguandjal on õigus ja liisinguvõtjapoolne volitus kindlustada vara liisinguandja poolt valitud kindlustusseltsis ja tingimustel ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Punkt 8.4.1 kohaselt, kui liisinguvõtjale on koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, on liisinguvõtja kohustatud kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemise või lõpetamise korral tasuma liisinguandjale kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed. Et hageja sõlmis liikluskindlustuse AS-iga If Eesti Kindlustus on tõendatud poliisiga nr XXX perioodiks 30.06.2008. a – 29.06.2009. a maksumusega 13 301,00 EEK ja kaskokindlustuse ASiga Seesam Rahvusvaheline kindlustus poliisiga nr XXX, perioodiks 09.07.2008.a – 08.07.2009.a maksumusega 15 997,00 EEK. Kostja võlgneb hagejale liikluskindlustuse perioodi 30.06.2008.a – 29.06.2009.a ja kaskokindlustuse perioodi 09.07.2008. a – 08.07.2009. a eest arve nr XXX kohaselt liikluskindlustuse poliisi eest 1 157,03 EEK ja kaskokindlustuse poliisi eest 1 391,55 EEK, kokku 2 548,58 EEK/ 162,88 EUR; arve nr XXX kohaselt liikluskindlustuse poliisi eest 1 157,03 EEK ja kaskokindlustuse poliisi eest 1 391,55 EEK, kokku 2 548,58 EEK/ 162,88 EUR. Kuivõrd hagejale tagastati vara alles 07.08.2009.a, tuli hagejal kindlustada vara täiendavaks kindlustusperioodiks. Hageja sõlmis liikluskindlustuse BTA Kindlustuse Eesti filiaaliga, poliisi numbriga XXX, perioodiks 30.06.2009.a – 29.06.2010.a, maksumusega 3 500,00 EEK, ja kaskokindlustuse AS-iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus, poliisi numbriga XXX, perioodiks 09.07.2009. a – 08.07.2010.a, maksumusega 12 862,45 EEK. Pärast vara tagastamist lõpetas hageja liikluskindlustuse ning BTA Kindlustuse Eesti filiaal tagastas hagejale 14.09.2009. a kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 10 924,27 EEK. Samuti lõpetas hageja pärast vara tagastamist ennetähtaegselt kaskokindlustuse AS-iga Seesam Rahvusvaheline kindlustus, mis tagastas hagejale 15.09.2009. a kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 2 837,00 EEK. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale BTA Kindlustuse Eesti filiaaliga, poliisi numbriga XXX eest 663,00 EEK/ 42,37 EUR ja AS-iga Seesam Rahvusvahelise kindlustus, poliisi numbriga XXX eest 1 938,18 EEK/ 123,87 EUR. Seega on kohtule esitatud kindlustuspoliiside ja arvetega tõendatud, et kostja võlgneb liiklus- ja kaskokindlustuste eest hagejale kokku 492,00 eurot. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt ei tagastanud liisinguvõtja pärast lepingu ülesütlemist vara vabatahtlikult, mistõttu kasutas hageja vara valduse taastamiseks enda koostööpartneri OÜ R teenust. 26.05.2009 vara tagastamise teatega nr SL/F4-1.1 on tõendatud, et hageja palus vara tagastada viivitamatult tema poolt osundatud müügiplatsidele.

AAOÜ üleandmise vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et liisingueseme üleandjaks oli KH, kes kostja väitel sõidukit kasutas, ja vastuvõtjaks AAOÜ. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milles seisnes R OÜ tagastusteenuse osutamine. Arvelt nr XXX 21.08.2009 nähtub üksnes see, et vara tagastusteenust on osutatud kümne sõiduki, sealhulgas sõiduki, mille registreerimisnumbriks on 807 MFS osas. Kuna esitatud tõendite kohaselt ei ole OÜ R liisinguvõtjalt sõidukit üle võtnud ega seda hagejale tagastanud, vaid liisinguvõtja esindaja on liisinguvara ise tagastanud hageja koostööpartnerile, siis ei pea kohus põhjendatuks OÜ R arve alusel kostjalt 3000,00 krooni/ 191,73 euro väljamõistmist ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb VÕS § 367 lg 4 ja OÜ M arve nr. 910142 29.10.2009 alusel välja mõista sõiduki Audi A6 Avant müügi vahendustasu, puksiirteenus ja defekteerimistasu OÜ-s H A , kuna need kulud on seotud sõiduki realiseerimisega, on mõistlikus ulatuses ja on põhjustatud liisingulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista võlg 6714,32 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.