Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
30.aprillil 2012, kell 16.00, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Hagi ese
J. O. hagi A. K. vastu 5420 euro nõudes
Hagihind
5420.00 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja: J. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
24.01.2012; 01.03.2012; 16.03.2012 Hageja esindaja: Sergei Desjatnikov; Kostja : A. K.
2-11-18022
Resolutsioon Jätta J. O. hagi A. K. vastu täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kostja A. K. menetluskulud jätta täielikult J. O. kanda. Hageja menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
Hageja ja kostja vahelised õigussuhted tulenevad 07.03.2007 sõlmitud võlatunnistusest, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 01.03.2009 summa 5420 eurot. Võlatunnistus koostati kahe
tunnistaja juuresolekul. Kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja nõuab kohustuse täitmist ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 420 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles esitatud hagile vastu. Esitatud hagi on pettus, nõuet ei tunnista ja pole sellega nõus. Hageja ja kostja vahel ei ole võlakohustust. Võlakiri on kirjutatud sellepärast, et hageja paigutas sularaha firmasse SIA Verdo Eesti filiaal metalli ostmiseks. Hageja selgitas allkirja andmisel, et see on formaalsus, see kuhugi ei jõua ja ta tagastab võlakirja hiljem kostjale. Veel selgitas hageja, et ta tahab olla lihtsalt rahulik, kuna elab kaugel ja kaugelt on raske firma tegevust kontrollida, võlakiri on garantii, et raha läheb metalli ostmiseks. Kostja kirjutas võlatunnistusele alla sellepärast, et oli firma SIA Verdo Eesti filiaali tegevdirektor. Tunnistajad kinnitavad, et tegelikult raha üleandmist ei toimunud. Firma SIA Verdo Eesti filiaal tegeles musta ja värvilise metalli ostmisega ja ostu eest tasuti sularahas. Kostja vallandati firmast ja ei makstud palka. See asjaolu on tõendatud töövaidluskomisjoni otsusega. SIA Verdo Eesti filiaali nimetus on nüüd Omelmet OÜ. Töövaidluse ajal ähvardas Omeljanenko, et kui vaidlust ära ei lõpeta, läheb halvasti ning kirjutab peale võlgnevusi. Poolte tegevus firma tegutsemise ajal oli kokku lepitud suuliste lepingutega, et mitte kaotada raha ja aega. Kostja paigutas firmasse oma raha 20 000 eurot FIE-na, mille pidi tagasi saama osade kaupa. Omeljanenko on esitanud ka rahalisi nõudeid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, ära kuulanud kohtuistungile ilmunud hageja esindaja ja kostja seisukohad, tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
4.Poolte vahel on vaidlus võlatunnistuse tõlgendamise üle. Hageja tõlgendab seda sellisest, et selle võlatunnistusega tunnistab kostja oma võlgnevust hagejale, kostja väidab vastu, et poolte vahel võlasuhted puuduvad ja hagejalt ta raha saanud ei ole. Vaidlusalune võlatunnistus on järgmises sõnastuses :“ Mina, A. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoha aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, võtsin J. O. lt, isikukood xxxxxx-xxxxx, elukoha aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, laenuks 5420 (viis tuhat nelisada kakskümmend) eurot. Kohustun laenu tagasi maksma 1.märtsiks 2009“ (tl 6-7).
5.Kohus kuulas tunnistajatena üle võlatunnistusele alla kirjutanud isikud G. L. (tl 87) ja N. H. (tl 83-84). Tunnistajad on oma ütlustes kinnitanud, et ei tea J. O. ja A. K. vahelistest kokkulepetest midagi, neid kutsuti siis, kui oli vaja alla kirjutada, mingit raha üleandmist tunnistajad ei näinud ega tea sellest midagi. N. H. ütluste kohaselt helistas temale sõbranna G. L. ja ütles, et on vaja tulla tema juurde ja tunnistajana alla kirjutada. G. L. ütluste kohaselt tegi ta firmale SIA Verdo Eesti filiaalile raamatupidamist, osa arveid oli makstud sularahas.
6.Hageja tõlgenduse kohaselt on pooled sõlminud võlatunnistuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 järgi võib võlatunnistus olla konstitutiivne (abstraktne), kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid.
