Natalja Nikitina (seaduslik esindaja) Igor Borodin (IK 35009070292) Wermontes OÜ (RK 10806968)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Stendal Halduse OÜ (pankrotis), OÜ Kirderand, Igor Borodini ja Wermontes OÜ kompromiss järgnevalt: A. Jaotis
1.EHITISTEGA SEOTUD KOKKULEPPED 1.1 Hageja ja Kostja on kokku leppinud, et käesoleva kompromissi täitmisena Kostja annab Hagejale üle käesoleva kompromissi lisas 1 nimetatud ehitised ja rajatised, edaspidi nimetatud Ehitised. Hageja ja Kostja on kokku leppinud, et Ehitiste omandiõigus läheb Kostjalt Hagejale üle käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kompromissi lisas 1 on kajastatud rajatisi, mis 23. juuli 2002 müügilepingu esemeks ei olnud ning nende eest tasub Hageja Kostjale hiljemalt kuue (6) kuu jooksul 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot, arvates kompromissi kinnitamisest kohtu poolt. 1.2 Ehitiste otsene valdus loetakse Kostjalt Hagejale üle antuks käesoleva kompromissi sõlmimisega. Kostja kohustub ehitiste üleandmise päeval hagejale üle andma Ehitiste päraldiseks oleva dokumentatsiooni, milline on kostja valduses. 1(14)
2-04-1577 1.3 Kostja kinnitab, et Ehitiste alune maa ei ole käesolevaks hetkeks kinnistusraamatusse kantud. 23. juuli 2002 müügilepingu esemeks olnud ehitiste aluse maa erastamiseks on õigeaegselt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus ning väljastatud ei ole ühtegi haldusakti ega tehtud ühtegi muu organi lahendit, mis välistaks Ehitiste juurde maa erastamise. Ehitiste juurde maa erastamine on olnud peatunud üksnes seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. 1.4 Ehitiste ja selle juurde erastatava maa osas ei ole müüjale teadaolevalt mingeid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud. Samas tugineb ostja ka enda kogutud informatsioonile ja vaatlustele ehitistega tutvumisel. Ehitisega tutvumisel ei kasutatud spetsialistide kaasabi. 1.5 Kostja kohustub kandma kõik Ehitistega seotud kulud kuni käesoleva kompromissi sõlmimiseni, tasudes need 30 päeva jooksul arvates käesoleva kompromissi sõlmimisest ja esitades Hageja nõudel maksmist tõendavad dokumendid. B. Jaotis – Üürileping
1.LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 1.6 Käesoleva üürilepinguga (edaspidi nimetatud Leping) Hageja annab ja Kostja võtab tähtajalisse kasutusse alljärgnevad Narva- Jõesuus, Suur Lootsi tn 1 asuvad hooned, edaspidi koos nimetatud Ruumid: 1.6.1 garaaž-töökoda ladu (ehitisregistri kood 1180001371); 1.6.2 admin-värava hoone (ehitisregistri kood 1180001372); 1.6.3 mõtteline osa laohoonest- kompressorihoone (ehitisregistri kood 1180001385); 1.6.4 õliladu kompressoriruumiga (ehitisregistri kood 1180001386); 1.6.5 kontorihoone (ehitisregistri kood 1180001388); 1.6.6 materjalideladu (ehitisregiteri kood 1180001389); 1.6.7 materjalide puiduladu ( ehitisregistri kood 1180001390). 1.7 Lepingu esemeks olevad hooned on tähistatud käesoleva kompromissi lisaks 1 oleval plaanil kollase piirjoonega. 1.8 Ruumide alune maa ei ole erastatud ega kinnistusraamatusse kantud ning Kostjal ei ole selles osas Hagejale mingeid pretensioone. 1.9 Ruumid antakse Kostja kasutusse alates 17. aprill 2012 kuni 17. aprill 2017 (Üüriperiood). 1.10Juhul, kui Lepingu eseme ja selle juurde kinnistatava maa-ala suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut Üüriperioodi jooksul, on Kostjal, eeldusel, et ta ei ole Lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, õigus pikendada Lepingu tähtaega 1 aasta võrra, esitades hiljemalt 3 kuud enne Lõpptähtpäeva saabumist Hagejale vastava kirjalikuteate, millisel juhul Leping loetakse automaatselt pikenenuks 1 aasta võrra. Selliselt on Kostjal õigus Lepingu tähtaega pikendada ka eelnimetatud 1-aastase perioodi lõppemisel. Sellest järgnevatel aastatel Kostjal täiendavat pikendamise õigust ei ole ja Leping lõppeb vastava tähtaja möödumisel, kui Pooled ei lepi kirjalikult kokku teisiti. Hageja ei vastuta selle eest, kui detailplaneeringut ei kehtestata.
