2-10-66820/17 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Tartu Maakohus rahuldas 24.03.2011. a otsusega OÜ Jaani-TERP hagi OÜ Sadala Agro vastu ja mõistis välja OÜ-lt Sadala Agro OÜ Jaani-TERP kasuks 4 789.65 eurot võlgnevuse katteks. Kohus jättis menetluskulud OÜ Sadala Agro kanda. Kohus leidis, et asi on võimalik lahendada lihtsustatud korras sisuliselt TsMS § 403 lg 1 alusel pooli kohtuistungil ära kuulamata. Pooltel on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel augustis 2006. a sõlmitud omanikujärelevalve käsunduslepingust nr 4, millega hageja kohustus osutama kostjale omanikujärelevalve teenust ning kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt hageja poolt esitatud igakuistele arvetele. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 74 941.79 krooni, millest põhivõlgnevus on 45 436 krooni ja viivis 29 505.79 krooni. Kostja taotles nõude suhtes aegumise sätete kohaldamist. Kostja oli seisukohal, et nõue on aegunud. Nõuete esitamine on ette nähtud kolme aasta jooksul. Hageja poolt esitatud arved muutusid sissenõutavaks ajavahemikul 14.02.2007 – 18.10.2007. a, seega ei ole enam võimalik nõuet esitada ja see on aegunud. Kohus leidis, et antud juhul ei saa kohaldada kostja nõudele aegumist. TsÜS § 146 lg 1 näeb ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Pooled on lepingus kokku leppinud, et tasu maksmise kohustus tekib tellijal pärast teenuste osutamise lõpetamist ja tasu maksmine toimub vastavalt arvele (lepingu p.7.1, p.7.3). See tähendab pooltevahelist kokkulepet, et nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Sellistele suhetele rakendub TsÜS § 147 lg-s 3 osutatud aegumistähtaja alguse arvestamine. Seega on nõude aegumistähtaeg 31.12.2010. a. Nõue ei ole aegunud. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 8.2 b) kokku leppinud viivise määras 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 29 505.79 krooni ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.