Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

maksekorralduse. Täitemenetluses korraldas kohtutäitur avaldajale kuuluva kahe korteriomandi (registriosad nr XXX ja nr XXX) enampakkumise. Ametlikes Teadaannetes ilmunud kuulutuse järgi pidi tervikvarana korteriomandite enampakkumine toimuma 20.02.2012 alghinnaga 280 000 eurot. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, sest ei nõustunud korteriomandite tervikvarana müümisega ning nõudis nende müüki eraldi enampakkumistel. Avaldaja nõudis ka enampakkumise edasilükkamist ning uue enampakkumise määramist selliselt, et teate avaldamise ja enampakkumise toimumise vahele jääks vähemalt kuus kuud. Kohtutäitur rahuldas kaebuse osaliselt otsustades müüa korteriomandid eraldi enampakkumistel. Kohtutäitur ei rahuldanud kaebust enampakkumisest etteteatamise aja osas. Enampakkumise teated avaldati toimumise ajaks on 14.03.2012.

Ametlikes Teadaannetes 13.02.2012, enampakkumiste

Avaldaja arvates ei vasta kohtutäituri poolt määratud enampakkumise toimumise aeg taoliste korteriomandite müügiks mõistlikult vajaliku ajaga. Enampakkumise aja määramisel tuleks arvestada, et vara võõrandamine toimuks võimalikult suure hinnaga. TMS § 84 lg 22 sätestab minimaalse tähtaja. Kohtutäitur peaks tähtaja määramisel arvestama müüdava vara iseloomu. Ühe korteri suurus on 90 m2 ja teisel 110 m2, korterid asuvad Tallinnas XXX. Selliste korterite müügitehinguid toimub äärmiselt vähe. Statistika järgi müüdi 2011 XXX piirkonnas suuri (üle 70 m2) kortereid vaid 10, septembrist kuni käesoleva ajani 3. Seega on nõudlus sellistele korteritele piiratud. Korteri müük mõistliku turuhinnaga ei saa toimuda ühe kuu jooksul. Kohtutäitur peab arvestama keskmise müügiperioodiga, mis võib ulatuda 9 kuuni. Mõistlikult ei saa oodata, et enampakkumisel leitakse varale ostja kiiremini kui maakleri kaudu toimuva müügi puhul. Avaldaja palub kohtutäituri 10.02.2012 otsuse täiteasjas nr XXX tühistada osas, millega avaldaja kaebus jäeti kohtutäituri poolt rahuldamata. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Puudutatud isik I palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur lähtub täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustikust. Täitemenetluse üks keskseid põhimõtteid on võlausaldaja nõude võimalikult efektiivne rahuldamine. Õige on, et kohtutäitur peab tegutsema eesmärgiga müüa vara võimalikult kõrge hinnaga. Samas peavad võlgniku ja sissenõudja huvid olema tasakaalus, menetlustoimingud ei tohi kahjustada kumbagi poolt ebamõistlikult. Enampakkumisel vara müümise eesmärgiks on saada võimalikult kõrgem hind, kuid selline kõrgem hind kujuneb enampakkumise käigus. Enampakkumise väljakuulutamisel lähtus kohtutäitur TMS-s märgitud tähtaegadest. Täitemenetluse seisukohast ei ole otstarbekas enampakkumise toimumise aja määramine selliselt, et kuulutuse avaldamise ja enampakkumise toimumise vahele jääks vähemalt kuus kuud. Täitemenetluse käigus ei ole avaldaja võlgnikuna teinud midagi võlgnevuse tasumiseks või kinnisasjade müümiseks kohtutäituri kontrolli all. Täitemenetlusest on avaldaja teadlik alates 2008, mil sai kätte täitmisteate. Avaldajal on seega olnud piisavalt aega nõude vabatahtlikuks täitmiseks ning vara realiseerimiseks, sh maaklerite abil. Avaldus on esitatud tegeliku sisuta ning on suunatud vaid menetlusõiguste kuritarvitamisele ja

täitemenetluse venitamisele. Puudutatud isik II seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isiku seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 10.02.2012 otsusele tuleb jätta rahuldamata. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja poolt esitatud kaebus on alusetu. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohtadega. Kaebuses esitatud väited ei põhine täitemenetluse seadustikul ega ole kooskõlas sundtäitmise eesmärkidega. Avaldaja suhtes toimub täitemenetlus juba 2008.aastast. Enne sundtäitmist oli avaldajal võimalik sissenõudja nõue rahuldada vabatahtlikult. Enne täitemenetluse alustamist olnuks avaldajal võimalus täitedokumendiks olev 08.03.2006 notariaalne dokument ise täita ja selleks ka oma korteriomandid vajadusel müüa hinna eest, mida ta õigeks pidas. Täitemenetluse võlgnik ei pea esitama täitemenetlust takistavaid taotlusi ja kaebusi. Sundtäitmise institutsioon on riigi poolt loodud mehhanism isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Kuna avaldaja oma kohustust puudutatud isiku II ees vabatahtlikult ei täitnud, oli puudutatud isikul II õigus pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmise läbiviimiseks. Täitemenetluse läbiviijaks on kohtutäitur. Kohtutäitur peab TMS § 8 järgi võtma tarvitusele kõik meetmed, et saavutada täitedokumendi täitmine. Kooskõlas TMS § 80 lg 1 määrab enampakkumise aja kohtutäitur. TMS § 84 lg 21 järgi tuleb kinnisasja enampakkumise kuulutus avaldada vähemalt 20 päeva enne enampakkumise algust. Seda sätet kohtutäitur järgis. Korteriomandite, mille suhtes enampakkumine toimub, hind kujuneb enampakkumistel. Avaldaja poolt esitatud väited samas piirkonnas müüdud korterite statistika kohta ei puutu vaidluse lahendamisse. Kohtutäitur peab täitemenetluse läbiviimisel juhinduma TSM regulatsioonist. Enampakkumise korraldust reguleerivad TMS § 88-91. Asjaolusid, mida avaldaja kohtutäiturile ette heidab, ei pidanud kohtutäitur arvestama. Avaldaja täitemenetluse võlgnikuna ei saa määrata, millise hinna eest ja millise aja jooksul enampakkumine toimuma peab. Kohtutäituri avaldaja poolt vaidlustatud otsus on kooskõlas seadusega ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et avaldaja poolt seadusliku aluseta esitatud avaldus on suunatud täitemenetluse venitamisele. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 ja § 386 lg 2 tuleb seoses avalduse tagamise aluse äralangemise tõttu, kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, avalduse tagamine (esialgse õiguskaitse kohaldamine) tühistada, milleks kohus 12.03.2012 määrusega peatas täitemenetluse täiteasjas nr XXX.

Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kui alusetu kaebuse esitaja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.