2.MÕISTED 2.1 Käesolevas Lepingus kasutatavad mõisted omavad järgmisi tähendusi: 2.1.1 Kolmandad Isikud – kõik füüsilised ja juriidilised isikud (sealhulgas riik ja kohalik omavalitsus), kes ei ole Lepingu Pool. 2.1.2 Üüriperiood – Lepingus täpsustatud üüriperiood, mille jooksul Kostja üürib Lepingu kohaselt Lepingu eset. 2.1.3 Alguskuupäev – Lepingus täpsustatud kuupäev, mil Ruumid Lepingu kohaselt Hagejalt Kostjale üle antakse. Alguskuupäev langeb kokku Üüriperioodi alguskuupäevaga, välja arvatud, kui Lepingus on teisiti sätestatud. 2.1.4 Lõppkuupäev – Üüriperioodi lõppemise hetk, milleks võib olla konkreetne kuupäev või sündmus, mida loetakse olevat põhjuslikus seoses Üüriperioodi lõppemisega. Lepingu ülesütlemise korral loetakse Üüriperiood lõppenuks 2(14)
2-04-1577 ülesütlemise jõustumise hetkest. 2.1.5 Vabastatud Ruumid – Ruumid Lõppkuupäeval ja pärast seda. 2.1.6 Üür – Kostja poolt Ruumide kasutamise eest makstav tasu. 2.1.7 Hooldus – regulaarne tööde kompleks, mille eesmärgiks on hooldatava objekti säilitamine ja hoidmine vastavuses ettenähtud nõuetele ja/või hooldusjuhendile, üldjuhul oluliselt parendamata ja muutmata hooldatava objekti kasutusotstarvet. 2.1.8 Koristustööd – puhtuse ja korrashoiu eesmärgil tehtavad tööd, tagamaks ruumide ja pindade esteetilisus, puhtus, hügieenilisus, kvaliteeditase, jäätmetest puhtana hoidmine. 2.1.9 Remont – nii perioodilised kui ka ühekordsed tegevused selleks, et purunemisest ja/või kulumisest tulenevalt taastada olemasolevat üldjuhul füüsilise vananemise kõrvaldamiseks, sh kuid mitte ainult lagede, seinte ja põrandate sisepindade viimistluse remonti või parandust, mööbli, sisseseade ja põrandate parandus või vahetus, objektil asuvate tehnosüsteemide kahjustuste likvideerimine või muude remonditööde teostamine, mis on vajalikud remonditava objekti Lepingujärgseks kasutamiseks sobivas olukorras hoidmiseks. 2.1.10 Ehitus- ja rekonstrueerimistööd – ühekordsed ja unikaalsed projektipõhised tegevused, millega kaasneb üldjuhul objekti taasväärtustamine ja/või kasutusotstarbe muutus ja funktsionaalse iganemise kõrvaldamine; piirdekonstruktsioonide või kandekonstruktsioonide muutmine või asendamine; ehitise laiendamine, lammutamine. 2.1.11 Teenused – teenused, mida loetakse Kõrvalkuludeks. 2.1.12 Pangapäev – nädalapäev (kell 9 kuni 17), mis ei ole laupäev või pühapäev. Nädalapäeva ei loeta Pangapäevaks juhul, kui see on riiklik püha või selline püha, mille puhul seadus näeb ette vaba päeva. 2.1.13 Õigusakt – Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja seaduste alusel antud riigi või kohaliku omavalitsuse õigusaktid, poolte suhtes kohalduvad halduse üld- ja üksikaktid, üldkorraldused, samuti standardid, normatiivid või muud eeskirjad.
3.RUUMIDE KASUTUSOTSTARVE 3.1 Kostja kasutab Ruume kalatoodete tootmiseks ja sellega seotud tegevuseks (nt kalatoodete külmutamine, pakkimine, laadimine, transport jne). Ruume ei ole lubatud kasutada ühelgi teisel otstarbel ilma Hageja kirjaliku loata. 3.2 Kostjal on õigus hoida Ruumides oma Lepingu järgsete tegevuste jaoks mõistlikult vajalikke sisseseadeid ja esemeid, s.t tooraine, muu tootmiseks vajalik keemia jms, tagades keskkonnaalaste nõuete ja muude asjaomaste nõuete täitmise. Muude esemete kui Kostja tegevuste jaoks vajalikud, hoidmiseks Ruumides on vajalik eelnev kirjalik Hageja luba. 3.3 Kostja võib Ruume kasutada ainult seaduslike tegevuste tarvis kooskõlas Ruumide kasutusotstarbega.
4.RUUMIDE ÜLEANDMINE-VASTUVÕTMINE 4.1 Kostja on varasemalt olnud Ruumide otsene kasutaja, samuti on Kostja enne käesoleva Lepingu sõlmimist Ruumid ja selle tehnosüsteemid põhjalikult üle vaadanud, samuti on ta üle vaadanud Ruumide asetuse ja Hageja poolt esitatud sellega seotud dokumentatsiooni, ning on sellest tulenevalt teadlik Ruumide seisukorrast ning kinnitab, et Ruumid on Kostja tegevusteks ja sihtotstarbekohaseks kasutamiseks sobivad ning vastavad Lepingu tingimustele. Lisaks sellele on tehnoseadmete, sidesüsteemide ja muude Kostja tegevuseks vajalike süsteemide olemasolu, võimsused, korrasolek, Kostja tegevuse jaoks nõuetele vastavus ja muud olulised asjaolud Kostja poolt üle kontrollitud ning need vastavad Lepingu tingimustele. 4.2 Ruumide otsese valduse Kostjale üle andmine toimub 2 pangapäeva jooksul arvates Lepingu jõustumisest (kompromissi jõustumine). 3(14)
2-04-1577 4.3 Ruumide valduse Kostjale üle andmiseks sõlmivad Pooled kahepoolse üleandmisevastuvõtmise akti, milles märgitakse Ruumide seisukord, Ruumidega seotud mõõdikute näidud. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega loevad Pooled, et Kostjal ei ole Hagejale Ruumide seisukorraga seoses nõudeid. 4.4 Juhul, kui Kostja ei allkirjasta Alguskuupäeval Ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti põhjustel, mis ei ole sõltuvad Hagejast, loetakse Ruumid Kostja poolt kohaselt vastuvõetuks. Sellisel juhul loetakse Üüriperiood alanuks Alguskuupäeval. 4.5 Ruumide valduse Hagejale üleandmiseni lasub Ruumide ja nendes paiknevate asjade juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko Kostjal. Nimetatu laieneb ka Hageja varale, mis on Ruumide üleandmisega koos antud Kostja kasutusse. 4.6 Üüri ja Kõrvalkulusid hakatakse arvestama ning Kostjal algab nende tasumise kohustus alates Alguskuupäevast.
