Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.aprillil 2012.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-54625
Tsiviilasi
OÜ Paide Elamuhooldus hagi Leidi Jürjensi vastu 1673.81 euro ja viivise nõudes
Hagihind
1673.81 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide 72712 Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office OÜ, asukoht Narva mnt 13A Tallinn 10151, e-post: [email protected] Kostja: Leidi Jürjens, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx Kostja esindaja riigi õigusabi korras Vahur Krinal, OÜ Rüütli Advokaadibüroo, Rüütli 14-214 Pärnu 80010, e-post: [email protected]
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1.Hagi rahuldada. Välja mõista Leidi Jürjensilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus 1673.81 eurot (üks tuhat kuussada seitsekümmend kolm eurot ja 81 senti) ning viivis 16.70 eurot (kuusteist eurot ja 70 senti). 2.Välja mõista Leidi Jürjensilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 07.11.2011.a. kuni põhinõude, 1673.81 euro, täieliku tasumiseni 0,1% põhinõude summalt päevas.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-54625 jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus
lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Hageja nõue Pooled on 12.veebruaril 1998.a. sõlminud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu (edaspidi Leping), millega kostja andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi asukohaga xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx. Lepingu p 2.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikuude eest ning kommunaalteenuste eest vastavalt hageja poolt kehtestatud tariifides ja tähtaegadel. Lepingu p-s 6 on kehtestatud, et kui kostja ei tasu tähtaegselt temale arvestatud majavalduse kommunaalkulusid või kommunaalteenuseid, siis nõutakse temalt sisse iga viivitatud päeva eest 0,1% viivist tasumisele kuuluvast summast. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist summas 1673.81 eurot, alates 30.04.2010.a. esitatud arvest nr TE03428 summas 140.67 (kogu arve 239.29 eurot) kuni 30.09.2011.a. arveni. Kuigi kostja on tasunud hagejale 3487.59 eurot, on hagiavalduse kohaselt tasutud summad arvestatud varasemalt esitatud arvete ja võlgnevuste katteks. Hageja on nõude esitamisel tuginenud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lgle 1, § 82 lg-le 1, §-dele 94 ja 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1, samuti Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-le 1 ning AÕS § 75 lg-le 1. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist VÕS § 94 sätestatud määras alates 26.10.2011.a. hagiavalduse esitamise seisuga 16.70 eurot. Täiendavalt nõuab hageja kostjalt veel viivist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 05.11.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas põhinõudest. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt ning leiab, et võlgnevust on püütud tasuda vastavalt kostja võimalustele. Samas on kostja vaidlustanud arve seonduvalt kohtumäärusega nr 2-08-68837 summas 619.30 eurot (tl 87), kuna nimetatud arve sisaldab eelmise kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulusid ning selle täitmine toimub väljaspool käsolevat menetlust. 619.30 euro võrra palub kostja vähendada ka põhisummalt väljamõistetevat viivist (tl 143144; 162-163) Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel kehtib lepinguline suhe (tl 59-60) ning Lepingu p 2.6 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikuude eest ning kommunaalteenuste eest vastavalt hageja poolt kehtestatud tariifides ja tähtaegadel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt on kaasomaniku kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid (61-78) nõuetekohasel viisil tasunud ning kuigi halduskulusid on tasutud, on hageja arvestanud selle varasemate võlgnevuste katteks ja arvete tasumiseks. Tasumise arvestamist varasemate võlgnevuste katteks ei ole kostja ka vaidlustanud. VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras sissenõutavaks muutunud kohustus. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 27.04.2010.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-68837 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus
24.08.2009.a. seisuga 20 064.09 Eesti krooni (tl 82-84). Ka on kostjalt samas tsiviilasjas välja mõistetud hageja kasuks menetluskulud 619.30 eurot (tl 85-86). Kuigi hagiavaldusest ei ole selgelt arusaadav, kas 619.30 eurot on arvestatud põhivõlgnevuse hulka, kajastub viimatinimetatud summa ka hagiavaldusele lisatud kostjale arvete esitamise arvestuse koondtabelis (tl 79-81) ning koondtabeli võlgnevuse arvestuse kohaselt ei ole 619.30 eurot arvestatud antud nõude hulka. Hageja on samuti eelmenetluses kinnitanud, et eelmise tsiviilasja menetluskulu 619.30 eurot ei ole arvestatud põhivõlgnevuse hulka (tl 157-158). Kostja materiaalselt raske olukorra tõttu määras kohus kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl 136-138), kuid kostja majanduslik olukord ei ole seaduslikuks aluseks hagi rahuldamata jätmisel nagu ka kostja ebaselged väited last kasvatava pere põhiõiguste ja –kohustuste rikkumise kohta (tl 151). VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on kohtu arvates põhjendatud hageja nõue halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmiseks summas 1673.81 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas kostja nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole viivise arvestuslikku õigust vaidlustanud, küll on aga leidnud, et viivise arvestuse aluseks olev põhisumma peaks olema 619.30 euro võrra väiksem. Kuna kohus ei ole vähendanud haginõuet 619.30 euro võrra, ei kuulu vähendamisele ka viivis. Hageja ei ole viivise nõudest loobunud ning põhinõudega arvestades ei ole kohtu arvates viivis ka ebamõistlikult suur. Seega on hageja nõue viivise saamiseks õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kostjalt täies ulatuses alates 05.11.2011.a. Hagiavaldus on kohtule esitatud 07.11.2011.a. ning sellest kuupäevast alates tuleb kostjal tasuda viivist 0,1% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.