Laine Hanseni, Galina Khaltourina, Kalju Eiti ja Tiina Pikase avaldus Helvi Piirsoni kohustamiseks tehnorajatise talumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. detsembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helvi Piirsoni määruskaebus Laine Hanseni, Galina Khaltourina ja Kalju Eiti määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Helvi Piirson (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Määruskaebuse esitajad (avaldajad): Laine Hansen (isikukood: XXXXXXXXXXX), Galina Khaltourina (isikukood: XXXXXXXXXXX), Kalju Eit (isikukood: XXXXXXXXXXX), avaldajate esindaja vandeadvokaat Rene Varul Puudutatud isikud: Maie Anijärv (isikukood: XXXXXXXXXXX) ja Ove Saar (isikukood: XXXXXXXXXXX) Avaldaja: Tiina Pikas (isikukood: XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Helvi Piirsoni määruskaebus rahuldamata ja rahuldada Laine Hanseni, Galina Khaltourina ja Kalju Eiti määruskaebus. Muuta Tartu Maakohtu 9. detsembri 2011 määruse resolutsiooni punkti 5 ning jätta menetluskulud maakohtus Helvi Piirsoni kanda. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 9. detsembri 2011 määrus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Helvi Piirsoni kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Laine Hansen, Galina Khaltourina, Kalju Eit ja Tiina Pikas esitasid avalduse Helvi Piirsoni kohustamiseks tehnorajatise talumiseks. Avalduses esitatud põhjenduste kohaselt kulgeb avaldajate kanalisatsioonitrass läbi naaberkinnistu XXX ja lähtub sealt edasi linna ühisveevärki. 2010 oktoobrikuu lõpus lõikas H. Piirson välja jupi kanalisatsioonitrassist, mis kulgeb avaldajate kruntidelt, kuid mis asub puudutatud isiku kinnistul. Sellise tegevusega võttis H. Piirson avaldajatelt võimaluse vee kanaliseerimiseks ja selle suunamiseks AS-i Tartu Veevärk trassidesse, mistõttu on avaldajatel raskendatud vee ja tualeti kasutamine. H. Piirson on kanalisatsioonitrassi lõhkunud ja täitnud võõrkehadega ning takistab AS-i Tartu Veevärk avariiteenistusel torusid parandamast, kuna ei luba neid oma kinnistule. Avaldajad on sunnitud kutsuma reovee äraviimiseks paakauto või tühjendama seda oma kinnistutele, mis on ebanormaalne olukord. Alates 1992 on XXX kinnistu reovesi jooksnud läbi XXX kinnistu XXX krundi all olevasse reovee äravoolu ühenduskaevu, kust on reovesi edasi kulgenud AS Tartu Veevärk kuuluvasse ühisvõrku. Kuivõrd kanalisatsioonitorustik on vajalik avaldajate kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks ning on rajatud seaduslikul alusel, on puudutatud isikul seadusest tulenev kohustus kanalisatsioonitrassi talumiseks oma kinnistul. Avaldajad taotlesid seada aadressil XXX asuvale kinnisomandile (registriosa 36703) tähtajatu kitsendus ja määrata XXX (registriosa 2509003) ja XXX (registriosa 4133603) kasuks kanalisatsioonitrassi talumise kohustus vastavalt avalduse lisas nr 5 märgitud plaanile ning kanda märkus kanalisatsioonitrassi talumise kohustuse kohta kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr 36703 kolmandasse jakku. 30.12.2010 määrusega kohaldas kohus asjas hagi tagamise korras esialgset õiguskaitset ning kohustas H. Piirsoni taluma XXX kinnistul kulgevat kanalisatsioonitrassi kuni tsiviilasjas nr 210-66688 tehtava kohtulahendi jõustumiseni ja lubama XXX kinnistule kolmandaid isikuid kanalisatsioonitrassi parandamiseks. 12.10.2011 võttis avaldaja T. Pikas avalduse tagasi.
2.H. Piirson vaidles avaldusele vastu.