5.RUUMIDE KASUTAMINE JA KOSTJA ÄRITEGEVUS 5.1 Juhul, kui Ruumide kasutamisega Kostja tegevusteks võib kaasneda ükskõik milline negatiivne mõju Ruumidele või keskkonnale, vastutab Kostja täies ulatuses nii Hageja kui Kolmandate Isikute ees. Kostja on kohustatud kasutama Ruume kooskõlas Lepingus märgitud kasutusotstarbega Lepingust ja Õigusaktidest tulenevatel tingimustel. Kostja on teadlik Ruumide otstarbest ning kui Kostja kasutusse antakse Ruumid muul otstarbel, lasub sellega seotud riisiko Kostjal. 5.2 Hageja ei vastuta Kostja tegeliku Ruumide kasutamise eest. Kostja tagab, et Ruumide kokkulepitud kasutusviisile ei kohaldata eripärast riiklikku reguleerimist ning et Kostjal on Üüriperioodi vältel olemas kõik kehtivad load, mis on nõutud Ruumide Kostja tegevuste tarvis sisseseadmiseks ning opereerimiseks. Pooled on kokku leppinud, et Hageja ei vastuta selle eest, kui Ruumid, nende sihtotstarve või Ruumidel vajalike lubade (sh kasutusluba) vms puudumine takistab Kostjal oma tegevuse jaoks vajalike lubade saamist ja/või Kostja tegevust Ruumides ning et kogu sellega seotud riisiko on Kostja kanda. 5.3 Kostja on kohustatud omandama Ruumides tegutsemiseks vajalikud load omal kulul hiljemalt Ruumides tegeliku majandustegevuse alustamise ajaks ning Kostja kannab kõiki muid riske, kulusid ja kahjusid seoses majandustegevusega Ruumide kasutamisel, sealhulgas neid, mis tulenevad tööõiguse, tööohutuse ja tervishoiu regulatsioonist ja nõuetest, sanitaarnõuetest, reklaaminõuetest ning muudest Õigusaktidest tulenevatest nõuetest, samuti Kostjale tehtud ettekirjutustest ning muudest sarnastest asjaoludest. 5.4 Ruume ei või muuta ja/või parendada ilma Hageja eelneva kirjaliku loata. Eelpoolmainitu kehtib ka juhtudele, kus Leping sätestab Kostja Remondi-, Hooldus või parendamiskohustuse või mõne sarnase kohustuse järgimise. Kostjal on õigus teostada omal kulul ja riisikol muudatusi ja/või parendusi Hageja eelneva nõusoleku ja juhendite kohaselt, kui vastavad tööd on vajalikud täitmaks ametlikke nõudeid seoses Ruumide lepingujärgse kasutamisega. 5.5 Juhul, kui Kostja on Ruume muutnud (parendanud), taastab Kostja Ruumid endisel kujul omal kulul ja riisikol enne Lepingu lõppemise kuupäeva, välja arvatud, kui Pooled on kirjalikult kokku leppinud teisiti. 5.6 Pooled on kokku leppinud, et Hageja ei kompenseeri Kostjale ühtegi Kostja poolt Ruumidele tehtud parendust, sh Remondi või Hoolduse käigus tehtut, ei Lepingu kehtivuse ajal ega ka pärast Lepingu lõppemist või Lepingust taganemist või ülesütlemist mistahes alusel, sealhulgas selliseid parendusi, mis oluliselt tõstavad Ruumide väärtust, välja arvatud, kui Pooled on kompenseerimises eraldi kirjalikult kokku leppinud. Juhul, kui sellises kompenseerimises on kokku lepitud, vähendatakse/amortiseeritakse parenduste maksumus Lepingu kehtivuse perioodi jooksul. 4(14)
2-04-1577 5.7 Kostja vastutab kogu kahju eest, sealhulgas juhusliku kahju eest Ruumidele, mille põhjustas Kostja paigaldatud seade või muu ese või muudatus ja/või parendus või muu Kostja poolt teostatud töö. Kostja kohustub Hagejat koheselt sellisest kahjust teavitama. 5.8 Mistahes katkestused Ruumide ekspluateerimisel või tehnosüsteemide töös, mis ei ole põhjustatud Hageja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu, ei mõjuta Kostja kohustust tasuda Üüri ja muid makseid juhul, kui need likvideeritakse mõistliku ajaperioodi jooksul. 5.9 Kostja on kohustatud tagama Ruumides tuleohutuse ning vastutama kõigi tagajärgede eest, mis kaasnevad nimetatud kohustuse rikkumisega. Kostja on sel eesmärgil kohustatud järgima kõiki asjaomaseid Õigusakte, eeskirju, sealhulgas üldiste tuleohutusjuhiste ja Õigusaktide poolt kehtestatud nõudeid pääste- ja tuleohutusvarustusele, tulekahju hoiatussüsteemidele, avariivalgustussüsteemidele ning paigaldama Ruumidesse Õigusaktides sätestatud arvule vastavalt tulekustutid. Kostja kohustub Ruumides läbi viima tuleohutuskoolituse ning vastavalt Õigusaktidele koostama Ruumide osas tuleohutusauditi või muu tuleohutusega seotud reeglistiku, isegi, kui vastav kohustus on seaduses sätestatud hoonete omanikule. Hageja nõudmisel kohustub Kostja esitama kogu vastava koostatud dokumentatsiooni Hagejale, sh dokumentide muudatused. 5.10Kostja on kohustatud tagama Ruumide välisterritooriumi heakorra ja avaliku korra Lepingu lisas 1 kollase viirutatud ala piires. 5.11Juhul, kui Õigusaktide või eeskirjade muutumine tingib Ruumide ehituslikke või tehnilisi muudatusi, teostab Kostja Hageja eelneval kirjalikul loal ja tingimustel ümberehitustööd, välja arvatud tööd, mis puudutavad Ruumide põhikonstruktsioone, mille ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamise kohustus on Hagejal. Kostja kulutused seoses ehitustöödega kannab Kostja, need ei kuulu Hageja poolt kompenseerimisele, kui Pooled ei lepi kirjalikult kokku teisiti. 5.12Kostja on kohustatud esimesel võimalusel Hagejat teavitama mistahes Ruumides toimunud rikkest, tulekahjust vms, mis võiks ohustada Ruumide säilimist või Hageja kohustuste täitmist kolmandate isikute ees või muudest juhtumistest, mille osas on mõistlik eeldada, et Hagejat tuleb informeerida, võttes samas koheselt omal kulul tarvitusele abinõud võimaliku kahju tekkimise ärahoidmiseks, õnnetuse lokaliseerimiseks ning õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. 5.13Kui koos Ruumidega antakse Kostja kasutusse ka Hageja vara, ei vastuta Hageja selle vara tehnilise seisukorra, nõuetele vastavuse, töökorrasoleku vms eest. Kostjal puudub õigus kasutada mistahes õiguskaitsevahendeid seoses eelnimetatud Hageja varaga. 