2-10-52488/9 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 25.10.2010.a. esitas hageja T Rhagi AS P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagivalduse kohaselt sõlmis hageja 01.01.2010.a. kostjaga I müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale neli EGja LRSkontserdi piletit. Hageja tasus piletite eest arve alusel 2 760 krooni. Kontsert pidi aset leidma 04.04.2010.a., kuid jäi hagejale teadmata põhjustel ära. 27.04.2010.a. saatis kostja I hagejale informeeriva e-kirja, et ärajäänud kontserdi pileteid hakatakse tagasi ostma 07.05.2010.a. ning et internetipoest SP ostnutele kannab P piletiraha üle nende pangakontole tagasiostu alustamise päeval. Erinevalt lubatust aga pileteid tagasi ei ostetud.17.05.2010.a. esitas hageja kostjale I kirjalikult nõude 2 760 krooni tagastamiseks, märkides, et raha nimetatud tähtpäevaks mittetagastamisel on hageja õigustatud nõudma kostjalt intressi ja viiviseid võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 05.04.2010.a. Kostja I ei ole kuni hagi esitamise hetkeni pileteid tagasi ostnud ega hageja nõuet rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul mõista kostjalt I hageja kasuks välja hageja poolt kostjale müügilepingu alusel üle antud 2 760 krooni. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt I hageja kasuks välja lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 2 760 krooni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt I välja viivised seaduses sätestatud määras. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja I kanda. 19.11.2010.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. 09.12.2010.a. esitas kostja I kirjaliku vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja I ei tunnista hagi ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja I leiab, et hageja on esitanud hagi vale isiku vastu. Kostja I leiab, et tegu on lepingust tuleneva vaidlusega ning sellise kaasuse õige lahendamise eelduseks on selgitada välja, kelle vahel on millised õigussuhted ning alles seejärel on võimalik hinnata õigussuhte osaliste õigusi ja kohustusi. Piletite müük mistahes üritusele toimub selliselt, et ürituse korraldaja ja pileti müüja P (kostja) sõlmivad agendilepingu, milles viimane on agendiks. Selle lepingu sisuks on korraldaja üritusele piletite müügi korraldamine P poolt. Kostja I selgitab, et käesolevas asjas on tegu kolme õigussuhtega, mille kohaselt sõlmitakse korraldaja ja P vahel agendileping piletite müügiks, P ja pileti ostja vahel sõlmitakse müügileping piletite müügiks ning korraldaja ja pileti osta vahel sõlmitakse leping üritusel osalemiseks. Pileti ostja nõue üritusel osaleda põhineb ülalnimetatud kolmandal lepingu tema ja korraldaja vahel. See tähendab, et pileti ostnud isikul on õigus nõuda enda laskmist üritusele, samuti on tal muud õigused, mis võivad tuleneda ürituse ärajäämisest, edasilükkamisest jne, sh VÕS §-st 101 lg 1 p 4 tulenev lepingust taganemise õigus. Iseenesest on võimalik, et lepingust taganemise avaldus esitatakse ka P kui agendile (VÕS § 676 lg 1), kuid see ei tähenda, et üritusest tulenevate puuduste korral saaks pileti ostja öelda üles kostjaga I sõlmitud müügilepingut. Kostja I lisab, et P selgeks sooviks on tagada pileti ostjate huvid, siis on P korraldajatega sõlmitud lepingutesse lisanud ka tingimused selle kohta, et kui üritus jääb ära, kohustub korraldaja piletid tagasi ostma. Kuna aga selline otsustus ei sõltu Pst ja olukorda ei ole objektiivselt võimalik teisiti lahendada, on piletite tagasiostmiseks vaja korraldaja tahteavaldust koos tagasiostmiseks vajaliku rahasumma tasumisega meile. Piletite tagasiostu ei teosta P enda arvel, vaid me täidab korraldaja maksekäsundit. Kostja I Rõhutab,

et piletite tagasiostu puhul P poolt on tegu eraldi õigussuhtega, mis ei muuda varasemaid suhteid ning raha tagastamine P kaudu toimub uute kokkulepete alusel ürituse korraldaja kui käsundiandja ja mitte kostja kui agendi agenditasu arvel. 21.12.2010.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt taotlus kostja kaasamiseks. Hageja taotleb kaasata menetlusse kostjana RPOÜ. Samas avalduses on hageja esitanud omapoolsed vastuväited kostja I 09.12.2010.a. seisukohtadele, mille kohaselt ei olnud hagejale mõistlikul viisil kättesaadav informatsioon selle kohta, et hageja sõlmib täiendava lepingu kolmanda isikuga. Hageja ei välista, et kostja ja kontserdi korraldaja vahel on sõlmitud agendileping, mille kohaselt sõlmib kostja lepinguid kontserdi korraldaja nimel. Siiski ei saa ainuüksi sellise lepingu olemasolust tulenevalt tekkida hageja ning kolmanda isiku vahelist õigussuhet, mille tekkimiseks hageja ei ole tahteavaldust esitanud. Hageja ostis piletid internetist ning mingit viidet sellele, et RPOÜ oleks teiseks lepingupooleks, või et kostja ürituse korraldaja tegevuse eest ei vastuta, kostja koduleheküljelt ei nähtunud. Seega ei pidanud hageja mõistliku isikuna ka kuidagi eeldama, et esitab enda tahteavalduse tegelikult kolmandale isikule ning astub temaga lepingulistesse suhetesse. Hageja on pooltevahelises lepingulises suhtes tarbijaks VÕS § 34 mõistes. Seega ei ole pooled käesolevas vaidluses võrdsetel positsioonidel ning pole võimalik, et kostja välistaks enda vastutuse lepinguste kohustuste täitmise eest tüüptingimustega, millised on nähtuvad AS P interneti kodulehelt aadressiga XXX. Eeltoodust tuleneb, et kostja poolt viidatud konstruktsiooni kolme lepingu kohta ei ole võimalik kasutada eelkõige põhjusel, et hageja ei ole tarbijana teinud ühtegi tahteavaldust astumaks lepingulistesse suhetesse RPOÜ-ga. Harju Maakohus oma 07.01.2011.a. määrusega kaasas kostjana menetlusse RPOÜ ning kohustas hagejat esitama kohtule 20 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamist menetlusse kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakiri koos lisadega. Kostja olles hagimaterjalid kätte saanud, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus rahuldas 25.01.2012.a. tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt II RPOÜ-lt hageja T R kasuks müügilepingu alusel üle antud summa 176,40 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 7,82 eurot, samuti viivised seaduses sätestatud määras protsendina põhivõlgnevusest (176,40 eurot) arvates hagiavalduse esitamisest 25.10.2010.a. kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Lisaks jättis kohus menetluskulud kostja II kanda. 09.02.2012.a. esitas hageja esindaja kohtule taotluse täiendada kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga, kuivõrd hageja soovib esitada Harju Maakohtu 25.01.2012.a. otsusele apellatsioonkaebuse. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduse täpsustuses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja II olles hagimaterjalid kätte saanud 25.11.2011.a., kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus selgitab, et hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 80 lg 2, § 65 lg 1, § 113 lg ja § 115 lg 1, § 208 lg 1. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kostja RPOÜ võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kaja esitamise tähtaeg hakkab kulgema käesoleva tervikotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011) või Swedbank AS-is (konto nr 221023778606), kõigil viitenumber 3100057358. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.