Vastuväidete kohaselt ei ole avaldajad tõendanud kanalisatsioonitrasside ehitamise seaduslikkust ja avaldajate omandiõigust. H. Piirson ei ole teinud avaldajatele takistusi XXX kinnistul paikneva kanalisatsioonikaevu kasutamisel, võimalike avaldajatele kuuluvate kanalisatsioonitrasside kasutamisel ega kanalisatsioonitrasside parandamisel. Vaidlust ei saa olla selles, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnorajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist enne 01.04.1999. Käesoleval ajal ei ole aga puudutatud isikule teada, millal viidatud kanalisatsioonitrass ehitati ja kes on selle omanikud. Puudutatud isiku valduses on AS Tartu Veevärk 18.09.1997 kiri, milles märgitakse: „Käesoleval ajal elamul XX puudub kanalisatsioon ja see on lahendatud kogumiskaevu abil, milline asub XXX ca 10 m kaugusel.“ Ka märgitakse kirjas, et AS Kommunaalprojekt poolt oli koostatud XXX kanaliseerimise projekt ja vajadusel saaks seda kiiresti rajada. Tänaseks on kõnesolevast situatsioonist möödas 13 aastat. Ehitusregistri andmetel seisuga 16.02.2011 ei oma XXX elamu kanalisatsiooni ja puudub isegi pesemisvõimalus. H. Piirsoni järelpärimisel Tartu Linnavalitsuses 16.02.2011 tuli ilmsiks, et XXX elamul on välja ehitatud kanalisatsioon ühendusega XXX kanalisatsioonitrassi (ehitustööd teostati oktoobrikuus 2010). Ehitusregistri andmetel XXX elamul on kanalisatsioon. Samas nähtub XXX majavalduse 29.04.1988 ülemõõtmisprojektist, et elamu kanalisatsiooni trass ei suundu puudutatud isiku kinnistule. XXX elamul peaks olema omaette kanalisatsiooniühendus. XXX elamu juurest puudutatud isiku kogumiskaevu kulgev trass paikneks nagu puudutatud isiku kõrvalhoone all (kõrvalhoone oli ehitatud projekti kohaselt).
3.Puudutatud isik Ove Saar avaldas, et temal vaidluses õiguslik huvi puudub. XXX kanalisatsioonitrass kulges küll läbi XXX, kuid 2010 ehitati XXX kanalisatsioonitrass välja otse XXX tänavale.
4.Tartu Linnavalitsuse arvamuse kohaselt on XXX omanik kohustatud säilitama veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste nõuetekohast seisukorda ning tagama, et tema kinnistut läbivate torustike abil oleks XXX ja XXX elanikele võimaldatud veevarustus ja reovee ärajuhtimine. XXX kinnistu omanikul on asjaõigusseaduses sätestatud talumiskohustus ning tal puudub alus nõuda tehnovõrgu kõrvaldamist XXX kinnistult. Linnavalitsuse hinnangul ei ole põhjust kahelda avalduse lisas 5 esitatud plaanil kujutatud trasside õiguspärasuses, mida kinnitab ka lisatud Tartu Linna 2. elamujaoskonna 19.06.1992 teatis nr 87. Antud juhul ei ole kahtlust, et XXX kinnistut läbiva kanalisatsioonitrassi kasutamine on hädavajalik XXX ja XXX kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks. Kinnistu nr 36703 on kantud kinnistusraamatusse 03.04.1996 ning kõige hilisem kanalisatsioonitorustikku rajamist tõendav dokument on aastast 1992. Seega on nii torustiku rajamine kui kinnistu esmakinnistamine toimunud enne 01.04.1999 ja on põhjendatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 kohaldamine. Tartu Linnavolikogu 14.09.2006 määrusega nr 37 on kinnitatud Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Eeskirjast tulenevalt on linnavalitsusel ühisveevärgi ja kanalisatsiooni korraldamisega puutumust vaid nii palju, et linnavalitsus kehtestab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hinna volikogu kehtestatud korras, samuti teostab volikogu poolt volitatud isik erinevaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seonduvaid kontrolle. Kinnistu omaniku poolt kanalisatsioonirajatise lõhkumine võib ohustada ühisveevärki ja/või –kanalisatsiooni, samuti mõjutada vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk teenuse osutamist.