5.14Kostjal on õigus Hageja vara kasutada ainult selle paiknevuse asukohas ja üksnes Ruumide kasutamise otstarbe kohaseks tegevuseks. Kostja ei või Hageja vara nende paiknevuse asukohast eemaldada ega neid Kolmanda Isiku kasutusse anda ilma Hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta. 5.15Ilma Hageja vastava kirjaliku nõusolekuta ei ole Kostjal lubatud täielikult ega osaliselt Ruume anda Kolmandate isikute kasutusse, neid Kolmandatele isikutele allüürile anda ja/või anda käesolevast Lepingust tulenevaid või sellega seotud õigusi ja/või kohustusi osaliselt või täielikult üle Kolmandatele isikutele. 5.16Kostja kohustub omal kulul tagama Ruumide ja selle juurde erastatava maa (välisterritooriumi) ööpäevaringse valve. 5.17Käesolevas punktis 5 toodud Kostja ükskõik millise kohustuse rikkumist loevad Pooled oluliseks Lepingu rikkumiseks. 5.18Kostjal on õigus anda Ruume allüürile Hageja eelneval kirjalikul nõusolekul. 5.19Kehtivad üürilepingud kohustub Kostja Hagejale üle andma (lõpetama allüürilepingu ja võimaldama sõlmida Hagejal otseleping üürnikega) 1 kuu jooksul Hagejalt vastava teate saamist. 5(14)
2-04-1577
6.RUUMIDE HOOLDUS, REMONT JA MUUDATUSED 6.1 Kogu Ruumide Remondi ja Koristustööde kohustus lasub Kostjal tema kulul ja riisikol selliselt, et Ruumid on hoitud heas korras kogu Üüriperioodi jooksul. Kostja hoiab Ruume omal kulul Lepingujärgseks kasutamiseks sobivas olukorras ning hoolitseb nende sellises korras püsimise eest. 6.2 Hagejal on õigus, kuid mitte kohustus, viia Kostja igakordsel loal läbi Ruumide ülevaatusi hindamaks Kostjapoolset Ruumide hooldamist ja olukorda ning Lepingu täitmist, teatades sellest ette 1 (üks) Pangapäev. Kostjal on kohustus tagada esindaja juuresolek ülevaatusel, samuti ei tohi Kostja põhjendamatult keelduda juurdepääsuloa andmisest. 6.3 Kostja on kohustatud esitama Hagejale kooskõlastamiseks kõik plaanid ja joonised seoses Kostja poolt soovitavate ehituslike/tehniliste muudatustega Ruumides. 6.4 Kõik Ruumide Remondi ja Hoolduse kulud kannab Kostja ning Kostja vastutab kõikide nimetatud tööde teostamiseks vajalike ametlike lubade ja nõusolekute saamise eest. 6.5 Kostja vastutab kõikide kahjude eest, mis on tulenevad Kostja poolt Ruumides teostatud Hooldus-, Remondi- või ükskõik millistest muudest ehitus- ja parendustöödest. 6.6 Lepingu esemel tekkivad avariid lokaliseerib ja likvideerib ning taastab endise olukorra omal kulul Kostja. 6.7 Käesolevas punktis 6 toodud Kostja ükskõik millise kohustuse rikkumist loevad Pooled oluliseks Lepingu rikkumiseks
7.ÜÜR 7.1 Kostja kohustub maksma Üüri 1 euro igas kalendrikuus, millele lisandub käibemaks. Üüri tasutakse kord kvartalis Lepingus ettenähtud summas Hageja poolt esitatud arve alusel 10 päevase maksetähtajaga. 7.2 Kostja on kohustatud tasuma Üüri täies ulatuses (ilma mahaarvamisteta) ka aja eest, mil ta ei saanud Ruume kasutada temast endast sõltuvatel asjaoludel.
8.KÕRVALKULUD 8.1 Lisaks Üürile kohustub Kostja kandma kõik Ruumidega seotud kõrvalkulud. Kõrvalkulude eest tasub Kostja igakuiselt teenuse tarbimisele järgneva kuu 15.ks kuupäevaks. 8.2 Kõrvalkuludeks on Kostja poolt Ruumide kasutamisega seoses tarbitavad teenused, nagu näiteks elekter, soojusenergia, gaas, küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, nende teenustega seotud tehnovõrkude- ja süsteemide Hooldus, korrashoid, Remont, väliskoristus, nõutav lumekoristus, jääpurikate eemaldamine, teede liivatamine ja soolatamine, välisvalgustuse hooldus, kanalisatsiooni puhastus, turvateenused, prügivedu, Ruumide Remont, Hooldus, Ehitus- ja rekonstrueerimistööd, kindlustus, kõik ruumidega seotud maksud (sh tulevikus maamaks), mistahes muud kulud seoses Ruumide kasutamise otstarbe või eripäraga, Ruumide juurde erastatava maa-ala korrashoiu kulud, Ruumide ja välisterritooriumi halduse ja hooldusega ning remondiga seotud teenuse osutamise kulud jne. 8.3 Pooled on kokku leppinud, et Hageja ei kohustu ise kandma ühtegi kulu seoses Ruumidega ega selle välisterritooriumiga (vastavalt lepingu p. 5.10.). Eeltoodust tulenevalt loetakse Kõrvalkuludeks ka mis tahes muid Ruumidega seotud Hageja kulusid peale nende, mis on loetletud või millele on viidatud käesolevas Lepingus, samuti selliseid, mille kasutamine algab pärast käesoleva Lepingu sõlmimist. Lepingus sätestatud Kõrvalkulude loetelu ei ole lõplik. 8.4 Käesoleval hetkel on Kostja sõlminud kommunaalteenuste saamiseks otselepingud vastavate organisatsioonidega. Juhul, kui Hageja sõlmib lep. p. 8.2. nimetatud teenuste saamiseks otselepingud, tasub Kostja lepingu p 8.2. nimetatud teenuste eest otse Hagejale, esitades Kostjale teenuse osutamise eest saadud alusdokumendid. 6(14)
2-04-1577 8.5 Juhul, kui Kostja ei tasu Lepingust tulenevaid makseid õigeaegselt, on Hagejal õigus nõuda viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 8.6 Hageja ei vastuta Teenuste varustuse katkestuste eest, välja arvatud, kui katkestus on otseselt põhjustatud Hageja tahtlikust tegevusest või raskest hooletusest. 8.7 Juhul, kui Kostja ei ole tasunud täies ulatuses Üüri või muid Lepingu alusel tasutavaid makseid või võlale lisanduvat viivist 10 (kümne) päeva jooksul tasumise tähtpäevast, on Hagejal õigus peatada omal äranägemisel ühe või mitme Teenuse osutamine, teatades sellest mistahes viisil (sealhulgas e-post) ette ühe (1) Pangapäeva, kuni Kostja poolt võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja poolt võlgnevuse täieliku tasumise korral taastab Hageja Kostjale teenuse kasutamise võimaluse 2 Pangapäeva jooksul võlgnevuse täielikust laekumisest või laekumisest teadasaamisest (juhul, kui makse ei sooritatud otse Hagejale).
