2-10-64404/30 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Asjaolud 20.12.2010 esitas OÜ Gem-Geo kohtule avalduse Tallinna Teede AS-lt maksekäsu kiirmenetluses 1662,32 euro saamiseks. Tallinna Teede AS esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis asja üle kohtuliku menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt teostas hageja suulise töövõtulepingu alusel geodeetilisi töid Rakvere Reaalgümnaasiumi staadioni ehitusel november 2006 – august 2007, mille eest hageja esitas kostjale 28.12.2007 summas 25 252 krooni ehk 1613,90 eurot, millist kostja ei ole vaatamata meeldetuletustele tasunud. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on tõendamata. Hageja nõue on aegunud. Harju Maakohus 17.02.2012 otsusega jättis hagi rahuldamata, leides, et hagi on aegunud. Kuigi maakohus kohaldas aegumist, leidis maakohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et tõendamata on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mistõttu puudub kostjal ka kohustus väidetavast töölepingust tuleneva tasu summas 1613,90 euro tasumiseks. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 27.03.2012 apellatsioonkaebuse. Kaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse täies ulatuses. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 1613,90 euro väljamõistmist kostjalt. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata, kohaldades aegumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et aegumistähtaeg hakkas kulgema tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 töö valmimisest, seega hiljemalt 01.09.2007. Kuivõrd käesolevas asjas kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mis sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat, aegus hageja nõue 01.09.2010. Õige ei ole hageja seisukoht, et aegumine peatus 21.04.2010 pöördumisega kostja poole e-kirjaga. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja ei ole hageja nõuet kunagi tunnustanud ja on sellele vastu vaielnud. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.12.2010, on hageja esitanud oma nõude peale 2(3)