5.AS Tartu Veevärk arvamuse kohaselt ei saa kanalisatsioonitrassi ehitamise aja väljaselgitamisel lähtuda esitatud plaanidest, sest plaanid on koostatud erinevatel eesmärkidel ja trassid ei pruugi plaanidel olla märgitud. Saab järeldada, et kanalisatsioonitorud on olnud olemas
1995. aastast. Kui on olnud toimiv kanalisatsioonitoru, saab selle korda teha ja mõistlik oleks selle edasi toimimine.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus jättis T. Pikase avalduse H. Piirsoni kohustamiseks tehnorajatise talumiseks läbi vaatamata. Maakohus rahuldas L. Hanseni, G. Khaltourina ja K. Eiti avalduse H. Piirsoni kohustamiseks tehnorajatise talumiseks. Maakohus tuvastas XXX kinnistu nr 36703 omaniku H. Piirsoni kohustuse taluda XXX kinnistu nr 2509003 teenindavat kanalisatsioonitorustikku vastavalt tl 14 märgitud plaanile. Kohus tuvastas H. Piirsoni kohustuse anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr 36703 III jakku 1. järjekohale märkuse kandmiseks Tartu Maakohtu 09. detsembri 2011 määruse alusel: tähtajatu kanalisatsioonitorustiku talumiskohustus kinnistu (XXX) nr 2509003 igakordse omaniku kasuks. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on kinnistusregistri väljavõttega tõendatud, et kinnistu XXX (registriosa nr 2509003) omanikena on kinnistusraamatusse sisse kantud G. Khaltourina, M. Anijärv, L. Hansen ja K. Eit. Kinnistusregistri väljavõttega on tõendatud, et kinnistu XXX omanikuna on 03.04.1996 sisse kantud puudutatud isik H. Piirson. Nimetatud kinnisasjad on naaberkinnisasjad. Avaldajate väitel on elamu XXX kanalisatsioonitrass rajatud aastakümneid tagasi ja kulgenud läbi XXX kinnistu ja sealt edasi linna ühisveevärki. Avaldajad on esitanud kanalisatsioonitrassi kulgemise kohta plaani. Puudutatud isik on möönnud avaldajate kanalisatsioonitrassi kulgemist temale kuuluval kinnistul ja väitnud, et ta ei ole teinud avaldajatele takistusi kanalisatsioonitrassi kasutamisel. Puudutatud isiku väitel võib olla kanalisatsioonitoru paigaldatud omavoliliselt tema kinnistule 1999. aasta lõpus. Tartu Linna 2. elamujaoskonna 19.06.1992 teatisest nr 87 nähtub, et elamujaoskond ei tee takistusi XXX ühendamiseks XXX vee- ja kanalisatsiooni võrku. AS Tartu Veevärk 2007 andmetel on kanalisatsioonitorustik rajatud aastakümneid tagasi ja kajastub plaanil. Tartu Linnavalitsuse selgituse kohaselt on XXX majavaldused tagastatud Tartu Linnavalitsuse 21.04.1994 korralduse nr 383 alusel ja XXX maa on tagastatud Tartu Linnavalitsuse 07.11.1995 korralduse nr 1661 alusel, mille p 2.2 järgi oli maaomanik kohustatud tagama juurdepääsu krundil olevatele tehnovõrkudele ja oli tehnovõrke kohustatud taluma ja mitte neid kahjustama. Tartu Linnavalitsuse arvamuse kohaselt on trassid ehitatud perioodil 1992-1995. Avaldajate väitel ajal, kui nemad said kinnistu omanikeks, oli toimiv kanalisatsioonitrass olemas. Kuna Tartu Linna elamujaoskonna teatisest nähtub XXX elamu ühendamise vajadus vee- ja kanalisatsioonivõrku 1992 ja XXX kinnistu oli ühendatud kanalisatsioonivõrku läbi XXX kinnistu, andis eeltoodu maakohtule aluse järelduse tegemiseks, et XXX ja XXX kanalisatsioonitoru võidi ühendada XXX kinnistut läbiva kanalisatsioonitrassiga perioodil 1992 kuni majavalduste tagastamiseni nende õigusjärgsetele omanikele. Puudutatud isiku poolt esitatud 1988 XXX majavalduse ülesmõõtmisprojekt, 18.09.1997 AS Tartu Veevärk teatis, maaaluste kommunikatsioonide plaanid ja XXX hindamisakt, ülevaatuse akt ei tõenda XXX hoonel kanalisatsioonitorustiku puudumist ja suundumist XXX krundile. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-14-06 on märgitud, et tehnorajatise kohta dokumentatsiooni puudumine ei ole takistuseks tehnorajatise talumiskohustuse seadmisele. Antud asjas on avaldajad tehnorajatise asukoha kohta esitanud plaani. XXX kinnistu on kantud kinnistusraamatusse 03.04.1996. Seega on nii kanalisatsioonitorustiku püstitamine kui kinnistu esmakinnistamine toimunud enne 01.04.1999 ning põhjendatud on AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamine. Maakohtul tuleb XXX kinnisasja omaniku kanalisatsioonitorustiku talumiskohustus tuvastada. AÕSRS § 152 lg 1 ei sätesta tehnorajatise püstitamiseks õigusliku aluse kui tingimuse olemasolu tehnorajatise talumiseks, mistõttu on ainetu puudutatud isiku väide, et kanalisatsioonitorustik on rajatud omavoliliselt. Antud juhul on kanalisatsioonitorustiku
