Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-11-48015

Menetluskulude jaotus Jätta kohtule esitatud avalduselt tasutud riigilõiv (menetluskuluna) 50% ulatuses avaldaja EH kanda ja 50% ulatuses kohtutäituri Elin Vilippus kanda. Muud menetluskuld jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-48015, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-11-48015

Sissenõudja Swedbank AS avalduse alusel algatas kohtutäitur 20.04.2011.a täiteasjas nr 022/2011/2828 täitemenetluse võlgniku EH suhtes hüpoteegiga tagatud nõude 51 167,33 eurot sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Tallinna notari Maive Ottas 01.11.2005.a notariaalsed dokumendid nr XXX, Tallinna notari Kai Sepp 16.02.2002.a notariaalsed dokumendid nr XXX, Tallinna notari Ülle Anmann 07.11.2006.a notariaalsed dokumendid nr XXX ja Tallinna notari Kätlin Aun-Janisk 22.12.2008.a notariaalsed dokumendid nr XXX. Võlgnik esitas 09.09.2011.a kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles taotles ka kohtutäituri taandamist. Kohtutäitur jättis 29.09.2011.a otsusega kaebuse rahuldamata ning ei taandunud menetlusest.

Kaebuse kohaselt leiab avaldaja, et kohtutäituril puudub õigus hüpoteegiga koormatud kinnisvara arestimiseks enne kinnisasja arestimisakti koostamist ja vara hindamist. Avaldaja väitel oli kinnisvara enne täitmisteate väljastamist 13.05.2011.a tagaselja arestitud juba 21.04.2011.a. Avaldaja palub kohtutäituri taandada, sest ei pea võimalikuks täituri edasist tegevust korteri sundmüügil. Avaldaja leiab, et täitur on rikkunud seadust ning kaotanud usalduse. Lisaks eksisteerib avaldaja väitel huvide konflikt kuna kohtutäitur keeldus eelmisel aastal tema esitatud kohtumääruste täitmisest.

21.03.2012.a määrusega jättis kohus kooskõlas TsMS § 4771 lg 2 teise lause ja TsMS § 384 lg-ga 2 avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

Kohtutäitur Elin Vilippus on kohtule 02.04.2012.a esitatud vastuses seisukohal, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtutäituri 29.09.2011.a otsus jätta jõusse. Kohtutäitur jääb oma 29.09.2011.a otsuses toodud seisukohtade juurde ning juhib tähelepanu asjaolule, et 13.09.2011.a on koostatud kinnisasja arestimise akt võlgnikule kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 5026301. Seetõttu ei mõjutaks võlgniku kaebuse rahuldamine kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärget. Võlgniku väide huvide konflikti kohta on alusetu, kuna võlgniku poolt esitatud täitmisavaldusi ei ole menetlusse võetud seadusest tulenevatel alustel ja seda on kohtutäitur ka põhjendanud.

Sissenõudja ei ole oma seisukohta avaldaja kaebuse osas kohtule esitanud.

25.04.2012.a määrusega on kohus rahuldanud avaldaja poolt samal päeval esitatud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning peatanud kaebuse tagamiseks täiteasjas nr 022/2011/2825 läbiviidava täitemenetluse kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (vt toimik, III kd, lk 15-17). 25.04.2012.a kohtumäärus ei ole hetkel jõustunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo 3(7)

2-11-48015 asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. TMS § 9 lg 4 kohaselt võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule, kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu. Sama paragrahvi 5. lõike teise lause järgi lahendab kohus taanduse määrusega. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale ja avalduse kohtutäituri taandamiseks läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-dest 15 ja 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

