Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik

kätte toimetanud. Aegumine peatus hageja poolt hagi esitamisega Harju Maakohtule 30.03.2006.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

käsitada TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtajast. Kuigi seadusandja ei ole olnud mõistekasutusel päris järjekindel, kasutades nt TMS § 220 lg-s 2 selgesõnaliselt terminit hagi aegumistähtaeg, ei võimalda see teha järeldust, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg (RKTKo 3-2-1-101-07). Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hageja kohtule esitatud sundtäitmise täiteasjas nr 024/2006/203 lubamatuks tunnistamise nõue (nõue I) on aegunud ning kostja I taotlus aegumise kohaldamiseks nõude I osas kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja I poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi nõude I osas rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jättis kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (Riigikohtu 11.12.2002. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02). Apellatsioonkaebuse põhjendused

saanud lapse haiguse ootamatut ägenemist ette näha ega mõjutada ja sõita Tallinna hagiavalduse viimiseks. Hagi aegumistähtaeg peatus 21.03-30.03.2009 seoses vääramatu jõuga. Maakohus ei ole otsuses hageja väidete osas võtnud seisukohta, jättes need täielikult tähelepanuta, rikkudes sellega TsMS §-s 436 ja § 442 lg-s 2 sätestatut. Vastus apellatsioonkaebusele

tähtaja ennistamise taotluses palus hageja lugedes juhindudes TsMS § 422 lapse haigestumise tõttu tähtaja möödalaskmine 1 päeva võrra toimunuks mõjuval põhjusel ja ennistada hagi esitamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg (I kd lk 1-2). Sellisest ühepäevasest tähtaja ületamisest sai hageja rääkida vaid juhul, kui ta sai täitmisteate kätte 28.02.2006, sest tähtaeg hakkas kulgema 01.03.2006 ja lõppes 30.03.2006. Eeltooduga vastuolus olevaks tuleb lugeda hageja enda väited, et ei ole tuvastatud, millal ta üldse täitmisteate kätte sai (II kd lk 3) ja kättesaamiskuupäeva tuleks apellandi arvates hakata lugema täitmisteate tegelikust apellandini jõudmisest, s.t igal juhul peaks hagiavaldus olema esitatud tähtaegselt. Apellatsioonkaebuses on uus väide, mille kohaselt AS R. H. sekretär ei olegi hagejale täitmisteadet üle andnud, vaid on selle edastanud laborisse. Apellatsioonkaebuses esitatud uue väite, nagu poleks sekretär teadnudki, et ta peab täitmisteate hagejale üle andma, jätab kohus kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 tähelepanuta. Samuti on maakohtu toimikus kirjaliku tõendina hageja abikaasa (kostja II) poolt maakohtule esitatud hagiavalduse koopia, milles kostja II väidab, et 28.02.2006 edastati hageja abikaasale töökoha kaudu täitmisteade (I kd lk 177). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja ei saanud täitmisteadet kätte 28.02.2006, on käesoleva vaidluse asjaolusid hinnates veenvalt ümber lükatud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Õige on apellandi väide, mille kohaselt ei ole maakohus võtnud seisukohta aegumise peatumise vastuväite osas, kuid nimetud menetlusnormi rikkumine ei viinud asja ebaõige lahendamiseni. Ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi selles osas. Hageja on tuginenud sellele, et tema poolt hagi esitamise tähtaja möödalaskmine oli põhjustatud haigestunud lapse hooldamise vajadusest. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega haige lapse eest hoolitsemisest kui vääramatust jõust ja sellest tulenevalt 21.-30.03.2006 hagi aegumise peatumisest. Apellandi väitel takistas tal lapse haigus hagiavalduse viimist 30.03.2006 Tallinnasse kohtusse. Samas apellant kinnitab apellatsioonkaebuses, et lapse haigus ei takistanud tal võtta ühendust oma esindajaga (II kd lk 147), vaid ainult hagiavalduse viimist Tallinnasse. Kuna hageja lepingulisel esindajal on TsMS § 217 lg 1 ja 5 kohaselt samad menetlusõigused, mis hagejal endal, ei olnud millegagi takistatud hagi tähtaegne kohtusse esitamine esindaja poolt. Kahtlust ei ole selles, et hageja esindajal on kõik kaasaegsed sidevahendid kohtuga suhtlemiseks olemas. Seda asjaolu on hageja esindaja ka ise kinnitanud menetlusdokumente samas tsiviilasjas kohtutele esitades (I kd 6, 85, 112 jj). Seega olid tehingulisel esindajal kõik sidevahendid tema poolt 30.03.2006 koostatud (I kd lk 5) hagiavalduse tähtaegseks esitamiseks kohtule. TsMS § 335 lg 1 kohaselt oleks piisanud hagiavalduse maakohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil saatmisest TsMS § 62 lg 2 kohaselt kuni 30.03.2006 kella 24.00-ni. Ka on hageja esitanud erinevaid väiteid seoses lapse haigestumisega. Tähtaja ennistamise taotluses on hageja selgitanud, et lapse haigus takistas tal enne 30.03.2006 pöördumist esindaja poole (I kd lk 2) ja samal päeval ta postitas hagiavalduse. Hiljem on hageja asunud väitma, et lapse haigus takistas tal isiklikult hagiavaldust Tallinnasse toomast, kuna nii oli esindajaga kokku lepitud (II kd lk 147). Vastustaja on 30.04.2009 koostatud vastuses õigesti märkinud, et tegemist on ilmselgelt otsitud väitega, kuna Eesti Posti tõendist nähtuvalt postitati tähtkiri Rakveres ümbrikus, millel oli märgitud Advokaadibüroo Küllike Namm aadresstempel 30.03.2006 kell 17.55 (I kd lk 135), mil juba Harju Maakohtu maja oli suletud (II kd lk 132). Soovides ise hagiavaldust tuua kohtusse, milliseks sõiduks vajaminevat aega arvestades pidi hagejal olema kell 15 selge, et ta ei jõua tööpäeva jooksul Harju kohtumajja, kuid tööpäeva kestel oli hagejal võimalik advokaadibüroo sidevahendeid või Eesti Posti

sideteenuseid Rakvere linnas asuvates postkontorites. Lähtudes eeltoodust asub maakohus õigesti seisukohale,et hageja nõue I on kostja I vastu aegunud. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-101-07 p-s 11 märgitakse, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud ,mille korral väidetav nõue oleks aegunud,tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad käesoleva vaidluse menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis kostja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Heli Käpp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.