Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-66820
Tsiviilasi
OÜ Jaani-TERP hagi OÜ Sadala Agro vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4 789.65 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. märtsi 2011. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sadala Agro apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. märts 2012. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Sadala Agro (registrikood: 10607677; asukoht: Jõgevamaa Torma vald Sadala alevik), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja (hageja): OÜ Jaani-TERP (registrikood: 10478010; asukoht: Järvamaa Järva-Jaani alevik Kalda 56), esindaja advokaat Andres Veski
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 24. märtsi 2011. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta
maakohtus
ja
ringkonnakohtus
kantud
menetluskulud OÜ Sadala Agro kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Jaani-TERP esitas 30.12.2010. a kohtule hagiavalduse OÜ Sadala Agro vastu käsunduslepingust tuleneva võlgnevuse 74 941.79 krooni väljamõistmiseks. Võlgnevusest moodustab 45 436 krooni põhivõlgnevus ning 29 505.79 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2006. a augustis omanikujärelevalve käsunduslepingu nr 4 omanikujärelevalve teenuse osutamiseks. Vastavalt lepingu punktile 7.1 oli lepingu tasu suurus kõigi lepingu sõlmimisel teadaolevate teenuste ja teenustega seotud kulutuste katmiseks 7500 krooni kuus, millele lisandus sõidukulude kompensatsioon 300 krooni kohalesõidu korra kohta. Tasule lisandus käibemaks. Lepingu tasu kohustus kostja tasuma vastavalt omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimuste (OKÜ 2005) tingimustele ja hageja esitatud igakuistele arvetele. Lepingu tasu maksmise kohustus täies ulatuses tekkis kostjal pärast nõuetekohaselt osutatud lepingujärgsete teenuste lõpetamist. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused kohaselt täitnud, kuid kostja ei ole täies ulatuses tasunud hagejale lepingus sätestatud tasu. Hageja esitas kostjale omanikujärelevalve teenuse osutamise eest järgmised arved: 31.01.2007. a arve nr 2 summas 9912 krooni; 28.02.2007. a arve nr 7 summas 9204 krooni; 30.04.2007. a arve nr 25 summas 9558 krooni; 31.08.2007. a arve nr 58 summas 9204 krooni; 30.09.2007. a arve nr 64 summas 9558 krooni. Kostja tasus arve nr 58 eest 29.02.2008. a hageja arveldusarvele 2000 krooni, ülejäänud arvete eest ei ole kostja käesoleva ajani tasunud. 28.02.2011. a esitas hageja esindaja kohtule vastuse kostja vastusele. Hageja oli seisukohal, et nõue ei ole aegunud, kuna tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 3 lõppes nõude aegumistähtaeg 31.12.2010. a. Lisaks viitas hageja sellele, et kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kostja ei ole vastu vaielnud nõude sisule, vaid on üksnes taotlenud aegumise kohaldamist, seega peab kostja nõuet õigeks.
2.07.02.2011. a kohtule esitatud kirjalikus vastuses ei tunnistanud kostja hageja nõuet. Vastuses taotles kostja nõudele aegumise kohaldamist TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1, 2 alusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 24.03.2011. a otsusega OÜ Jaani-TERP hagi OÜ Sadala Agro vastu ja mõistis välja OÜ-lt Sadala Agro OÜ Jaani-TERP kasuks 4 789.65 eurot võlgnevuse katteks. Kohus jättis menetluskulud OÜ Sadala Agro kanda. Kohus leidis, et asi on võimalik lahendada lihtsustatud korras sisuliselt TsMS § 403 lg 1 alusel pooli kohtuistungil ära kuulamata. Pooltel on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel augustis 2006. a sõlmitud omanikujärelevalve käsunduslepingust nr 4, millega hageja kohustus osutama kostjale omanikujärelevalve teenust ning kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt hageja poolt esitatud igakuistele arvetele. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 74 941.79 krooni, millest põhivõlgnevus on 45 436 krooni ja viivis 29 505.79 krooni. Kostja taotles nõude suhtes aegumise sätete kohaldamist. Kostja oli seisukohal, et nõue on aegunud. Nõuete esitamine on ette nähtud kolme aasta jooksul. Hageja poolt esitatud arved muutusid sissenõutavaks ajavahemikul 14.02.2007 – 18.10.2007. a, seega ei ole enam võimalik nõuet esitada ja see on aegunud. Kohus leidis, et antud juhul ei saa kohaldada kostja nõudele aegumist. TsÜS § 146 lg 1 näeb ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Pooled on lepingus kokku leppinud, et tasu maksmise kohustus tekib tellijal pärast teenuste osutamise lõpetamist ja tasu maksmine toimub vastavalt arvele (lepingu p.7.1, p.7.3). See tähendab pooltevahelist kokkulepet, et nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Sellistele suhetele rakendub TsÜS § 147 lg-s 3 osutatud aegumistähtaja alguse arvestamine. Seega on nõude aegumistähtaeg 31.12.2010. a. Nõue ei ole aegunud. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 8.2 b) kokku leppinud viivise määras 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 29 505.79 krooni ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Sadala Agro esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus eiranud TsMS § 403 nõudeid ja teinud otsuse ilma, et oleks määratud tähtaeg, mille jooksul oleks võimalik veel esitada avaldusi ja dokumente, samuti ei teatanud kohus eelnevalt otsuse avalikult teatavakstegemise aega. Eelnev rikkumine on tekitanud olukorra, kus apellant, olles esitanud hagi vastuses aegumise vastuväite, jäi ilma võimaluses esitada hagile ka sisulisi vastuväiteid. Apellant lisab selle kinnituseks OÜ E.R.H.E.S.Elekter 28.01.2009. a pretensiooni OÜ-le Prestroiel, kes oli apellandi suhtes töövõtjaks (lisa 1). Apellandi töövõtja alltöövõtja on esitanud viited selle kohta, et objekti järelevaataja (vastustaja) ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud; 2) oli kohtuotsus asja sisulise lahendamise kohta apellandile üllatuslik. Kohus oleks pidanud enne otsuse tegemist andma pooltele veel TsMS § 403 kohaselt võimaluse täiendavate avalduste/seisukohtade esitamiseks ja apellant oleks seda võimalust kasutanud. Kohtu üllatava otsuse tegemine on tekitanud olukorra, kus apellant on jäetud ilma võimalusest hagile sisulisi vastuväiteid esitada; 3) taotles apellant hagi vastuses aegumise kohaldamist, mis tähendab sisuliselt taotlust TsMS § 449 lg 3 kohaselt vaheotsuse tegemiseks. Apellant jäi ootama, kas kohus rahuldab taotluse aegumise kohaldamiseks (vaheotsuse tegemiseks) või mitte, mistõttu oli lõppotsuse tegemine ootamatu ja apellandi suhtes ebaõiglane.
5.OÜ Jaani-TERP vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohus ei ole rikkunud menetlusnormi mis annaks aluse asja uueks arutamiseks esimese astme kohtus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti materiaalõigusnorme kohaldanud ja asjas esitatud tõendeid hinnanud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et hagi tuleb rahuldada.
7.Apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuna ei määranud kirjalikus menetluses kindlaks kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 avalduste ja dokumentide esitamise tähtaega, on osaliselt õige. Samas märgib ringkonnakohus, et viidatud sättes nimetatud tähtaeg ei ole üldjuhul mõeldud täiendavate seisukohtade ega uute tõendite esitamiseks, vaid eelkõige varem esitatud seisukohtade täpsustamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et ta ei saanud oma õiguste kaitseks toiminguid teha ja tõendeid esitada, kuna esitas aegumise vastuväite ja eeldas, et maakohus teeb aegumise osas vaheotsuse. Toimikust nähtub, et vastustaja taotles vastuses hagile aegumise kohaldamist ning märkis, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli TsMS § 329 lg 1 tulenevalt kohustus esitada kõik oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited
kostja vastuses. Kostja piirdus aegumise vastuväitega, valides seega vaid ühe võimalikest vastuväidetest. Maakohus küsis asja arutamise viisi osas hageja seisukohta, kes teatas maakohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega. Ringkonnakohus märgib, et kuna pooli esindasid advokaadid, siis pidi hageja esindaja kohtule edastatud nõusoleku TsMS § 337 alusel saatma vastaspoole esindajale. Hageja esindaja seda ei teinud.
3.märtsil 2011 teatas maakohus pooltele, et asjas tehakse lahend avalikult teatavaks
24.märtsil 2011. Apellandi seisukoht, et aegumise vastuväite esitamise korral oli tal õigustatud ootus, et kohus teeb vaheotsuse, ei ole õige. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha aegumise kohaldamise osas vaheotsuse, kuid kohtul ei ole kohustust seda teha. Ringkonnakohus leiab, et kui apellant sai kätte kohtu teate otsuse tegemise kohta, milles ei olnud taotluste esitamise tähtaega märgitud, kuid ta leidis, et ta soovib avaldusi esitada, siis oli tal õigus esitada vastuväide kohtu tegevusele TsMS § 333 alusel. Apellant seda võimalust ei kasutanud.
8.Ringkonnakohus leiab, et eeldades, et kostjal jäi maakohtus oluline asjaolu või tõend esitamata, siis oleks ta pidanud hiljemalt apellatsioonkaebuses selle asjaolu ja/või tõendi esitama. Apellant lisas apellatsioonkaebusele ühe tõendi, mille juurdevõtmise taotluse ringkonnakohus rahuldas. Ringkonnakohus leiab, et apellandi esitatud OÜ E.R.H.E.S Elekter poolt 28.01.2009 OÜ-le Perestroitel esitatud nõue 1027 261 kr tasumiseks ei tõenda apellandi väidet, et hageja ei osutanud kostjale teenust nõuetekohaselt. Kui hageja osutatud teenus oli puudustega, siis selle tõendamiseks ei ole piisav käesolevas menetluses osalisteks mitteolevate isikute, kellest üks on väidetavalt kostja alltöövõtja, vahel nõuete esitamine. Apellant ei ole tõendanud, et hageja töö või teenus oli puudustega. Eeldusel, et tõend käib hageja töö kohta, ei ole sellest ka võimalik aru saada, kui suures ulatuses oli hageja töö või teenus puudustega. Kuna apellant ei ole teisi tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks esitanud, siis puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks.
9.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.