Avaldaja on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri 29.09.2011.a otsuse peale ning avalduse kohtutäituri taandamiseks. Selle otsuse on kohtutäitur teinud võlgniku poolt 09.09.2011.a esitatud kaebuse suhtes. 09.09.2011.a kaebuses vaidlustas võlgnik sisuliselt kohtutäituri tegevust täiteasjas nr 022/2011/2825. Võlgnik leiab, et kohtutäituril puudub õigus hüpoteegiga koormatud kinnisvara arestimiseks enne täitmisteate edastamist ja vara hindamist. Võlgniku väitel oli kinnisvara tagaselja arestitud aprillis 2011.a. Võlgnik palus, et täitmisavaldus tagastataks sissenõudjale, kuna kohtutäitur on rikkunud seadust ja usalduse kaotanud. Lisaks eksisteerib võlgniku väitel kohtutäituril huvide konflikt. 29.09.2011.a otsusega on kohtutäitur jätnud võlgniku kaebuse rahuldamata. Sama otsusega jättis kohtutäitur ka rahuldamata võlgniku taotluse kohtutäituri taandamiseks.

Kohus lahendab esmalt TMS § 218 lg 1 kohase kaebuse. Kohtu hinnangul tuleb avalaja poolt kohtutäituri 29.09.2011.a otsuse peale esitatud kaebus rahuldada osas, millega jäeti avaldaja poolt 09.09.2011.a täituri tegevuse peale esitatud kaebus rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kohtutäiturile esitatud kaebuses heitis avaldaja kohtutäiturile sisuliselt ette TMS § 145 lg-s 4 sätestatu põhjendamatut kohaldamist (vt toimik, I kd, lk 194). Samal seisukohal on avaldaja ka kohtule esitatud kaebuses. TMS § 145 lg 4 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Praegusel juhul on kohtutäitur saatnud 21.04.2011.a kinnistusosakonda võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa numbriga 5026301, käsutamise keelumärke seadmise avalduse, toetudes TMS § 145 lg-le 4 (vt toimik, I kd, lk 116-117). Kõnesoleva sätte sisu kohaselt on tegemist keelumärke seadmise erinormiga kinnisasjade arestimismenetluses. Kinnisasjale arestimise käigus keelumärke seadmise üldnorm on TMS § 145 lg 1, mille kohaselt saadab kohtutäitur viivitamata pärast kinnisasja arestimisakti koostamist kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Seega peab üldnormi kohaselt keelumärke seadmisele eelnema kinnisasja arestimisakti koostamine. TMS § 145 lg 4 kui erinormi kohaldamise eeldusena peavad esinema koos kaks asjaolu – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele (vt ka: Riigikohtu 6. aprilli 2010.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p 12). Vastavalt kohtutäituri seaduse § 2 lg-le 1 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende 4(7)

2-11-48015 õigusi ja kohustusi. TMS § 145 lg 4 rakendamine on kohtutäituri diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus, millesse kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire. Kohtutäituri põhjendused TMS § 145 lg 4 rakendamise kohta nähtuvad käesolevas asjas avaldaja kaebuse suhtes 29.09.2011.a tehtud otsusest (vt toimik, II kd, lk 46-48). Nendest lähtudes ei ole kohtutäitur kõnesolevaid diskretsioonipiire kohtu hinnangul järginud. Kohtutäituri poolt 29.09.2011.a otsuses esitatud väited TMS § 145 lg 4 kohaldamise eelduste esinemise kohta ei ole kohtu tuvastatu asjaolude põhjal piisavad. Riigikohus on juba ülalviidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 tehtud määruse punktides 13 ja 14 selgitanud, et kui sissenõudja õigused on kaitstud hüpoteegiga, ei ole üldjuhul vajalik kinnistusraamatusse kanda keelumärget TMS § 145 lg 4 alusel. TMS § 145 lg 4 kohaldamine on hüpoteegi korral siiski võimalik, kui muud asjaolud, nt võlgniku tegevus, mille eesmärgiks on võõrandada vara, annavad alust arvata, et sissenõudja nõude rahuldamine ei ole ilma olulise viivituseta võimalik. Kohtu hinnangul on Riigikohtu lahendist tulenevad juhised asjakohased ka käesoleval juhul. Eelduslikult peaks sissenõudja huve kaitsma samale võlgniku kinnisasjale seatud hüpoteek. 29.09.2011.a otsusest järelduvalt on kohtutäitur tuginenud TMS § 145 lg 4 rakendamisel ainult sissenõudja täitmisavalduses esitatud väidetele, et tõenäoliselt kaasneb täitmisteate kättetoimetamisega viivitus ning esineb kahtlus, et võlgnik võib enne täitmisteate saamist vara võõrandada või koormata, mis ohustab sissenõudja nõude (olulise viivituseta) rahuldamist (vt toimik, I kd, lk 81-82). Kohtu hinnangul ei saa kohtutäitur lähtuda sundtäitmist puudutavate otsustuste tegemisel üksnes menetlusosalise väidetest, kontrollimata tegelikke asjaolusid. Kohtule edastatud täiteasja materjalide põhjal võib järeldada, et võlgnik on edaspidises menetluses tõepoolest asunud n-ö varjuma täitemenetluse eest. Ka käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul korduvalt õnnestunud avaldajale kätte toimetada 11.10.2011.a kohtumäärust. Samas on need asjaolud ilmnenud pärast 2011.a aprilli ning TMS § 145 lg 4 kohaldamisel puudus kohtutäituril alus nendele tugineda.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et 29.09.2011.a otsuses toodud kaalutlustest lähtuvalt ei saa lugeda TMS § 145 lg-s 4 sätestatu kohaldamist täiteasjas nr 022/2011/2825 põhjendatuks. Seetõttu rahuldab kohus avaldaja kaebuse kohtutäituri 29.09.2011.a otsuse peale osaliselt ning tühistab vaidlustatud otsuse osas, millega jäeti avaldaja 09.09.2011.a kaebus kohtutäituri tegevusele peale rahuldamata.