2 (4)
Võlatunnistus võib olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Kohus leiab, et poolte esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et poolte tahe oleks suunatud võlatunnistuse allkirjastamisele. Kostja selgituste kohaselt oli poolte tegelikuks kavatsuseks see, et hageja annab firma Eestis tegutseva filiaali tegevuseks raha ja seda raha kasutatakse firmale metalli ostmiseks. SIA Verdo Eesti filiaalis raamatupidajana tegutsenud G. L. ütluste kohaselt oligi metalli eest tasutud sularahas ja selle kohta esitati arved. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte tegelikku ühist tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 6.1 Kohus leiab, et sõlmitud võlatunnistus ei vasta VÕS § 30 sätestatud konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistuse tunnustele, sest tekstist nähtuvalt ei ole sellega loodud algsest kohustustest – väidetavast võlast – sõltumatut kohustust. Kohtule esitatud võlatunnistusest ei nähtu ka deklaratiivse võlatunnistuse tunnuseid, sest teksti kohaselt üks pool on võtnud teiselt poolelt võlgu ja kohustub selle 1.märtsiks 2009 tagasi maksma. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et sõlmitud lepingut ei saa tõlgendada võlatunnistusena. Kohus asub seisukohale, et võlatunnistusena pealkirjastatud lepingut tuleb käsitleda kui laenulepingut eraisikute vahel. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule esitatud kirjalikus lepingus ongi pooled avaldanud, et A. K. on J. O. lt võtnud laenuks 5420 eurot ja kohustub selle tagasi maksma 1.märtsiks 2009. Seega on pooled sõlminud laenulepingu. 6.2 Laenulepingust tuleneva nõude esitamiseks peab hageja tõendama, et ta on nimetatud rahasumma kui laenuandja laenajale üle andnud. Kostja on vastuväitena esile toonud asjaolu, et poolte vahel ei ole võlasuhteid, kuna kostja ei ole J. O. lt raha saanud. Raha üleandmist või saamist ei ole tõendanud ka tunnistajad G. L. ja N. H. . Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kostja vastuväitele võlasuhte puudumisest esitanud tõendeid laenulepingus märgitud summa üleandmise kohta.
7.Kohus möönab, et sõlmitud laenuleping (võlatunnistus) võib olla näilik. VÕS § 89 lg 1 järgi on tehing näilik, kui poole lepivad kokku, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. VÕS § 89 lg 3 sätestatu kohaselt kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seega, kui aluseks võtta kostja väited, et J. O. andis raha (kostja ei ole märkinud summat) firmale SIA Verdo Eesti filiaalile metalli ostmiseks, oleks tegu samuti laenulepinguga, mille järgi peaks hageja tõendama, et on selle raha kostjale kui firma filiaali tegevdirektorile üle andnud. Kostja poolt esitatud töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt on A. K. olnud SIA Verdo Eesti filiaali tegevdirektor (tl 26-29, 45-48). Hageja neid asjaolusid tõendanud ei ole, samuti ei ole ümber lükanud kostja sellekohaseid väiteid. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostjale väidetele, mille kohaselt metalli ostmiseks saadud raha on ka kulutatud metalli ostmiseks.
8.Kohus ei hinda tõendina kostja poolt esitatud : vastus pretensioonile (tl 22-23, 49-50), kviitungi koopiad (tl 24,44,51), täitemenetluse lõpetamise otsus (tl 25, 42), püsiva töövõimetuse tuvastamise otsust (tl 30), pensionitunnistust (tl 31-32, 41), pankrotihoiatust (tl 43), kuna esitatud dokumentides kirjeldatu ei ole seotud haginõudega ega neile esitatud vastuväidetega.
3 (4)
9.Kõige eelpooltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
10.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kohus jättis esitatud hagi täielikult rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud täielikult hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad täielikult tema enda kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib taotleda TsMS § 174 lg 1 järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2012 kohtuotsuse alusel: Tühistada Tartu Maakohtu 30. aprilli 2012 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Rahuldada J. O. hagi A. K. vastu täielikult.
3.Välja mõista A. K. lt J. O. kasuks 5 420 eurot (viis tuhat nelisada kakskümmend eurot).
4.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta A. K. kanda.
VÄLJAVÕTE ÕIGE:
Inkeri Treial Kantselei juhataja
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.