näol tegemist avaldajate poolt püstitatud maapinnaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis on AÕSRS § 152 lg 1 mõistes käsitatav tehnorajatisena ning, mis on olnud eesmärgipärasel kasutusel aastate vältel ja mille kasutamine on hädavajalik XXX kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks. Puudutatud isik ei ole taotlenud tasu määramist tehnorajatise talumise eest, mistõttu maakohus käesolevas menetluses tasu tehnorajatise talumise eest kindlaks ei määranud. Tehnorajatise talumiskohustus hõlmab ka selle teenindamise, remontimise ja rekonstrueerimise võimaldamist. Puudutatud isiku 16.08.2007 kirjast nähtub, et avaldajate kanalisatsioonitoru tuli puudutatud isikule ilmsiks tema enda ehitustööde käigus. Puudutatud isik on avaldajaid hoiatanud, et tema ehitustööd on jõudnud järku, et peab sulgema kanalisatsioonitoru pääsu oma settekaevu lõplikult ja pöördumatult. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 28.08.2007 ettekirjutusega on kohustatud H. Piirsoni viivitamatult ehitustegevus kinnistul peatama. AS Tartu Veevärk teostas asjas 19.10.2011 XXX kinnistul asuvate XXX torustike vaatluse. Vaatluse käigus selgus, et XXX kinnistu reoveetoru läbib XXX kinnistut vastavalt lisatud geodeetilisele alusplaanile lõigus K1-K2. Toru ots oli kaevust K1 betoneeritud tugeva tsemendiseguga ning kividega. AS Tartu Veevärk vaatluse akt tõendab, et puudutatud isik on tahtlikult avaldajate kanalisatsioonitoru sulgenud, mistõttu ei ole võimalik reovett XXX kinnistult ära juhtida. Puudutatud isiku käitumine on kvalifitseeritav muu hulgas avaldajate valduse ja kasutuse rikkumisena, mis on deliktiõiguslikult kaitstud õigushüve VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Avaldajad on taotlenud kanalisatsioonitorustiku talumiskohustuse kohta märkuse kandmist kinnistusraamatusse. Maakohus tuvastas H. Piirsoni nõusoleku vastava märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.H. Piirson esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. detsembri 2011 määruse tühistamist osas, millega maakohus rahuldas L. Hanseni, G. Khaltourina ja K. Eiti avalduse ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega avaldus jäetakse rahuldamata. H. Piirson palub jätta menetluskulud avaldajate kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus tuvastanud XXX kinnistult XXX kinnistule suunduva kanalisatsioonitorustiku ehitamise enne 01.04.1999 tuginedes kanalisatsioonitrasside kulgemise skeemile, AS Tartu Veevärk 24.09.2007 vastuskirjale, Tartu linna elamusjaoskonna 19.06.1992 nõusolekule. H. Piirson leiab, et kõnesolevad dokumendid ei võimalda tuvastada XXX kinnistult XXX kinnistule kulgeva asbesttsementtoru paigaldamise aega. Avaldusega esitatud materjalidest ei selgu, millise projekti juurde kuulub kanalisatsioonitrasside kulgemise skeem. Samas projekt ei kajasta tegelikku olukorda. AS Tartu Veevärk 24.09.2007 vastuskirjast nähtub, et torustik (peetud silmas XXX) oli rajatud aastakümneid tagasi. Ka räägitakse kirjas ühisveevärgi valmidusest tulevikus liitumisest ühisveevärgiga. Tulenevalt Tartu linna elamusjaoskonna 19.06.1992 nõusolekust ei tehta F. R. takistusi XXX ühendamiseks vee- ja kanalisatsioonivõrku, kui seda tehakse vastavalt eeskirjadele. Eeltoodu kohaselt puudus maakohtul võimalus nimetatud dokumentide alusel anda hinnangut XXX kinnistult kulgeva kanalisatsioonitoru ehitamise aja kohta;
