Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

I KOHTUOTSUSE KIRJELDAV OSA

Hagi ja selle põhjused.

LÜHIKRONOLOOGIA

11.oktoobril 1998.a. asutati Kuldse Kodu 1 haldamiseks KÜ Pikk Maja, mis kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 05.novembril 1998.a. KÜ Pikk Maja eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vastavalt Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud KÜS sätestatud korras. Kostjad S.D. ja G.D. on korteriomandi omandanud 21.11.2006, seega on nad KÜ Pikk Maja liikmed ning kohustuvad täitma KÜS ja KÜ Pikk Maja põhikirja ja kodukorda. Kostjad ei ole aga täitnud neile seadusest tulenevaid kohustusi. KÜ Pikk Maja on kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest esitanud arveid igakuiselt, kuid vastavaid arveid ei ole õigeaegselt tasutud. Kostjate võlg KÜ-le Pikk Maja on kasvanud 2693,38 euroni (millest põhivõla moodustab 2343,07 eurot, viivised 350,31 eurot), seisuga 07.november 2011.a. Raamatupidamise väljavõte võlgnevuse arvestuse kohta on lisatud käesolevale hagiavaldusele.

II. ÕIGUSLIK PÕHISTUS

KÜS § 15(1) lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist.

2 (4)

2-11-58608 Vastavalt Korteriühistuseaduse §-le 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilimiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile liikmetele kohustuslikud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 on õigus nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. KÜ Pikk Maja juhatuse protokolli 21.01.2003.a p.5 kohaselt otsustas juhatus hakata nõudma korteriomanikelt ühistu majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates, tuginedes KÜS § 7 lg 4. Võlgnevuse ja viivise korral kustutatakse korteriühistule laekunud makse arvelt kõigepealt viivis ja siis varasem võlgnevus. 16.03.2005.a üldkoosolekul viidi vastav muudatus sisse ka KÜ Pikk Maja kodukorda (eelnevalt viivise suurus 0,2% päevas). Vastav punkt sisaldub KÜ Pikk Maja kodukorra punktis 2.5. Läbirääkimised kostjatega võlgnevuse tasumise osas ei ole resultaati andnud. Hageja on kostjatele esitanud võlateatised, kostjad on oma võlgnevusest teadlikud, kuid olenemata lubadustest ei ole oma võlgnevusi likvideerinud. Seega on KÜ Pikk Maja sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma kohtu poole.

III. TAOTLUSED

Lähtudes eelnevast ja tuginedes KÜS § 5 lg 1, § 15(1) lg 1, § 13 lg 4; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1; TsMS § 122, § 123, § 124, § 138, § 162, § 165, § 362, § 363, § 403 palub hageja kohtul: 1) Välja mõista hageja KÜ Pikk Maja kasuks kostjatelt S.D. ja G.D. võlgnevus kogusummas 2693,38 eurot, 2) Kõik menetluskulud välja mõista kostjatelt. Kostjate vastuväited hagile. Kostjad oma vastuses hagile (tl.44-45) põhinõudele vastu ei vaidle, selgitavad kohtule võlgnevuse tekkimise asjaolusid, seega põhinõude osas võib kohus kohaldada TsMS § 440 lg 1. Samas kostjad vaidlevad vastu viiviste nõudele ja paluvad viiviseid vähendada VÕS § 162 lg. 1 alusel.

II PÕHJENDAV OSA

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Tulenevalt TSMS § 444 lg. 4 võib kohus jätta ära põhinõude osas kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa, kuna kohus kohaldas põhinõude osas TsMS § 440 lg 1 või nagu KISis kirjendatakse on tegemist osalise hagi õigeksvõtuga. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud. VÕS § 162 lg. 1 sätestab: kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

3 (4)

2-11-58608 leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Võlgnevuse arvestusest nähtub, et kostjad on tasunud augustis 2011.a. 221,5 €. See on tõendatud hageja poolt esitaud arvestusega (tl. 25). Seega on kostjad oma kohustust osaliselt täitnud. Kostjad on huvitatud viiviste vähendamisest, millise taotluse on nad esitanud nii vastuses hagivalduses ja kohtus. Kostjate majanduslik seisund on halb. Kostjad selgitavad oma majandusliku olukorda kohtule (tl. 75). Kostjad on invaliidsuspensionärid. Kostja G. D.’ile on tehtud kahe aasta jooksul seitse operatsiooni, talle paigaldati doonori neer. Veel tuleb teha kaks operatsiooni. Kostja G.D. peab iga kahe nädala tagant käima Tallinnas arsti juures. Kostjad pidid tegema valiku, kuhu vahendeid kasutada. Sellest on tingitud kostjate makseraskused. Kostjad soovivad võlgnevust ajatada ja tasuda osade kaupa. Arvestades kostjate kui lepingupoole õigustatud huvile ja kostjate majandusliku kohus leiab, viivis on ebamõistlikult suur ja seda tuleb kohtu poolt vähendada mõistliku suuruseni 50,31 euroni. Hageja pole ka tõendanud, et oleks kostjate maksetega viivitamise pärast kandnud kahju, tasunud taristusorganisatsioonidele viiviseid. Eeltoodust tulenevalt on hagi seaduslik, põhjendatud ja põhistatud ning tõendatud täielikult ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus kohaldab käesoleva asja lahendamiseks KÜS § 2 lg.2, § 7 lg. 4, § 13 lg. 4 ja § 151 lg. 1-2, VÕS § 101 lg. 1 p.1, 6, § 108 lg. 1, § 162 lg. 1.

Rein Pokk Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.