9.VASTUTUS JA KINDLUSTUS 9.1 Hageja ei kanna vastutust materiaalsete väärtuste, mida Kostja hoiab Ruumides või välisterritooriumil, kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui see on toimunud Hageja poolt tahtliku Lepingu rikkumise otsesel tagajärjel või Hageja poolt raskest hooletusest põhjustatud Lepingu rikkumise otsesel tagajärjel. Hageja vastutab ka mistahes muu Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest üksnes raske hooletuse või tahtluse korral. Nimetatud vastutuse piirang kehtib kõigi õiguskaitsevahendite osas. 9.2 Kui Hageja vastutab Kostjale tekkinud kahju eest Lepingu alusel, siis on Hageja poolt Kostjale tasutav maksimaalne kahjutasu tekitatud kahju eest piiratud otsese kahjuga.
10.LEPINGU ÜLESÜTLEMINE 10.1Hagejal on õigus käesolev Leping erakorraliselt üles öelda, kui esineb ükskõik milline alljärgnev alus: 10.1.1 Kostja ei ole tasunud Lepingus sätestatud rahalist kohustust osaliselt või täielikult enam kui 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul pärast maksetähtaega ning ei ole makset täies ulatuses tasunud ka Hageja poolt antud täiendava, vähemalt 20 Pangapäeva pikkuse tähtaja jooksul; 10.1.2 Kui Kostja on kalendriaastas viivitanud ükskõik millis(t)e Lepingu järgse(t)e makse(t)e tasumisega kokku 30 päeva või rohkem, sõltumata sellest, kas viivituses on oldud järjestikuselt või erinevatel ajavahemikel, millisel juhul Hageja ei pea Kostjale andma täiendavat kohustuse täitmise tähtaega; 10.1.3 Kostja kasutab Ruume vastuolus Ruumide kasutusotstarbe või Lepinguga, sh kuid mitte ainult, kui Kostja teeb parendusi või muudatusi ilma Hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta või rikub Ruumide seisundit ning ei ole rikkumist lõpetanud ka Hageja poolt antud täiendava, vähemalt 20 Pangapäeva pikkuse tähtaja jooksul; 10.1.4 Kostja annab Ruumid allüürile või muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma Hageja eelneva kirjaliku loata ning ei ole rikkumist lõpetanud ka Hageja poolt antud täiendava, vähemalt 20 Pangapäeva pikkuse tähtaja jooksul. Käesoleval hetkel on Kostja sõlminud 10 üürilepingut, mis on lisatud käesolevale Lepingule. Olemasolevate üürilepingute muutmine ja/või pikendamine eeldab samuti Kostjapoolset kirjalikku nõusolekut. 10.1.5 Esineb muu Lepingu oluline rikkumine ning Kostja ei ole rikkumist lõpetanud ka Hageja poolt antud täiendava, vähemalt 20 Pangapäeva pikkuse tähtaja jooksul. 10.1.6 Kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot, toimub likvideerimine, sundlõpetamine või muu Kostja kui juriidilise isiku tegevuse lõpetamisele suunatud tegevus. 10.2 Kostjal on õigus käesolev Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, kui: 10.2.1 Ruumide osas tekib Lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest Kostja ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama ning mis on tekkinud Hageja poolse 7(14)
2-04-1577 Lepingu rikkumise tõttu ning millest Hageja on teadlik või peab sellest teadlik olema ning kui selline puudus välistab Ruumide sihtotstarbekohase kasutamise või piirab seda olulisel määral ning Hageja ei ole puudust kõrvaldanud ka Kostja poolt antud täiendava mõistliku aja jooksu, mis ei või olla lühem kui 30 Pangapäeva.
10.3.Kostjal on õigus ilma mõjuva põhjuseta käesolev leping üles öelda kuue (6) kuulise etteteatamisega.
11.RUUMIDE VABASTAMINE 11.1Mitte hiljem kui Lõppkuupäeval – ka siis, kui see langeb puhkepäevale või puhkepäeva eelsele päevale – annab Kostja Hagejale üle Ruumide valduse, kusjuures Ruumid peavad olema tühjad, puhtad, korrastatud ning üldseisundi poolest Alguskuupäevaga samaväärses seisukorras (tavapärast kulumist arvestades), st heas korras ja defektideta ning arvestades käesoleva Lepingu alusel Hageja nõusolekul Ruumide osas tehtud parendusi (kui Pooled on kirjalikult kokku leppinud, et Kostja ei pea neid eemaldama). Ruumide vabastamisel peab Kostja üle andma ka Ruumide üleandmisel Ruumides paiknenud Hageja vara selle täies komplekssuses ja mitte halvemas seisus kui nende üleandmisel. Sellele lisaks peab Kostja omal kulul likvideerima kogu Lepingu esemele ja selle juurde erastatavale maa-alale Kostja poolt nii käesoleva üürilepingu kui varasema Lepingu eseme omanikuks oleku ajal tekitatud võimaliku keskkonnareostuse, Poolte poolt eraldi kokku lepitud tähtaja jooksul. 11.2Kui Hagejaga ei ole sõlmitud kirjalikult teistsugust kokkulepet, on Kostjal õigus ja kohustus enne Lõppkuupäeva eemaldada Ruumidest kõik tema kulul hangitud ja paigaldatud asjad, sisustusesemed ja tehnoseadmed ja taastama Ruumides seisukorra nagu see oli Kostjale üleandmise hetkel, et loovutada Hagejale Alguskuupäevaga samaväärses seisukorras (tavapärast kulumist arvestades) olevad Ruumid. 