Jana Vagula hagi AS Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. märtsi 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jana Vagula määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Jana Vagula (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Suido Västra
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 20. märtsi 2012 määrus.
3.Määrata tsiviilasja nr 2-12-8708 hinnaks 3 000 eurot (kolm tuhat eurot).
4.Rahuldada Jana Vagula menetlusabi taotlus osaliselt. Jana Vagulal tasuda hagiavalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 479 eurot 33 senti kolme osamaksena. Esimene osamakse summas 159 eurot 78 senti (ükssada viiskümmend üheksa eurot 78 senti) tasuda hiljemalt
päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, järgmised osamaksed tasuda järgmise kahe kuu jooksul igakuuliselt summas 159 eurot 78 senti (ükssada viiskümmend üheksa eurot 78 senti) kuu 20.-ndaks
Edasikaebamise kord
kuupäevaks.
5.Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2900072699 ja selgitusse tsiviilasi nr 2-12-8708. Riigilõivu maksmise maksekorraldus või selle tasumist kontrollida võimaldavad andmed tuleb esitada maakohtule.
6.Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud (TsMS § 189 lg 1 p 3). Tsiviilasja hinna määramise osas ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule. Menetlusabi taotluse rahuldamise osas on menetlusabi taotlejal või saajal või TsMS § 191 lg 1 nimetatud riigiasutusel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Jana Vagula esitas hagi AS Swedbank vastu laenulepingu tühisuse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega oli esitatud menetlusabi taotlus, milles hageja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis J. Vagula menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kaks nõuet. Laenulepingu tühisuse tuvastamise nõude puhul on tegemist tuvastushagiga ja käesoleval juhul on tuvastushagi hinnaks 15 930,77 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on mittevaraline nõue ja kohus ei saa määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 3 000 eurot. Seega on tsiviilasja hind kokku 18 930,77 eurot (15 930,77 eurot + 3 000 eurot). Riigilõivu seaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagi esitamisel tasuda riigilõivu 1 917,34 eurot. RLS § 57 lg 4 järgi tuleb hagi tagamise avalduselt riigilõivu maksta 28,76 eurot. Taotluse kohaselt on J. Vagula XXXX T muusikakoolis ja temaga elab poeg J.V. , kes käib T G XXX-ndas klassis ja sissetulekut ei oma. Taotleja igakuine sissetulek on XXX eurot neto. Poeg J. V. saab toitjakaotuspensioni XXX eurot. Muud sissetulekud taotlejal puuduvad. Taotleja kohustusteks krediidiasutustele on XX XXX eurot AS-ile Swedbank, mis on vaidlustatud. Püsikulutustena on taotleja välja toonud: eluasemekulud XXX eurot, kulutused toidule XXX eurot, transpordikulud XX eurot, sidekulud XX eurot, tervisehoiukulud XX eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele XX eurot ning muud vältimatud püsikulutused (majapidamistarbed, hügieenitarbed, riided) kokku umbes XX eurot. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et J. Vagulal on sissetulek ning 2011 on tema sissetulekuks olnud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist XXXX,XX eurot, mis teeb XXX,XX eurot netosissetulekut kuus. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna pensioniameti tõendi kohaselt makstakse J.
Vagulale peretoetust summas XX,XX eurot kuus ja pojale makstakse toitjakaotuspensioni summas XXX,XX eurot kuus, mis laekub J. Vagula arvele. J. Vagula omab arveldusarvet AS-is Swedbank, mille saldo 05.03.2012 seisuga oli XXX,XX eurot ning AS-is SEB, mille jääk 09.03.2012 seisuga oli XXX,XX eurot. J. Vagulale kuulub kinnistusregistri andmete kohaselt 1⁄2 XXX kinnistust, mille suhtes toimub täitemenetlus. ARK andmete kohaselt puuduvad taotlejal mootorsõidukid. J. Vagula ei ole äriregistri andmete kohaselt seotud mitte ühegi äriühinguga. J. Vagulal on igakuine püsiv sissetulek XXX,XX eurot ning oma lapse nimel, kuid enda arvelduskontole, saab taotleja veel peretoetust XX,XX eurot ja toitjakaotuspensioni XXX,XX eurot, kõik kokku seega igakuiselt XXX,XX eurot. Kui arvestada sissetulekust maha taotluses välja toodud igakuised kulutused, siis jääb taotleja jäägiks igakuiselt XXX,XX eurot. Maakohus leidis, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit suudab ta tasuda riigilõivu hagi tagamise avalduselt, milleks on 28,76 eurot. Samas ei suudaks taotleja tasuda riigilõivu korraga hagi esitamisel, milleks on 1 917,34 eurot. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kohtul arvesse võtta ka esitatud hagiavalduse perspektiivikust. Hagiavaldus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, ei ole käesoleval juhul veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Maakohus leidis, et hageja osalemine menetluses ei saa käesoleval juhul edukaks pidada. J. Vagula taotleb laenulepingute tühisuse tuvastamist tema suhtes, kuigi tegelikkuses laenulepinguid J. Vagulaga sõlmitud ei olegi. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna leiab, et võlausaldajal puuduvad tema vastu nõuded. Samas on jätnud hageja tähelepanuta asjaolud, et ta on andnud varasemalt nõusoleku XXX kinnistule hüpoteegi seadmiseks, mille alusel vaidlusalune täitemenetlus käib. Maakohtu hinnangul ei ole sellisel hagil ja sellistel põhjendustel edukust kohtumenetluses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.J. Vagula esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. märtsi 2012 määruse tühistamist ja menetlusabi taotluse rahuldamist selliselt, et J. Vagula vabastatakse riigilõivu tasumisest summas 383,46 eurot, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi perspektiivi hagis esitatud asjaoludel ei saa välistada ja seda, millisel konkreetsel alusel kohus hagi rahuldab, ei ole eraldi nõudena esitada vajalik. Alternatiivselt kohustada hagejat tasuma riigilõivu summas 383,46 eurot kolmes võrdses osamakses hiljemalt iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks alates 15.04.2012. Alternatiivselt kui ringkonnakohus leiab, et hagejale menetlusabi andmise taotluse lahendamisel peab hindama ka seda, millise konkreetse nõude alusel on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagil perspektiivi, vabastada J. Vagula riigilõivu summas 1 917,34 eurot tasumisest. J. Vagula palub peatada menetlus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei täiteasjas nr 084/2011/2616. J. Vagula palub nõuda välja A.V. pärandvara pankrotihaldur Jüri Truutsilt A.V. pangakonto väljavõte AS-s Swedbank perioodil 10.10.2007 - 02.05.2010. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) oleks hageja pidanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudelt tasuma riigilõivu 383,46 eurot ja koos lõivuga hagi tagamise avalduselt kokku 412,22 eurot. Seda summat korraga tasuda ei ole hagejal võimalik ja menetlusabi taotlus on seetõttu paratamatu; 2) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et hageja on andnud varasemalt nõusoleku XXX kinnistule hüpoteegi seadmiseks, mille alusel vaidlusalune täitemenetlus käib. 09.10.2007 hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1.2 tõendab vastupidist. Hüpoteegi seadmise lepingus sisalduva tagatiskokkuleppe sõnastuses, mis hageja sõlmis enne seda, kui AS Swedbank tema abikaasale
laenu andis, ei ole hageja andnud nõusolekut alluda temale kuuluva kinnisasja osa suhtes kohesele sundtäitmisele, sest selleks oleks kostja pidanud sõlmima laenulepingu mitte ainult hageja abikaasaga, vaid ka hageja endaga, mida kostja ei teinud. Hageja mõistliku inimesena käitus 09.10.2007 hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel enda ja perekonna huvidest lähtudes. Hüpoteegi seadmise lepingu p-i 4.1.2 sõnastuses kokkuleppe sõlmimisega soovis hageja saavutada seda, et abikaasade ühisvarale seatud hüpoteegiga on tulevikus võetav laen tagatud ainult sellisel juhul, kui hageja ise sõlmib laenulepingu, on laenusaajana laenulepingu osaline. Hageja soovis, et juhul, kui AS Swedbank annab laenu hageja abikaasale, st hageja ise ei ole laenulepingu osaline, oleks seda olukorda võimalik käsitleda ainult nii, et tegemist on hageja teadmata ja hageja tahte vastaselt võetud võlakohustusega, mille suhtes 09.10.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping hagejale kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale ei kehti ja kehtib ainult hageja abikaasale kuuluvate kinnisasja osale; 3) on hagejal õigus taotleda tema suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamist juhindudes kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 20 lg-st 1 ja lg-st 2, sest 10.10.2007 saadud laenu alusel tekkinud kohustus oli/on hageja abikaasa lahuskohustus, mille täitmise eest hageja oma lahusvaraga ei vastuta. Kostja poolt A.V. 10.10.2007 antud laenu sissenõudmisega seoses hageja lahusvara arvelt, sissenõude pööramisega hagejale kuuluvale kinnisasja osale, peab hagejale andma võimaluse tõendada, et tegemist on hageja abikaasa lahuskohustusega, mille täitmise eest hageja ei vastuta. Sissenõude pööramisel XXX asuvast kinnistust hagejale kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale 09.10.2007 hüpoteegi seadmise lepingu alusel ei saa jätta arvesse võtmata, et hüpoteegi seadmisel ja kostja poolt A. Vagulale laenu andmisel kehtinud PKS § 20 kohaselt oli võimalik selline võlakohustus, mille täitmise eest hageja oma lahusvaraga vastutama ei pea. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8205 asunud seisukohale, et „PKS § 20 lg 2 alusel abikaasade solidaarkohustuse tekkimise eelduseks on kohustuse võtmine perekonna huvides. Kas kohustus on võetud perekonna huvides, on fakti küsimus, mis tuleb otsustada asja igakordsel lahendamisel. Perekonna huvides võetud kohustuse kindlakstegemisel on oluline kohustuse võtmise tegelik eesmärk, st kas kohustus on faktiliselt perekonna huvides. Seejuures lasub tõendamiskoormus võlausaldajal. Kuna PKS § 20 lg 2 mõtte järgi vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud kohustuse eest solidaarselt ka siis, kui üks abikaasa ei teadnud teise abikaasa poolt laenu võtmisest, peab abikaasade ühise vastutuse tekkimiseks olema kohustus faktiliselt ka perekonna huvides võetud.