2) ei saa maakohtule olla veenev ja siduv Tartu Linnavalitsuse arvamus, et kõnesolev kanalisatsioonitoru on ehitatud perioodil 1992 - 1995, kui see ei ole esitatud argumenteeritult, tuginedes konkreetsetele faktilistele asjaoludele; 3) on maakohus märkinud, et AS Tartu Veevärk poolt 19.10.2011 teostatud XXX kinnistul asuvate XXX torustike vaatluse käigus on selgunud, et XXX kinnistu reoveetoru läbib XXX kinnistut vastavalt lisatud geodeetilisele alusplaanile. Samas ei uuritud torustikku, vaid ainult ühte kaevu. Mõõtmisi ei tehtud. Võimalikku kanalisatsioonitoru kulgemist ei tuvastatud. Kui aga aktis märgiti, et üks kaevu siseneva toru ots on betoneeritud, siis ei saakski olla tegemist kasutamiseks kõlbliku kanalisatsioonitoruga. Kui aga vaatluse tulemusena märgiti, et reovesi kaevust ära ei läinud, ei oleks kanalisatsiooni saanud kasutada kõik XXX majade elanikud, mida aga ei ole tuvastatud; 4) tellis H. Piirson seoses kõrvalhoone ehitamisega XXX geodeetilise alusplaani. Geodeetiline plaan sisaldab eksplikatsioonitabelit ja on nõuetekohaselt allkirjastatud. Plaan oli vastu võetud Tartu Linnvalitsuse Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna vanemspetsialisti L.M. poolt 16.10.2007. Kõnesolev geodeetiline plaan on käesolevas asjas oluline, kuna see kajastab XXX kinnistul kanalisatsioonitrasside paiknemist. H. Piirsonile välja antud kõrvalhoone ehitusluba, milline projekt arvestas XXX kinnistult fekaalvee suunamisega linna kanalisatsiooni. Plaanil on selgelt näha, et XXX kinnistul paikneva elamu kanalisatsiooni on võimalik suunata otse linna vee- ja kanalisatsioonivõrku, mille kogumiskaev paikneb XXX kinnistu vahetus läheduses. Samasse linna vee- ja kanalisatsioonivõrgu järgmisesse kaevu suundub ka H. Piirsoni kinnistul nn „konfliktse kogumiskaevu“ reovesi. Seega oleks XXX kinnistu puhul võimalik valida: kas suunata reovesi otse linnavõrku või siis suunata reovesi H. Piirsoni kinnistul paiknevasse kogumiskaevu ja sealt edasi samuti linnavõrku, ainult et üks kaev allapoole. Kanalisatsioonitrassi pikkus läbi H. Piirsoni kinnistu on ca 3 korda suurem kui otse linnavõrku suundumise korra. Ehkki ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus ja vastav kava peab olema koostatud vähemalt 12-ks aastaks, avaldas H. Piirson nõusolekut tähtajalise kanalisatsioonitorustiku talumiskohustuse seadmiseks kompromissi korras ühe aastani, et leida avaldajatele sobiv lahendus. Avaldajad kompromissiga ei nõustunud, vaatamata ka sellele, et XXX puudutatud isik oli oma nõudest loobunud, kuna ta oli juba 2010 oktoobrikuus liitunud Tartu linna kanalisatsioonivõrguga iseseisvalt, s.o läbimata H. Piirsoni kinnisasja, 5) ei saa väita, et vana kanalisatsioonitrassi olemasolul peaksid XXX elanikud tegema kulutusi uue kuid lühema trassi väljaehitamiseks. Samas olemaolev kanalisatsioonitrass amortiseerunud asbesttsementtoruna, mis paikneb maapinna lähedal pealpool külmumispiiri, on lagunenud, jääb H. Piirsonile ehitusloaga lubatud kuuri alla ja ei vasta tehniliselt kanalisatsioonitrassi nõutavatele tingimustele. Sellise rajatise talumist ei saaks pidada H. Piirsoni suhtes mõistlikuks ka eeldusel, kui trass oli välja ehitatud enne 01.04.1999; 6) kohustas maakohus 30.12.2010 määrusega H. Piirsoni hagi tagamise korras taluma oma kinnistul kulgevat kanalisatsioonitrassi kuni kohtulahendi jõustumiseni ja samuti lubama kinnistule kolmandaid isikuid kanalisatsiooni parandamiseks. Kõnesolevast on möödunud 1 aasta ja olukord kanalisatsiooniga on endine. H. Piirson on olnud sunnitud korduvalt pöörduma erinevate ametkondade poole seoses XXX kinnistult suunatud fekaalvete reostusega XXX kinnistul; 7) ei ole vaidlust selles, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnorajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist enne 01.04.1999. Samas tõendid kanalisatsioonitrassi võimaliku väljaehitamise kohta enne 01.04.1999 tuleb esitada avaldajatel ja asjas omab tähtust, kas kanalisatsioonitrass vastab tehnilistele nõuetele. Tehnilistes küsimustes
asjasse kaasatud AS Tartu Veevärk on jätnud hinnangu andmata. Trassi olemasolu tõendamise koormust peaksid kandma avaldajad, seda enam, kui trassi kohta puudub igasugune dokumentatsioon.
