Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Piret Mõistlik Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 20. aprillil 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-29783 JT hagi OÜ G vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks
1342.14 eurot (21 000.00 Eesti krooni) Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: JT(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Thea Rohtla (e-post: esindajad [email protected]) Kostja: OÜ G (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaido Uduste (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg 19.03.2012 Tallinnas ja koht Resolutsioon
Eelnev menetluse käik 22.12.2009 esitas hageja avalduse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile järgmiste nõuetega: tuvastada 15.09.2005 poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 26/05 ülesütlemise tühistus töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 6 alusel alates 02.12.2009, lõpetada töölepingu nr 26/05 hageja taotlusel lg 2 alusel alates 02.12.2009, välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis lg 1 järgi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 21 000.00 Eesti krooni. 18.05.2010 otsusega jättis Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr 9.4-2/6322-09 esitatud avalduse rahuldamata. Hageja sai 18.05.2010 otsuse kätte 27.05.2010. 18.06.2010 esitas JT Harju Maakohtule hagi OÜ G vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnistamise ja hüvitise saamiseks summas 21 000.00 Eesti krooni. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on tema töölepingu ülesütlemine lg 1 p 6 alusel ebaproportsionaalne. Hageja lahkus ruumist seoses tervislike põhjustega (nohu). Hageja seos vargusega kauplusest ei ole tõendatud, puudub põhjuslik seos. Ei ole tõendatud usalduse kaotuse teke. Varguse toimumise aeg ei ole fikseeritud. Hageja palub tuvastada 15.09.2005 poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 26/05 ülesütlemise tühistus lg 1 p 6 alusel alates 02.12.2009, lõpetada töölepingu nr 26/05 hageja taotlusel lg 2 alusel alates 02.12.2009, välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis lg 1 järgi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 21 000.00 Eesti krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Hageja on turvatöötajana töötanud pikemat aega, mistõttu on ta teadlik turvateenuse osutamise eesmärkidest ja turvatöötaja kohustest. Hagejale on 02.11.2004 väljastatud turvatöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnistus, kostja juures alustas hageja töötamist 20.09.2005, olles varasemalt töötanud erinevates turvateenust osutavates ettevõtetes. Kostja leiab, et hagejal on ka varasemalt olnud töökohustuste ja töödistsipliinirikkumisi sh alates 2008. aasta sügisest on REFAS-i töötajad kostjat teavitanud hageja vastuvaidlemistest kliendi personalile, suhtlemisest tööajal kõrvaliste isikutega, ajutistest lahkumistest töökohalt, kaupluse töötajate segamisest, kaupluses pakutava kauba tarbimisest jms. Iga rikkumise järel nõuti hagejalt kohustuste nõuetekohast täitmist ja korrektset käitumist. Üldjuhul hageja kõrvaldaski seejärel minetused. 16.11.2009 kell 14.26 lahkus hageja SS saalist vahetuse vanemat sellest teavitamata ajal, mil saalis oli vaid üks kassapidaja, s.o kõrgeima turvariski ajal. Seejärel toimuski kauplusest vargus: kaupluse külastaja ladus viis pudelit alkoholi ostukorvi ja lahkus sissepääsuvärava kaudu. Seejärel kell 14.35 naasis hageja, märgates maha jäetud korvi, asetas selle tagasi, ning sättis sirgeks alkoholipudelite rivi. Hageja pidanuks kogenud turvatöötajana kohe mõistma, et tegemist on kuriteole viitavate jälgedega. Varguse tuvastasid hoopis kaupluse töötajad. 25.11.2009 esitas REFAS Põhja Politsei Prefektuurile kuriteoteate. Hageja on ise 27.11.2009 seletuskirjas selgitanud, et kontrollis pärast nimetatud sündmust täiendavalt turvakaamera salvestusi – seega pidi tal selleks mingi kahtlus olema. Samuti väitis hageja, et kaupluse saalist lahkumise põhjuseks oli tugev nohu, mis ei saa aga olla nii kiireloomuline, et ei ole võimalik vahetuse vanemat teavitada. 23.11.2009 toimus kaupluse töötajate koosolek, kus viibis kostja esindajana turvajuht. Seal
