Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-29028
Tsiviilasi
A.V.u hagi T.L.e vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
6391.16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.V., lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann Kostja T.L., lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Tartu
Kohtuistungi toimumise aeg
17. aprill 2012.a
Rahuldada A.V.u hagi T.L.e vastu. Lõpetada A.V.u (V., isikukood xxxxxxxxxxx) ja T.L.e (L., isikukood xxxxxxxxxxx) kaasomand Pärnumaal Xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx asuva xxxxx kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa number xxxxxxx) reaalosadeks jagamise teel selliselt, et pooltele jääb võrdne osa (~11 058 m2) kinnistu pindalast vastavalt plaanile (kohtutoimiku lk 186), mis on käesoleva kohtuotsuse lahutamatuks osaks (lisaks). Jätta poolte kulud õigusabile nende endi kanda ning hagilt Menetluskulude jaotus tasutud riigilõiv võrdselt poolte kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Tsiviilasi nr 2-09-29028 Sisulised asjaolud 16.06.2009.a esitas hageja A.V. Pärnu Maakohtule hagiavalduse T.L.e vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja palub jagada võrdsete mõtteliste osadena kaasomandis olev Xxxxx kinnistu kaasomanike vahel võrdsetes osades selliselt, et hagejale jääb xxxxx kinnistu osa, millel paiknevad tema poolt kasutatavad hooned ning mis piirneb tema omandis oleva Xxxxxx xx kinnistuga. 03.08.2009.a menetlusdokumendis on hageja täpsustanud kasomandi jagamise viisi, mille kohaselt piir kahe reaalosa vahel kulgeks mööda kuivenduskraavi, mis asub keskpunktist hageja kinnistule kõige lähemal. 13.10.2009.a on kostja esitanud kohtule vastuse, mille kohaselt hagi esitatud kujul rahuldada ei ole võimalik ning sellisel juhul ei ole kinnistu kaasomanikud koheldud ka võrdselt ja õiglaselt. 25.08.2010.a korraldas kohus Pärnumaal xxxxx vallas xxxxx Külas Xxxxx kinnistul vaatluse. 28.12.2011.a esitas hageja kohtule kinnistu plaani, millel on fikseeritud tema poolt soovitav kinnistu jagamise viis. Esitatuga muutis hageja oma nõuet oluliselt - kui varasema nõudega soovis hageja kinnistu jagamist keskelt ristipidi, siis muudetud nõudega soovib hageja jagada kinnistu hoopis piki kinnistut (so. horisontaalselt). Selline kinnistu jagamine võimaldab kostjal tema enda kinnisasjale (mis asub jagatavast kinnistust edasi) juurdepääsu olemasolevalt kasutatavalt teelt. 17.04.2012.a kohtuistungil võttis kostja haginõude muudetud kujul õigeks, olles eelnevalt palunud selleks mõtlemisaega (taotlus 29.12.2011.a) ja kohtuistungi aja muutmist (taotlus 06.02.2012.a). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel, kostja aga jätta hageja kanda tulenevalt TsMS § 168 lg 6 sätetest. Kohtu põhjendused Hageja on esitanud kohtule kaasomandi lõpetamise nõude. Kaasomandi lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõiked 1 ja 2, mis võimaldavad kaasomanikul igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kohtule ei ole teada, et kaasomandi lõpetamise nõudeõigus oleks kokkuleppega välistatud. Seega ei ole kaasomandi lõpetamiseks vaja olulist põhjust. Kaasomandi lõpetamise viisi valikul tuleb lähtuda AÕS §-st 77. Eeldatakse, et kaasomanikud peaksid kaasomandi lõpetama kokkuleppel. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lõige 2). Viidatud sätte kohaselt puudub kohtul õigus valida talle meelepärasem jagamise viis ja kohus peab lähtuma üksnes hageja valitud viisist. Kui kostja ei nõustu hageja esitatud viisiga ja soovib, et kohus kaaluks ka teisi viise, peab kostja esitama vastuhagi. Antud juhul on kostja hageja poolt 28.12.2011.a esitatud haginõude muudetud kujul pärast järelemõtlemist õigeks võtnud ning nõustunud pakutava kaasomandi lõpetamisega viisil (reaalosadeks jagamisega), mis jätab mõlemale kaasomanikule pindalalt võrdse osa ja samuti juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Kohus leiab, et kaasomandi (kinnistu) jagamine on käesoleval juhul võimalik ning kaasomand tuleb lõpetada selle reaalosadeks jagamise teel, hagi rahuldamise aluseks on ka kostja õigeksvõtt tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätetest. Hagejale ja kostjale jääb võrdne osa Xxxxx kinnistu pindalast, pakutav reaalosade plaan on mõõdistatud ja lähtub looduses olemasolevatest piirimärkidest ja loodusobjektidest (seega peaks jagamine olema väheste kuludega). Milline saab olema tekkivate kinnistute (sellele eelneb
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-09-29028 katastrimõõdistamine ja katastriüksuste moodustamine) väärtus ja seeläbi kaasomanikevahelised rahalised tasaarvestused omandi väärtuse vähenemisega seoses, selgub pärast vastavate haldusmenetluste lõppu (sarnasel seisukohal on ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-99-09). Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus üldjuhul menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleb käesoleval juhul kohtu hinnangul silmas pidada TsMS § 162 lg 4 ja § 168 lg 6 sätteid. TsMS § 162 lg 4 lubab jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 6 järgi aga jäävad menetluskulud hageja kanda, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Arvestades, et - Rohkem kui 2,5 aastat menetles kohus asja hageja nõude alusel kinnistu reaalosadeks jagamiseks laiuti, s.t selliselt, et kostjale ei jääks mingit ühendusteed avalikult kasutatava teega ega kommunikatsioonidega (kohus on vaatlusel tuvastanud, et vee ja elektriühendus kinnistul olnuks ainult hagejale jääval osal); - Pärast hageja poolt nõude olulist muutmist (jagada kinnistu reaalosadeks pikuti) võttis kostja mõtlemisaja, taotles istungiaja muutmist (millise taotluse kohus hageja nõusolekul rahuldas) ja võttis seejärel kohtuistungi alguses muudetud haginõude õigeks, Leiab kohus, et sellises olukorras on õiglane jätta poolte kantud kulud õigusabile nende endi kanda, riigilõivust aga jätta poole summa tasumise kohustus kostjale. Hageja on riigilõivu tasunud osamaksetega. Sellisel moel osalevad pooled kohtulahendi saamise kuludes võrdselt ning samas ei oleks põhjendatud kõigi menetluskulude jätmine hageja kanda, sest kohest õigeksvõttu kostjalt hageja muudetud nõudele ei järgnenud. Kohus on veendunud, et olukorras, kus hageja oleks esitanud koheselt või kohtuväliselt kostjale nõude käesoleval viisil kinnistu jagamiseks, oleks kostja samuti hagi õigeks võtnud ja kohtuvälise nõude puhul võinuks kõne alla tulla vajaduse puudumine kohtusse pöörduda. Antud juhul on lahend mõlema kaasomaniku huvides ja toob eeldatavasti lähitulevikus kaasa õigusrahu.
Toomas Talviste Kohtunik
Kohtuotsusele on lisatud kinnistu reaalosadeks jagamise plaan.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.