8.L. Hansen, G. Khaltourina ja K. Eit esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
9.detsembri 2011 määruse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja uue määruse tegemist, millega L. Hanseni, G. Khaltourina ja K. Eiti menetluskulud jäetakse H. Piirsoni kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) taotlesid avaldajad maakohtus menetluskulude H. Piirsoni kanda jätmist, sest hagita menetluse algatamine tulenes otseselt H. Piirsoni tegevusest, kuna H. Piirson oli lõhkunud XXX kinnistult lähtuva trassi. Lõhutud trassi osa asub puudutatud isiku H. Piirsoni kinnistul; 2) on avaldajad esitanud asja juurde ka fotomaterjali, millelt on näha, kuidas H. Piirsoni poeg kaevab maad ja lõhub kanalisatsioonitrassi. Kohtumääruses on tsiteeritud H. Piirsoni hoiatuskirju trassi sulgemiseks H. Piirsoni kinnistul. Samuti on kohtumääruses viidatud AS Tartu Veevärk vaatluse andmetele, mille käigus selgus, et XXX kinnistult lähtuv reoveetoru ots on XXX kinnistul asuvas kaevus betoneeritud tugeva tsemendiseguga ning kividega. Maakohus on tuvastanud, et AS Tartu Veevärk akt tõendab seda, et puudutatud isik H. Piirson on tahtlikult avaldajate kanalisatsioonitoru sulgenud, mistõttu ei ole võimalik reovett XXX kinnistult ära juhtida. Eelnevat arvestades, mh puudutatud isiku tahtlikku tegutsemist toru sulgemisel, on õiglane, kui menetluskulud kannaks puudutatud isik H. Piirson, kes on oma tahtliku käitumisega tekitanud vajaduse kohtumenetluse pidamiseks; 3) on maakohus leidnud, et põhjendatud on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuna kinnisasjade omanike, keda avalduse lahendamine puudutab, kaasamise asja lahendamisele näeb ette menetlusseadus - TsMS § 6182 - nende isikute tahtest sõltumata ja asjasse olid kaasatud kõik isikud, keda asja lahendamine puudutas, kaasa arvatud arvamuse andmiseks ja andmete kogumiseks Tartu Linnavalitsus ja AS Tartu Veevärk. Avaldajad ei soovigi, et menetluskulusid kannaks kaasatud isikutena Tartu Linnavalitsus või AS Tartu Veevärk, samuti mitte XXX elanikud, vaid ainult H. Piirson. TsMS § 171 lg 1 annab kohtule võimaluse määrata, et avaldajate menetluskulud kannab mõni konkreetne menetlusosaline, antud juhul seega H. Piirson, sest see oleks asjaolusid arvestades õiglane.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
9.L. Hansen, G. Khaltourina ja K. Eit vaidlevad H. Piirsoni määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. L. Hansen, G. Khaltourina ja K. Eit paluvad jätta menetluskulud H. Piirsoni kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti analüüsinud asjas esitatud tõendeid ja omavahel seostanud ning järeldanud, et nii kanalisatsioonitorustiku püstitamine kui kinnistu esmakinnistamine on toimunud enne 01.04.1999 ning põhjendatud on AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamine. Määruskaebuses puuduvad argumendid, mis annaks aluse arvata, et maakohus on jätnud mingi olulise tõendi hindamata või oleks pidanud tõendeid teisiti hindama. Ilmselt ei ole nõukogude aja lõpus või 1990 alguses rajatud kanalisatsioonitrassi rajamise kindlat ajamomenti võimalik tuvastada, sest sellekohane dokumentatsioon puudub nii linnavalitsuses kui AS-is Tartu Veevärk, kuid see ei olegi antud vaidluse puhul primaarne, sest olemasolevate tõendite kaudu on võimalik järeldada trassi rajamist enne 1999 ja enne maa esmakinnistamist. Maakohus on viidanud õigesti Riigikohtu 3-2-1-14-06 lahendile;