otsustati kaupluse turvatöötaja vahetada teise isiku vastu, kuna hageja ei täida oma ülesandeid, tema suhtumine töösse ja kaastöötajatesse ei vasta ootustele. 25.11.2009 vaatasid kostja turvajuht ja kaupluse juhataja üle turvakaamera salvestust, mille järel kaupluse juhataja sõnas, et hageja käitumine ei saanud olla juhus, tegemist oli vargaga kokkumänguga. Kostja kui turvaettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on oma klientidele turvatunde tekitamine. Seega peab kostja ja tema töötajate vaheline suhe põhinema usaldusel. Kostja ei usaldanud hagejat peale 16.11.2009 toimunud sündmust. Kostja leiab, et hageja rikkus lisaks TLS § 15 lg 2 p-le 9 ka TLS § 15 lg 2 p-des 1, 5, 6, 7, 8 sätestatud kohustusi. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 15.09.2005 töölepingu nr 26/05 (TVK tl 10-13) ja lõpetasid selle 02.12.2009 (TVK tl 15). Samuti selles, et hageja täitis tööülesandeid 15.11.2009 SS, kus kostja osutab turvateenust. Lisaks on pooled ühel meelel järgmises. 16.11.2009 kell 14.26 lahkus hageja SS saalist vahetuse vanemat sellest teavitamata. Hageja naasis mõne minuti pärast, tõstis maas oleva korvi õigesse kohta ning sättis sirgeks alkoholipudelite rivi riiulis. Hageja kontrollis ka eemaloldud aja osas turvakaamera videolinti, kuid nähtust kedagi ei teavitanud. Hagejal oli pikaajaline turvatöötajana töötamise kogemus (TKV tl 18-19), mistõttu pidi ta teadma oma töökohustusi ja –ülesandeid. Kostja omakäelise seletuskirjaga (tl 83-84) koosmõjus REFAS-i avaldusega Põhja Politseiprefektuurile (tl 82) ja kostja turvajuhi ettekandega kostja seaduslikule esindajale (tl 81) on tõendatud, et kostja müügisaalist eemaloleku ajal toimus seal tegevus, mille tulemusena oli riiulist puudu alkoholipudeleid ning nende eest ei olnud tasutud. Samuti on nimetatud tõenditega tõendatud, et hageja ise ei pidanud vajalikuks ei vahetuse vanemat, kaupluse juhatajat ega kostja turvaülemat sellest teavitada. Kohus leiab, et sellise käitumisega hageja ei täitnud oma tööülesandeid sh rikkus turvaseaduse (edaspidi TurvaS) § 33 lg-t 3. Kostja on pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 6 alusel (TVK tl 14) just eelnevalt nimetatud sündmuse tagajärjel. Ülesütlemise avaldus vastab TLS §-s 95 sätestatule. Kohus leiab, et avaldus on piisavalt põhistatud ja arusaadav. Kolmanda isiku usaldamatust kostja vastu, mis on seotud hageja teoga 16.11.2009, tõendavad koosmõjus kostja omakäelise seletuskiri (tl 83-84), REFAS-i avaldus Põhja Politseiprefektuurile (tl 82) ja kostja turvajuhi ettekanne (tl 81). Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Paljasõnalised on hageja väited, et kaupluse juhataja kinnitas talle, et pretensioone ei ole ja hageja võib kaupluses töötamist jätkata. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et usaldamatus tekkis just alkoholipudelite kadumisest. Usalduse kaotamise aluseks on eelkõige hageja soov nimetatud vahejuhtum maha vaikida (vt tl 84). Kohus nõustub kostjaga selles, et TLS § 88 lg 1 p 6 kohaldamine ei eelda eelnevat hoiatamist TLS § 88 lg 3 mõttes. Samuti puudus kostjal kohustus järgida etteteatamistähtaega TLS § 97 lg 3 alusel, kuna hageja osutud turvateenus on teenus, mis saab põhineda ainult usaldusel ja lojaalsusel. Seda aga poolte vahel ning hageja ja kaupluse (kolmanda isiku) vahel pärast eelpool nimetatud vahejuhtumit enam ei olnud. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et jätkuv usalduslik suhe on tõendatud samal kuul hagejale makstud kokkuleppelise lisatasuga (TVK tl 17), kuna lisatasu väljamakse ei tõenda iseenesest preemia tasumist suurepäraste töötulemuste eest. Samuti ei tõenda usalduse jätkumist hageja töötamine kostja juures kuni 2009. a novembrikuu lõpuni (TVK tl 16), sest lepingu erakorraline ülesütlemine kaks nädalat pärast vaidlusalust sündmust vastab TLS § 88 lg-s 4 määratletud mõistlikule ajale. Hageja väide, et kostja turvatöötaja jätkab Tallinnas S asuvas S turvateenuse osutamist, ei ole aluseks TLS § 88 lg 1 p 6 kohaldamata jätmiseks, sest usaldamatus tekkis kauplusel hagejaga mitte kostjaga.
Kohus ei anna hinnangut kostja esitatud turvatöötaja meelespeale (tl 85), kuna teadmata on selle kehtivuse aeg ja koht, ning kaupluse juhataja 16.11.2009 e-kirjale kostja turvaülemale (tl 79-80), kuna see pärineb varasemast ajast kui vahejuhtum. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et JT hagi OÜ G vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei hinda kohus hageja keskmise palga arvestuskäiku (TVK tl 20-21, TVK tl 28). Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu hageja kanda. Kostjal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.