Avaldaja on palunud kohtule esitatud kaebuses täitemenetluse täiteasjas lõpetada. Selles osas ei saa kohtu hinnangul kaebust rahuldada. Täitemenetluse korraldamine on kohtutäituri ülesandeks (TMS § 3). Täitemenetluse lõpetab kohtutäitur otsusega (TMS § 50 lg 1). Kohtul ei ole õigust teha sellesisulisi otsustusi kohtutäituri eest või kohustada täiturit korraldama läbiviidavat menetlust kohtu poolt näidatud viisil. Kohtu pädevusse kuulub ainult kaebuse lahendamisel tehtud kohtutäituri otsuse õiguspärasuse kontrollimine. Kohus ei ole tuvastanud kaebuse lahendamise käigus ka asjaolusid, millest lähtuvalt tuleks täituril täiteasjas täitemenetlus lõpetada.

Kohus lisab, et kohtule esitatud kaebus sisaldab ka uusi etteheiteid kohtutäituri tegevusele täitemenetluse läbiviimisel, sh täitmisteate kättetoimetamise ja võlgniku kinnisasja hindamise osas. Neid väiteid ei pea kohus võimalikuks käesolevas asjas käsitleda, kuna TMS § 217 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline oma võimalikud kaebused kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitama esmalt kohtutäiturile. TMS § 74 lg-st 7 tulenevalt võib ka kohtutäituri poolt arestitud asjale määratud hinna vaidlustada kohtutäiturile esitatava kaebusega TMS §-s 217 sätestatud korras.

5(7)