2) puudub määruskaebuse esitajal endal selge versioon, millal siis on tema arvates kanalisatsioonitrass kinnistule rajatud. Hagejate arvates ei ole kinnitust saanud ja on ebausutav H. Piirsoni väide, et kanalisatsioonitrass on paigaldatud omavoliliselt tema kinnistule 1999 lõpus. Ilmselt ei ole võõrale kinnistule võimalik kanalisatsioonitrassi kuidagi salaja ja omavoliliselt rajada ning veel garaaži alla, nagu on H. Piirson väitnud. Tegelikult on H. Piirsoni väited olnud kohtumenetluse ajal laveerivad ja vastuolulised. H. Piirson on väljendanud üheaegselt trassi puudumist oma kinnistul ja trassi tehnilist defektsust, millised väited on üksteist välistavad. Samuti on H. Piirson olnud ka valmis kanalisatsioonitrassi oma kinnistul taluma, kuid väljendanud sealjuures vastuseisu märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse; 3) ei nõustu avaldajad H. Piirsoni väitega, et võimalikku kanalisatsioonitoru kulgemist ei tuvastatud. Maakohus on viidanud mh menetlusse kaasatud AS Tartu Veevärk vaatlusele 19.10.2011 XXX kinnistul asuvate XXX torustike kohta. Vaatluse käigus selgus, et XXX kinnistu reoveetoru läbib XXX kinnistut vastavalt lisatud geodeetilisele alusplaanile lõigus K1K2. Veelgi enam, et AS Tartu Veevärk vaatluse andmetel selgus, et XXX kinnistult lähtuv reoveetoru ots on XXX kinnistul asuvas kaevus betoneeritud tugeva tsemendiseguga ning kividega. Maakohus on sõnaselgelt tuvastanud, et AS Tartu Veevärk akt tõendab seda, et puudutatud isik H. Piirson on tahtlikult avaldajate kanalisatsioonitoru sulgenud, mistõttu ei ole võimalik reovett XXX kinnistult ära juhtida. Selline H. Piirsoni käitumine on kohtu arvates kvalifitseeritav muu hulgas vastustajate valduse ja kasutuse rikkumisena. Eeltoodust on tuvastatav H. Piirsoni pahatahtlik ja kahju tekitav käitumine, mille kohta ei ole määruskaebuses iseenesest vastuväiteid esitatud; 4) ei ole tõendatud ega õiged H. Piirsoni väited trassi halvast tehnilisest seisukorrast. Vaidluse all olev kanalisatsioonitrass funktsioneeris kuni 2010 sügiseni, mil H. Piirson selle töö katkestas.
10.H. Piirson vaidleb L. Hansen, G. Khaltourina ja K. Eiti määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestab TsMS § 172 lg 1 esimene lause, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Maakohus tegi lahendi avaldajate huvides. H. Piirson ei ole kohtule esitanud põhjendamatuid taotlusi ega väiteid. Seega tuleneb avaldajate menetluskulude jätmine nende endi kanda otseselt seadusest; 2) on eksitav avaldajate väide, et H. Piirson on lõhkunud kanalisatsioonitrassi. Viide fotomaterjalidele ei ole asjakohane. H. Piirson ei ole kunagi omaks võtnud, et tema poeg on kaevanud maad ja lõhkunud kanalisatsioonitrassi. Kanalisatsioonitrassi võimalikku asukohta ei tuvastanud isegi mitte Tartu AS Veevärk kohtu poolt määratud vaatluse käigus. Aineta on avaldajate oletus, et trass on lõhutud ja et seda tegi H. Piirsoni poeg. Määruskaebuses ei peaks olema tuginetud asjaoludele, mida kohus ei ole uurinud. Toru lõhkumise korral oleks avaldajatel võimalus kasutada kohast õiguskaitset, mida aga avaldajad teinud ei ole. Avaldajate poolt kohtusse pöördumine on avaldajate õigus, mis ei sõltu H. Piirsoni tahtest; 3) on alusetu avaldajate väide, et H. Piirson on sulgenud kanalisatsioonitoru. Kui AS Tartu Veevärk vaatluse andmetel leiti, et XXX kinnistul asuvas kaevus on toru betoneeritud, siis on selgusetu, kas avaldajate kinnistu poolt settekaevu sisenev toru on suletud, kuna väidetavalt saadi kanalisatsioonitoru senini pikema aja vältel kasutada. Samas kanalisatsioonikaevu põhi aga peabki olema betoneeritud;
4) olid H. Piirsoni kirjalikud pöördumised avaldajate poole seoses XXX kinnistutele suunatud reoveega õiguspärased isegi siis, kui pöördumistes hoiatati reostusallika sulgemisega. Selline tegevus ei saaks olla kvalifitseeritav avaldajate valduse ja kasutusõiguse rikkumisena;
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et H. Piirsoni määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning L. Hanseni, G. Khaltourina ja K. Eiti määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus muudab Tartu Maakohtu 9. detsembri 2011 määruse resolutsiooni punkti 5 ning jätab menetluskulud maakohtus H. Piirsoni kanda. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 9. detsembri 2011 määrus muutmata.