“ Hageja abikaasa konto väljavõtte kohaselt on ta 10.10.2007 kontole laekunud laenust summas XXX XXX,XX kroonist ajavahemikus 10.10.2007 - 01.11.2007 sularahas välja võtnud XXX XXX,XX krooni. Hagejale tuleks anda vähemalt võimalus tõendada, et muuhulgas seda summat laenust perekonna huvides ei kasutatud. Kui hageja seda suudab tõendada, on olemas alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamiseks osaliselt vähemalt selles summas. J. Vagula taotleb A. V. pangakonto väljavõtte väljanõudmist pankrotihaldurilt. Juhul, kui kohus ei nõustu sellega, et 09.10.2007 hüpoteegi seadmise lepingu p-i 4.1.2 sõnastus ei anna alust sissenõude pööramiseks hageja kinnisasja osale, on hagejal alternatiivselt võimalik saavutada sama tulemus tema suhtes laenulepingu tühisuse tunnustamise nõude alusel või muu nõude esitamisega, mille lahendamise tulemusena kohus tuvastaks, et tegemist on hageja abikaasa lahuskohustusega, mille täitmise eest hageja ei vastuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Maakohtu
20.märtsi 2012 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega määrab tsiviilasja hinna ja rahuldab osaliselt J. Vagula menetlusabi taotluse.
5.TsMS § 136 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul tuleb riigilõivu tasuda nii laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudelt kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudelt. Ringkonnakohus leiab, et hageja on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ühe alusena tuginenud asjaolule, et laenuleping on tühine. Seega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue hõlmab laenulepingu tühisuse tuvastamise nõuet ja tsiviilasja hinna määramisel tuleks lähtuda ainult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudest. Lähtuvalt TsMS § 132 lg-st 5 loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 3 000 eurot. Tuginedes TsMS § 3 000 eurot.
132 lg-le 5 leiab ringkonnakohus, et käesoleva tsiviilasja hind on
6.Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. Käesoleva tsiviilasja hind on 3 000 eurot. RLS lisa 1 kohaselt kuulub hagihinnalt kuni 3 195,58 eurot tasumisele 479,33 eurot riigilõivu. Vastavalt TsMS § 180 lg-le 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 1 p 1 ja 2 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 alusel eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Lähtudes TsMS § 181 lg-st 2 on antud juhul piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. J. Vagula poolt esitatud menetlusabi taotluse ning teatise tema isikliku ja majandusliku seisundi kohta (teatis) alusel on J. Vagula XXXX T muusikakoolis. Avaldajaga koos elab poeg J.V., kes käib T G XXXX.-ndas klassis. Taotleja igakuine sissetulek on XXX eurot. Poeg J. V. saab toitjakaotuspensioni XXX eurot. Taotleja kohustusteks krediidiasutustele on XX XXX eurot AS-le Swedbank. J. Vagula vältimatud kulutused ühes kuus on eluasemele XXXeurot, toidule XXX eurot, transpordile XX eurot, sidekulud XX eurot, tervisehoiukulud XX eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele XX eurot ning muud vältimatud püsikulutused kokku umbes XX eurot. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et J. Vagula igakuine sissetulek 2011 oli keskmiselt XXX,XX eurot. Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt makstakse J. Vagulale peretoetust summas XX,XX eurot kuus ja pojale makstakse toitjakaotuspensioni summas XXX,XX eurot kuus, mis laekub J. Vagula arvele.
J. Vagula omab arveldusarvet AS-is Swedbank, mille saldo 05.03.2012 seisuga oli XXX,XX eurot ning AS-is SEB, mille jääk 09.03.2012 seisuga oli XXX,XX eurot. J. Vagulale kuulub kinnistusregistri andmete kohaselt 1⁄2 XXX kinnistust, mille suhtes toimub täitemenetlus. ARK andmete kohaselt puuduvad taotlejal mootorsõidukid. J. Vagula ei ole äriregistri andmete kohaselt seotud mitte ühegi äriühinguga. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja varalist olukorda tuleb talle anda TsMS § 180 lg 1 p 2 alusel menetlusabi, võimaldades tal tasuda hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 479,33 eurot kolme võrdse osamaksena suuruses 159,78 eurot.
7.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta J. Vagula väited seoses täitemenetluse peatamisega ja A. Vagula pangakonto väljavõtte väljanõudmisega, sest need ei ole seotud menetlusabi taotluse lahendamisega.
8.Määrus tsiviilasja hinna määramise osas ei ole TsMS § 136 lg 5 kohaselt edasikaevatav Riigikohtule, sest tsiviilasja hind ei ületa 6 400 eurot. Menetlusabi taotluse rahuldamise osas on menetlusabi taotlejal või saajal või TsMS § 191 lg 1 nimetatud riigiasutusel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.