2-11-48015 Edasiselt käsitleb kohus avaldaja poolt esitatud kohtutäituri taandamise avaldust. Kohtutäituri taandamise alused on sätestatud TMS § 9 lg-s 1 ja lg-s 11. Muu hulgas ei või kohtutäitur TMS § 9 lg 1 p 6 kohaselt täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kohtutäitur on käesoleval juhul kinnitanud, et ta on vaidlusaluses täitemenetluses erapooletu ning kohtutäituri hinnangul ei ole täidetud ka ükski TMS §-s 9 toodud taandamise alustest. Kohus märgib, et kohtutäituril on kohustus ennast menetluse läbiviimiselt taandada, kui on alust kahelda tema erapooletuses. Taandamist võib nõuda ka menetlusosaline, kellel on kahtlus kohtutäituri erapooletuse suhtes. Taandamise instituudi eesmärgiks on tagada menetlust läbiviiva kohtutäituri objektiivsus. Just asjaolu, et kohtutäitur ei saa ennast samastada kummagi peamise menetlusosalisega, õigustab laia otsustuspädevust ja ühtlasi ka kohtutäituri kohustust jälgida võlgniku õiguste piisavat kaitstust. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud TMS § 9 lg-s 1 või lg-s 11 sätestatud asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtutäituri taandamisele. Avaldaja põhjendab huvide konflikti sellega, et kohtutäitur on keeldunud varasemalt menetlusse võtmast tema poolt esitatud jõustunud kohtumääruseid. Kohtu hinnangul ei anna menetlusosalise jaoks varasemate ebasoodsate otsuste tegemine kohtutäituri poolt veel iseenesest objektiivset alust kahelda viimase erapooletuses. Seejuures ei ole võimalik esitatud ja kogutud tõendite põhjal väita, et kohtutäitur oleks keeldunud täiteasja alustamisest õigusliku aluseta. Kohtutäituri 02.04.2012.a seisukohtadele lisatud kirjade (vt toimik, I kd, lk 75 ja 76) põhjal võib pigem järeldada, et keeldumistel oli seadusest tulenev alus. Kohtus ei saa võtta seisukohta kohtutäituri väidetava "koostöö" kohta sissenõudjaga, kuna avaldaja sellesisulised etteheited on äärmiselt üldsõnalised. Samuti tuleb märkida, et täitemenetluse eesmärkide saavutamine olekski kõige paremini tagatud olukorras, kus kõik täitemenetluse osalised (TMS § 5) teevad kohtutäituriga koostööd. Kui avaldaja arvab, et sundtäitmine on tema suhtes lubamatu, on tal õigus TMS § 221 alusel esitada kohtusse sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Lähtudes eeltoodust, jätab kohus avalduse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata.

Avaldaja on palunud kohtul esitada taotluse Põhja Ringkonnaprokuratuurile kohtutäituri tegevuse uurimiseks viimase viia aasta jooksul, põhjendades taotlust sellega, et alusetult ja ebaseaduslikult on arestitud sadade kodanike korterid täituri vargakommete tõttu. TsMS § 45 lg 6 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Kohtutäituri kriminaalvastutuse saavad kaasa tuua ametialased süüteod, mida reguleerib karistusseadustiku (KarS) 17. peatükk. Kohtutäituri puhul kõne alla tulevateks koosseisudeks on ametiseisundi kuritarvitamine, ametialane lohakus, andmekogu pidamise nõuete rikkumine, pistis, altkäemaks. Lisaks näeb KarS § 3313 ette karistuse kohtutäituri poolt vara teadvalt ebaseadusliku aresti ja müügi eest. Praegusel juhul ei ole kohus asja lahendamisel tuvastanud kohtutäituri poolt rikkumisi, mis oleksid aluseks kriminaalmenetluse algatamise taotluse prokuratuurile esitamiseks. Võimalikud täituri vead diskretsiooniõiguse teostamisel täiteasjas nr 022/2011/2825 ei anna veel alust karistusõiguslikeks sanktsioonideks.

Lähtudes TsMS § 477 lg-s 1 ja TsMS § 442 lg-s 5 sätestatust, tuleb kohtul lahendada rakendatud esialgse õiguskaitsega seotud küsimused. Kohus leiab, et tsiviilasjas 25.04.2012.a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistada. Täiteasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur koostanud 13.09.2011.a võlgnikule kuuluva kinnisasja registriosa numbriga 5026301 arestimise akti 6(7)

2-11-48015 (vt toimik, I kd, lk 199-204). Seetõttu ei mõjuta avaldaja kaebuse rahuldamine iseenesest täiteasja menetlust ega kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärget.

Kohtule esitatud avalduselt tasutud riigilõivu kogusummas 127,82 eurot jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel 50% ulatuses avaldaja kanda ja 50% ulatuses kohtutäituri kanda. Muud menetluskulud jätab kohus samadest normidest lähtuvalt menetlusosaliste endi kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Indrek Parrest kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.