11.3Hiljemalt Lõppkuupäeval viivad Pooled läbi Vabastatud Ruumide ühise ülevaatuse, et kindlaks teha võimalikud kõrvaldamist vajavad puudused ning allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt, millega Kostja annab üle ja Hageja võtab vastu Vabastatud Ruumide valduse. Vabastatud Ruumide ülevaatuse ajaks peavad Ruumid olema tühjad ja puhtad ning koristatud. Pärast Vabastatud Ruumide ülevaatust annab Kostja kõik Ruumide võtmed, kaardid ja muud sissepääsu võimaldavad esemed Hagejale üle. 11.4Kui Kostja ei anna Ruumide valdust üle Lõppkuupäevaks, on Hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist 300 eurot päevas iga viivitatud päeva eest. 11.5Ruumide valduse Hagejale tagastamisel, kui tagastamine toimub Lõpptähtaja saabumisega seoses, mitte Kostja poolt Lepingu rikkumise tõttu, tasub Hageja Kostjale Ruumide tagastamisega seotud hüvitise summas 200 000 eurot. Nimetatud rahasumma tasub Hageja Kostjale pärast Kostja poolt Ruumide vabastamist ja üleandmisevastuvõtmise akti sõlmimist, 10 päeva jooksul ja eeldusel, et Ruumid vastavad käesolevas punktis 11 nimetatud tingimustele. Nimetatud summa õigeaegselt tasumata jätmisel on Kostjal õigus nõuda viivist 0,05% päevas tasumata summast. 11.6Juhul, kui Kostja rikub käesolevat lepingut ja Hagejal tekib tema vastu rahalisi nõudeid, on tal õigus nende summade võrra lep. p. 11.5 nimetatud summat vähendada 11.7Pooled on kokku leppinud, et punktis 11.5. nimetatud kohustus ei muutu sissenõutavaks enne 17. aprilli 2017. 11.8Juhul, kui Kostja on esitanud lepingu ülesütlemise avalduse 1 aasta jooksul alates ruumide üleandmisest, tasub Hageja Kostjale lepingu p. 11.5. nimetatud summa ( 200 000 eurot) asemel 40 000 eurot, kuid mitte varem kui 17. aprill 2013 (eeldusel, et ruumide valdus on Hagejale tagastatud). 11.9Juhul, kui Kostja on esitanud lepingu ülesütlemise avalduse järgneva 1 aasta jooksul , tasub Hageja Kostjale lepingu p. 11.5. nimetatud summa (200 000 eurot) asemel 80 000 8(14)
2-04-1577 eurot, kuid mitte varem kui 17. aprill 2014 (eeldusel, et ruumide valdus on Hagejale tagastatud). 11.10 Juhul, kui Kostja on esitanud lepingu ülesütlemise avalduse järgneva 1 aasta jooksul, tasub Hageja Kostjale lepingu p. 11.5. nimetatud summa (200 000 eurot) asemel 120 000 eurot, kuid mitte varem kui 17. aprill 2015 (eeldusel, et ruumide valdus on Hagejale tagastatud). 11.11 Juhul, kui Kostja on esitanud lepingu ülesütlemise avalduse järgneva 1 aasta jooksul, tasub Hageja Kostjale lepingu p. 11.5. nimetatud summa ( 200 000 eurot) asemel 160 000 eurot, kuid mitte varem kui 17 04 2016. a (eeldusel, et ruumide valdus on Hagejale tagastatud). 11.12 Lepingu p.11.5. nimetatud summade tasumist käendab OÜ Wermontes.
12.LEPINGU MUUTMINE 12.1Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja kirjutatakse alla mõlema Poole poolt. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatus tühine. 12.2Ühe poole esitatud taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Pool läbi ja vastab sellele 10 Pangapäeva jooksul arvates taotluse saamise päevast. Muutmise ettepanekule vastamata jätmist loetakse ettepanekuga mittenõustumiseks.
13.VAIDLUSED 13.1Lepingule ja sellega seotud vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust. Kõik käesoleva Lepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. 13.2Kõik käesolevast Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused, lahkarvamused ja nõuded, mida Pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, kuuluvad lahendamisele Harju Maakohtus
14.KONFIDENTSIAALSUS JA ÄRISALADUS 14.1Pooled kohustuvad tähtajatult, sõltumata Lepingu kehtivusest või mistahes põhjusel lõppemisest, hoidma konfidentsiaalsena käesoleva Lepingu tingimusi ja sellega seotud infot, mistahes tehnoloogiaid, oskusteavet, tehnilist või mittetehnilist informatsiooni, samuti poolte poolt käesoleva Lepinguga seoses sisestatud, esitatud või avalikustatud andmeid, samuti muud rangelt konfidentsiaalset teavet (ühiselt nimetatud edaspidi Ärisaladus) ning hoiduma avalikustamast või muul viisil avaldamast Ärisaladust kolmandatele isikutele, ilma eelneva teise Poole kirjaliku nõusolekuta. Käesolev konfidentsiaalsuskohustus ei piira Poole õigust avaldada konfidentsiaalset informatsiooni Poole töötajatele (kui neid on), liikmetele (kui neid on), aktsionäridele, väärtpaberibörsile, advokaatidele, krediidiettevõtetele, audiitoritele, Poole poolt valitud nõustajatele ja/või konsultantidele, millisel juhul Pool tagab, et Ärisaladuse saaja täidab käesoleva sätte nõudeid nagu ta oleks Lepingu osapool või juhul, kui imperatiivne seadusesäte kohustab Poolt sellist informatsiooni avaldama. 14.2Kostja on kohustatud hoidma salajas Ruume puudutavad turvasüsteemid, koodid, plaanid, joonised jms. 14.3Kostjal ei ole lubatud ilma Hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta eemaldada või endale jätta temale tutvumiseks esitatud Ärisaladust sisaldavaid dokumente või muid andmekandjaid ega teha neist koopiaid. Kui Kostja on saanud Hagejalt Ärisaladust sisaldavaid andmeid, dokumente, muid andmekandjaid või esemeid, kohustub ta need Hageja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõudmisel viivitamatult Hagejale tagastama, jätmata sellest endale koopiaid. 14.4Pooled lepivad kokku, et käesolevas Lepingus kokku lepitud tingimused Ärisaladuse avalikustamisele ja kasutamisele kehtivad täies ulatuses ka sellisele Ärisaladusele, mis edastati teisele Poolele enne Lepingu allkirjastamist. 14.5Pooleleeilaienekäesolevkonfidentsiaalsuskohustus,kuiTeinepoolrikubkäesolevast Lepingust tulenevaid kohustusi.
