2-10-52488
Täiendav otsus Harju Maakohtu 05.03.2012 otsusele
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-52488
Tsiviilasi
TRhagi AS P väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
176,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TR(isikukood:XXX, aadress: XXX); Hageja esindaja: advokaat Meelis Masso (Advokaadibüroo Arvisto ja Koch, aadress: Tornimäe 5, 10145 Tallinn; epost: meelis. [email protected] ); Kostja I: AS P (registrikood: XXX, asukoht: XXX); Kostja I esindaja: Andres V , XXX; Kostja II: RPOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX). (Kostja II suhtes on kohus teinud tagaseljaotsuse 25.01.2012) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
ja
RPOÜ
vastu
võlgnevuse
Jätta hagi rahuldamata kostja I AS P osas. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja TR kanda. Edasikaebamise kord
01.01.2010.a sõlmis hageja kostjaga müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale 4 Elina Garanca ja Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontserdi piletit. Hageja tasus piletite eest arve nr
2-10-52488 XXX alusel 2 760 krooni. Kontsert pidi aset leidma 04.04.2010.a, kuid jäi hagejale teadmata põhjustel ära. 27.04.2010.a saatis kostja hagejale informeeriva e-kirja, et ärajäänud kontserdi pileteid hakatakse tagasi ostma 07.05.2010.a, ning et internetipoest SP (PDF-pilet) ostnutele kannab P piletiraha üle nende pangakontole tagasiostu alustamise päeval. Erinevalt lubatust aga pileteid tagasi ei ostetud. 17.05.2010.a esitas hageja kirjalikult kostjale nõude 2 760 krooni tagastamiseks, märkides muuhulgas, et raha nimetatud tähtajaks mittetagastamisel on hageja õigustatud nõudma kostjalt intressi ja viiviseid võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 05.04.2010. a. Kostja ei ole kuni käesoleva hetkeni pileteid tagasi ostnud ega hageja nõuet rahuldanud. Hageja kohustuseks kõnesoleva müügilepingu alusel oli tasuda ostuhind ning kostja kohustuseks võimaldada hagejale tema poolt soovitud kontserdi piletid, millised annaks õiguse nimetatud kontserdi külastamiseks. Piletite omandamisel AS P ei teavitatud hagejat kui ostjat, et AS P ei vastuta kontserdi toimumise või mittetoimumise eest. Hageja tasus ostuhinna 01.01.2010.a ning selle vastu andis kostja hagejale üle neli piletit, mis oleksid pidanud võimaldama osalemise Elina Garanca ja Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontserdil. Kuna nimetatud kontserti ei toimunud, on kostja rikkunud talle müügilepingust tulenevat kohustust. Hageja ei ole saanud seda, mida müüja talle ostu-müügilepinguga kohustus andma. Hageja 17.05.2010.a nõue piletite eest tasutud summa tagastamiseks on muuhulgas käsitatav konkludentse taganemisavaldusena. Hageja eesmärk nõude esitamisel oli suunatud lepinguliste suhete lõpetamisele, kuivõrd lepingu täitmine ei ole käesoleval juhul kostja jaoks enam võimalik (VÕS § 108 lg 2). Sellises olukorras on ilmne, et pooled ei ole huvitatud ka lepinguliste suhete jätkumisest, mistõttu kahju hüvitamise nõude esitamine on käesoleval juhul sisuliselt samastatav lepingust taganemise avaldusega ning lepingu alusel üleantu tagastamise nõudega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja lugeda müügilepingust taganenuks ning vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 on kostja kohustatud hagejale tagastama lepingu alusel saadu, st piletite eest tasutud 2 760 krooni. Isegi kui hagejat ei saaks lugeda lepingust taganenuks, on hagejal õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Oma 17.05.2010.a nõudes märgib hageja muuhulgas, et kohustuse mittetäitmisel nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 05.04.2010.a. Kuivõrd kostja ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud, on hagejal viivisenõude esitamise õigus. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud informatsioonile oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavaks intressimääraks enne 01.01.2010.a ja enne 01.07.2010.a 1%. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavad viivised summas 122 krooni ja 40 senti. Kostjaga lepingu sõlmimisel ei olnud hagejale mõistlikul viisil kättesaadav informatsioon selle kohta, et hageja sõlmib täiendava lepingu kolmanda isikuga. Hageja ei välista, et kostja ja kontserdi korraldaja vahel on sõlmitud agendileping, mille kohaselt sõlmib kostja lepinguid kontserdi korraldaja nimel. Siiski ei saa ainuüksi sellise lepingu olemasolust tulenevalt tekkida
