2-11-15484/27 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Asjaolud ja menetluse käik Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas kohtule hagi TTOÜ, JK, SA ja AO vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 21 561,12 eurot, kahju hüvitise 2964,08 eurot, intressid 705,74 eurot ja viivised 8102,82 eurot. Nõude aluseks on hageja ja TTOÜ vahel sõlmitud kasutusrendileping, mille alusel hageja omandas metsaveopoolhaagise Fliegl SDS390 ning andis selle sõiduki TTOÜ kasutusse. TTOÜ kohustus tasuma rendimakseid. Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt TTOÜ-ga vastutama kasutusrendilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. TTOÜ, kostja ega teised käendajad ei tasunud hagejale lepingust tulenevaid makseid, mistõttu ütles hageja lepingu üles ja nõudis sõiduki tagastamist. Seisukohas kostja JK vastusele märgib hageja, et kostja poolt viidatud sõiduk on teise kasutusrendilepingu liisinguesemeks (t.lk 143144). 01.09.2011. hageja taotlusel kohus jättis hagi läbivaatamata kostja AO osas, kuna kohus on välja kuulutanud A.O ja pankroti. Ülejäänud kostjate suhtes kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega 01.09.2011. 07.10.2011 esitasid kostjad OÜ TT, JK ja SA kohtule kaja menetluse taastamiseks. 27.12.2011 määrusega jättis kohus TTOÜ ja SA kaja rahuldamata ning rahuldas JK kaja. Kohtule koos kajaga esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Vaidlusalune haagis on hagejale kindlustusjuhtumi järgselt tagastatud. Kostjale teadaolevalt on kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi saabumist hagejale tekkinud kahju hüvitanud. 11.04.2012.a toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Istungist teavitas kostjat politsei (t.lk 185), samuti on toimuvast istungist kostjat teavitanud kostja esindaja. Kostja JK helistas 10.04.2012 kohtusse ning kohtusekretär teavitas kostjat istungile ilmumise vajadusest. Kostja esindaja teatas kohtule telefoniteel, et kostjat enam ei esinda. Kohtuistungi toimumisest oli kostja esindaja teadlik (t.lk 165). Mitteilmumise põhjustest kostja kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus kostja kahjuks teha tagaseljaotsuse. Hageja esindaja taotles 11.04.2012 toimunud istungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 21 561,12 eurot, kahju hüvitis 2964,08 eurot, intressid 705,74 eurot ja viivis 8102,82 eurot, kokku 33 333,76 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 2556,47 eurot ja lepingulise esindaja kulu katteks 300 eurot, kokku 2856,47 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.