15.INTELLEKTUAALNE OMAND 9(14)
2-04-1577 15.1Pooled on kokku leppinud, et kui Kostja teostab Ruumides Remondi- ja parendustöid ja Lepingu lõppemisel vastavalt Poolte kokkuleppele ei taasta Kostja Ruumide endist olukorda, siis kogu selliste töödega seotud dokumentatsiooni omandiõigus läheb Lepingu lõppemisel automaatselt Hagejale ning Kostja kohustub dokumentatsiooni valduse Hagejale üle andma koos Ruumide vabastamisega hiljemalt Lõppkuupäeval. Dokumentatsiooni omandamise eest eraldi tasu Hageja Kostjale ei maksa. 15.2Koos dokumentatsiooni omandiõiguse üleminekuga lähevad dokumentatsiooni osas Kostjale kuuluvad varalised õigused Hagejale üle tasuta, tingimusteta, tagasivõtmatult ning tähtajatult. Samuti ei ole Kostjal õigust mistahes litsentsitasudele. Pooled on kokku leppinud, et dokumentatsiooni muutmiseks ei ole Hageja kohustatud küsima Kostja nõusolekut ja/või maksma selle eest Kostjale tasu.
16.VÄÄRAMATU JÕUD 16.1Pool ei vastuta Lepingu rikkumise eest, kui rikkumine oli tingitud vääramatu jõu (Force majeure) asjaoludest. Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatuks jõuks loevad Pooled Lepingu mõttes muuhulgas sõjategevust, streike, massirahutusi, tulekahju, elektrikatkestusi ( mis väljuvad Poole mõjualast), loodusõnnetusi, sh üleujutused, torm jne, kui sellised asjaolud muudavad võimatuks Lepingu täitmise. 16.2Kui esinevad vääramatu jõu asjaolud, kohustuvad Pooled tegema mõistlikku koostööd nende asjaolude kõrvaldamiseks. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad rohkem kui 30 päeva, on kummalgi poolel õigus käesolev Leping üles öelda.
17.TEATED 17.1Poole iga nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. Lepingu ülesütlemise või taganemise avaldus peab olema kirjalikus vormis. 17.2Üks Pool edastab Lepinguga seotud teated teise Poole Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Lepingupoolt. 17.3Pooled on kokku leppinud, et seni, kuni Kostja ei ole Hagejale teatanud oma juriidilise aadressi või postiaadressi muutumisest, lähtub Hageja Lepingus sätestatud aadressist. Eeltoodut kohaldatakse ka Lepingu või seaduse järgsetele teadetele, mis edastatakse Kostjale pärast Lepingu lõppemist, sõltumata sellest, et kohtu registriosakonnast võib nähtuda Kostja juriidilise aadressi muutus 17.4Teadete edastamine toimub telefoni või e-posti teel, v.a juhtudel, kui Lepingus on ette nähtud teate kirjalik vorm. 17.5Kirjalikud teated saadetakse teisele Poolele posti teel tähitud kirjaga või antakse teisele Poolele üle allkirja vastu. Posti teel edastatud Kirjalik teade loetakse teisele Poolele üle antuks, kui postitamisest on möödunud 10 (kümme) Pangapäeva. 17.6E-posti teel saadetud teade loetakse kätteantuks selle saatmisele järgneval Pangapäeval välja arvatud juhul, kui Poolele on 3 (kolme) päeva jooksul pärast e-kirja saatmist saabunud teise Poole elektroonilise kirjahaldusprogrammi poolt väljastatav veateade selle kohta, et vastavat e-kirja ei saanud kohale toimetada. 17.7Lepingu järgsed arved saadetakse lihtposti teel Kostja käesolevas Lepingus näidatud aadressile, või Kostja poolt Hagejale teatatud muule aadressile. Hageja esitab Lepingu järgsed arved lisaks ka elektrooniliselt Kostja käesolevas Lepingus sätestatud e-posti aadressile. C. Jaotis – Osaühingu osa müügileping
1.POOLED Igor Borodin, isikukood 35009070292, elukoht XXX, edaspidi nimetatud Müüja ja Wermontes OÜ, registrikood 10806968, Liivalaia 13, Tallinn, edaspidi nimetatud Ostja, 10(14)
2-04-1577 mille esindajana tegutseb juhatuse liige Indrek Uudeküll edaspidi koos nimetatud Pooled, eraldi ka Pool, sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas:
2.LEPINGU ESE 2.1 Lepingu esemeks on STENDAL HALDUSE OÜ (edaspidi nimetatud osaühing) neljakümne tuhande (40 000) krooni (s.o 2556 euro) suuruse nimiväärtusega osa (edaspidi nimetatud lepingu ese), mis moodustab ükssada protsenti (100%) osaühingu osakapitalist. 2.2 Osaühing on kantud äriregistrisse 19 09 2001. a ning selle B-kaardile kantud andmed on alljärgnevad - ärinimi: STENDAL HALDUSE OÜ, asukoht Harju maakond; registrikood 10805182; osakapitali suurus: 40000 EEK; staatus – pankrotis, pankrotihaldur: Liina Nõmmik, isikukood 45111160281; majandusaasta algus 01.01 ja lõpp 31.12; põhikirja kinnitamise kuupäev 31. juuli 2001. 2.3 Vastavalt osaühingu pankrotihalduri poolt 10 04 2012. a välja antud osanike nimekirjale kuulub Müüjale osaühingu neljakümne tuhande krooni suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab ükssada (100) protsenti osaühingu osakapitalist ning osanike nimekirjas ei sisaldu Müüjale kuuluva osa suhtes märget pantimise ega muul viisil koormamise kohta. 2.4 Müüja kinnitab, et: 2.4.1 Lepingu ese on Müüja ainuomand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud pandiõigusega ega muude kolmandate isikute õigustega. 2.4.2 Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole vastu võetud otsust äriregistrisse kantud osakapitali suuruse muutmiseks. 2.4.3 Müüja kinnitab, et temale teadaolevalt osaühingu aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast ning need dokumendid kajastavad kõiki osaühingu varasid ja kohustusi. Müüjal puuduvad osaühingu vastu igasugused rahalised nõuded. 2.4.4 Osaühingul puuduvad Müüjale teadaolevalt bilansivälised kohustused. 2.4.5 Osaühing on pankrotis. 2.4.6 Osaühingul on käimas järgmised kohtuvaidlused: tsiviilasi 2-04-1577. 2.4.7 Osaühingul ei ole käimas lepingus nimetamata kohtuvaidlusi. 2.4.8 Käesoleva lepingu sõlmimisega ei kahjustata Müüja võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit. 2.4.9 Müüja ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust ning ei esine aluseid selliste avalduste või hoiatuste esitamiseks. 2.4.10 Tema seaduslik abikaasa Natalia Borodina (ik:45109180319) elukohaga XXX on andnud 10. aprillil 2012 Müüjale volituse nende ühisvara hulka kuuluva OÜ Stendal Haldus osa müügiks. Volikiri on lisatud käesolevale kompromisslepingule. 2.5 Ostja esindaja kinnitab, et: 2.5.1 Ostja on tutvunud osaühingu põhikirjaga ning Müüja poolt esitatud osaühingut puudutava dokumentatsiooniga. 2.5.2 Ostja on teadlik kõikidest osaniku õigustest ja kohustustest, mis tulenevad osaühingu põhikirjast. 2.5.3 Ostja ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust. 2.5.4 Ostja on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei kahjustata Ostja võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. 2.5.5 Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud.