2-10-52488 hageja ning kolmanda isiku vahelist õigussuhet, mille tekkimiseks hageja ei ole tahteavaldust esitanud. Hageja ostis piletid internetist ning mingit viidet sellele, et RPOÜ oleks teiseks lepingupooleks, või et kostja ürituse korraldaja tegevuse eest ei vastuta, kostja koduleheküljelt ei nähtunud. Seega ei pidanud hageja mõistliku isikuna ka kuidagi eeldama, et esitab enda tahteavalduse tegelikult kolmandale isikule ning astub temaga lepingulistesse suhetesse. Sellele, et informatsioon ei olnud kättesaadav, on viidanud ka Tarbijakaitseamet, märkides enda kirjas järgmist: „Tarbijakaitseamet selgitab siinkohal, et oleme algatanud menetluse piletimüügiga tegelenud ja korraldanud AS P ning TBOÜ suhtes. Tarbijakaitseameti hinnangul pileteid agendilepingu alusel tarbijatele müünud juriidilised isikud ei ole piletiostjaid/Teid teavitanud avalikult enne pileti müümist sellest, et nad ei ole ürituse korraldajad.“. Hageja on pooltevahelises lepingulises suhtes tarbijaks VÕS § 34 mõistes. Kostja poolt viidatud konstruktsiooni kolme lepingu kohta ei ole võimalik kasutada eelkõige põhjusel, et hageja ei ole tarbijana teinud ühtegi tahteavaldust astumaks lepingulistesse suhetesse RPOÜ-ga. Hageja ja RPOÜ vahel lepingulisi suhteid ei ole, kuivõrd hageja ei ole vastavat tahteavaldust teinud. Tulenevalt enda suhetest kostjaga kohustus RPOÜ osutama siiski hagejale teenust kontserdile sissepääsu võimaldamise näol. VÕS § 80 lg 2 sätestab, et kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kuivõrd kostja viitab enda vastuväites sellele, et hageja peab nõude esitama RPOÜ vastu, on hagejal mõistlik põhjus eeldamaks, et hageja kui kolmanda isiku õigus nõuda lepingu täitmist tuleneb kostja ja RPOÜ vahel hageja kasuks sõlmitud lepingust. Eeltoodust tuleneb, et hageja võib nõuda kontserdil osalemise tagamist nii kostjalt kui ka RPOÜ-lt. Seega on nimetatud isikud solidaarvõlgnikeks VÕS § 65 lg 1 mõistes. Hageja palub:
2-10-52488
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et 01.01.2010.a omandas hageja 4 Elina Garanca ja Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontserdi piletit. Pileteid pakkus müügiks kostja 1. Hageja tasus piletite eest arve nr XXX alusel 2 760 krooni. Kontsert pidi aset leidma 04.04.2010.a, kuid jäi hagejale teadmata põhjustel ära. Kontserdi korraldajaks oli kostja 2, kes oli sõlminud piletite müügiks lepingud erinevate vahendajatega, sealhulgas kostjaga 1. Vaidluse lahendamiseks peab kohus hindama, millised õigussuhted tekivad kontserdipiletite müügil ning mis on selliste suhete esemeks. Kontserdipiletite väljastamisel on kohaldatavad sätted kohtu hinnangul VÕS § 619 ja VÕS § 918 lg 1. Vastavalt VÕS § 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 918 lg 1 esitajaväärtpaber on väärtpaber, millest tuleneva kohustuse täitmist võib nõuda või millest tulenevat muud õigust võib teostada väärtpaberi omanik. Kontserdi külastamisel sõlmitakse käsundusleping kontserdi korraldaja ja külastaja vahel. Kontserdipilet annab seejuures õiguse nõuda tasuta käsunduslepingu sõlmimist ning kujutab endast esitajaväärtpaberit VÕS § 918 lg 1 mõttes. Kontserdipiletite müügil on kohaldatavad müügilepingu sätted. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja
müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või
2-10-52488
müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 218 lg 1 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Vastavalt TsMS § 218 lg 2 ls 2 tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kontserdipiletite müügil vastutab müüja seega siis, kui müügilepingu sõlmimise ajal on pilet ebakvaliteetne, s o ei vasta väljastaja eelnevalt seatud tingimustele, mille täitmisel on väljastaja võtnud endale kohustuse käsunduslepingu sõlmimiseks. Seda võib juhtuda näiteks olukorras, kus pilet on loetamatu või vigastatud. Pileti kui väärtpaberi puuduseks ei ole aga see, kui kontserdi korraldaja keeldub pileti alusel käsunduslepingu sõlmimisest, muuhulgas seetõttu, et kontsert jääb ära. Hageja esitatud väited ja tõendid ei võimalda teha järeldust, et omandatud pilet kui väärtpaber oleks olnud puudustega, mistõttu leiab kohus, et kostja I ei ole puudustega asja müünud. VÕS § 218 kohaselt ei vastuta kostja I pileti müügil kontserdi toimumise eest. VÕS § 218 seisukohast ei oma tähendust see, kas kostja I on teavitanud tarbijaid sellest, kes on kontserdi korraldaja. Kui puudulik teave raskendab nõuete pööramist kontserdi korraldaja vastu, võib kaalumisele tulla müügilepingust tulenevate sekundaarsete kohustuste rikkumise tõttu kahjunõude esitamine, kuid antud juhul nähtub tellimuse kinnitusest, et kostja I on esitanud tarbijale kontserdi korraldaja isiku andmed. Kohus leiab, et nõue kostja I vastu ei saa seega rahuldamisele kuuluda ei lepingulise kahju nõudena VÕS § 115 järgi ega ka ühelgi muul alusel. Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.