12.Maakohus on õigesti rahuldanud L. Hanseni, G. Khaltourina ja K. Eiti avalduse H. Piirsoni kohustamiseks tehnorajatiste talumiseks ning ükski H. Piirsoni määruskaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
12.1. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et AÕSRS § 152 lg 1 sätestab talumiskohustuse ka õigusliku aluseta püstitatud tehnorajatiste suhtes. Enne 1999. aasta 1. aprilli püstitatud tehnorajatise olemasolu saab tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega. Maakohus on õigesti analüüsinud asjas esitatud tõendeid kogumis ning asunud seisukohale, et nii kanalisatsioonitorustiku püstitamine kui kinnistu esmakinnistamine on toimunud enne 01.04.1999. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtki sellist väidet, mis oleks aluseks maakohtu seisukoha ümberlükkamisele. Määruskaebuses esitatud väidetest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja nõus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning puudub alust hinnata neid maakohtust erinevalt. Juhul, kui määruskaebuse esitaja leidis, et kanalisatsioonitrass on paigaldatud omavoliliselt tema kinnistule 1999. aasta lõpus, siis oleks ta pidanud oma väidet tõendama, sest avaldajad vaidlesid sellele vastu, kuid määruskaebuse esitaja ei ole seda teinud.
12.2.Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on H. Piirsonile välja antud kõrvalhoone ehitusluba, milline projekt arvestas XXX kinnistult fekaalvee suunamisega linna kanalisatsiooni ning plaanilt on selgelt näha, et XXX kinnistul paikneva elamu kanalisatsiooni on võimalik suunata otse linna vee- ja kanalisatsioonivõrku, mille kogumiskaev paikneb XXX kinnistu vahetus läheduses. Ringkonnakohus leiab, et ka eelnimetatud määruskaebuse esitaja väide ei anna alust välistada H. Piirsoni talumiskohustust olemasoleva kanalisatsioonitorustiku suhtes. Asjaolu, et XXX kinnistul paikneva elamu kanalisatsiooni on võimalik suunata otse linna vee- ja kanalisatsioonivõrku ei tähenda, et avaldajatel oleks kohustus välja ehitada uus kanalisatsioonitorustik.
12.3.Määruskaebuse esitaja väide, et olemaolev kanalisatsioonitrass on amortiseerunud asbesttsementtoru, mis paikneb maapinna lähedal pealpool külmumispiiri ja on lagunenud, ei välista H. Piirsoni talumiskohustust. Juhul, kui kanalisatsioonitorustik on tõesti amortiseerunud
ning tekitab tema kinnisasjale kahju reostuse näol, on tal võimalik nõuda kanalisatsioonitorustiku kordategemist ja tekitatud kahju hüvitamist.
13.Ringkonnakohus rahuldab L. Hanseni, G. Khaltourina ja K. Eiti määruskaebuse, muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maakohtus H. Piirsoni kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus leiab, et kuna avaldajate poolt avalduse esitamise maakohtule tingis H. Piirsoni käitumine (kanalisatsioonitrassi lõhkumine, XXX kinnistul asuvas kaevus reoveetoru otsa sulgemine) siis on õiglane jätta menetluskulud maakohtus H. Piirsoni kanda.
14.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel H. Piirsoni kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.