11(14)
2-04-1577 2.6 Osalejad kinnitavad, et nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, nad ei soovi täiendavate dokumentide hankimist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist .
3.LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND 3.1 Müüja müüb ja Ostja ostab käesoleva lepingu punktis üks (1) nimetatud osaühingu osa nimiväärtusega nelikümmend tuhat krooni (2556 eurot) ja seeläbi saab Ostja osaühingu ainuosanikuks omandades ükssada (100) protsenti osaühingu osakapitalist ning osadest tulenevast häälte arvust. 3.2 Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga ükssada (100) eurot, milline tasutakse Müüjale kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu kinnitamisest kohtuliku kompromissina tsiviilasjas nr 2-04-1577 ja määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisest. 3.3 Peale käesoleva lepingu sõlmimist ja kohtuliku kompromissina kinnitamist jääb: 3.3.1 Wermontes OÜ le kuuluma osaühingu osa nimiväärtusega nelikümmend tuhat (40 000) krooni (s.o 2556 eurot), mis moodustab ükssada protsenti (100%) osaühingu osakapitalist, ning osast tulenevast häälte arvust.
4.OSALUSE ÜLEMINEK 4.1 Müüja ja Ostja lepivad kokku, et kõik lepingu esemeks oleva osaga seotud õigused ja kohustused lähevad Ostjale üle käesoleva Lepingu kinnitamisega kohtuliku kompromissina. Osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist. 4.2 Ostjal on õigus lepingust taganeda, kui käesolevat lepingut ei kinnitata kohtuliku kompromissina või kui vastava kohtumääruse peale esitatakse määruskaebus. Lepingust taganemisel ei pea Ostja Müüjale mitte midagi hüvitama.
D. KOMPROMISSI LÕPPSÄTTED
1.1 Käesolev Leping on koostatud ja allkirjastatakse 5 eksemplaris, millest Kostjale, Hagejale, OÜ’le Wermontes ja Igor Borodinile jääb igaühele üks eksemplar ning üks eksemplar esitatakse kohtule kompromissi kinnitamiseks. 1.2 Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena Lepingu tingimusi ning kogu Lepingu alusel või lepingueelsete läbirääkimiste käigus saadud informatsiooni teise Poole majandustegevuse ja finantsseisundi kohta. Konfidentsiaalseks loetakse ka kogu sellist informatsiooni, mis Poolele ei oleks teatavaks saanud ilma Lepingu sõlmimiseta. Eeltoodud informatsioon ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise Poole nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine on õigusaktide kohaselt Poolele kohustuslik või kui tegemist on informatsiooni avaldamisega pankadele ning professionaalsetele konsultantidele, kelle suhtes kehtib vaikimiskohustus. 1.3 Lepingu lisadeks selle allkirjastamise hetkel on : Lisa 1- Ehitiste loetelu – 1-l lehel Lisa 2- üürilepingu eseme asendiplaan – kokku 1-l lehel Lisa 3- üürilepingute nimekiri ja üürilepingute ärakirjad – 19-l lehel Lisa 4- Natalia Borodina 10.04.2012. a Volikiri – 1-l lehel Lisa 5- kohtumääruse ärakiri
2.1.Pooled lühendavad edasikaebamise tähtaega ja lepivad määruskaebuse esitamise tähtajaks kokku 1 (üks) päev.
3.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-04-1577 menetlus.
4.Jaotada menetluskulud vastavalt kompromisslepingule; menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
12(14)
2-04-1577
5.Tühistada Viru Maakohtu 07. märtsi 2006 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu – keeld Narva-Jõesuu Linnavalitsusel ja Ida-Viru Maavanemal toimingute tegemiseks OÜ-le Kirderand kuuluvate ehitiste juurde kuuluva maa, asukohaga XXX, erastamiseks. Kohus selgitab, et menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 1 (üks) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on Stendal Halduse OÜ (pankrotis) hagi OÜ Kirderand vastu müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kohus tuvastas, et Stendal Halduse OÜ (pankrotis), OÜ Kirderand, Igor Borodini ja Wermontes OÜ vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 13(14)
2-04-1577 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi sõlmimisel leppisid hageja ja kostja kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et vähendavad edasikaebamise tähtaega ühe päevani ja seega võib kohtumäärusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Hagi tagamine Viru Maakohtu 07. märtsi 2006 kohtumäärusega hagi tagamise korras keelas kohus Narva-Jõesuu Linnavalitsusel ja Ida-Viru Maavanemal toimingute tegemine OÜ-le Kirderand kuuluvate ehitiste juurde kuuluva maa, asukohaga Suur-Lootsi 1, Narva-Jõesuu, erastamiseks. Vastavalt TsMS § 386 lg 4, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus lõpetas tsiviilasja menetluse ja seega tuleb hagi tagamise abinõu tühistada. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.