lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-35246/5

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 07.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-35246/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1251
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank P&C Insurance AS11269248

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-35246

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2012.a, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-11-35246

Tsiviilasi

A S avaldus täitemenetluse täitmise ajatamiseks täiteasjas nr 025/2009/840

Menetlustoiming

avalduse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

-

avaldaja: A S (isikukood xxx; viibimiskoht xxx)

esindajad

-

puudutatud isik I: kohtutäitur Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16B, Tallinn 10117; e-post [email protected])

-

puudutatud isik II: sissenõudja Swedbank P&C Insurance AS (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Varakindlustus; registrikood 11269248; asukoht Liivalaia 12, Tallinn 15039)

RESOLUTSIOON

1.Jätta A S avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2009/840 rahuldamata.
2.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele.
3.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud avaldaja A S kanda.
2.Mõista avaldajalt A S välja riigituludesse menetluskulu (riigilõiv) summas 63,91 eurot.

Riigituludesse

välja

mõistetud

menetluskulu

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva

kohtumääruse

peale

võib

avaldaja

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-35246, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.A S (avaldaja) esitas 27.07.2011.a Harju Maakohtule avalduse, mille alguses palub lükata edasi ühe aasta võrra, s.o 25.07.2011-25.07.2012 tsiviilasjas nr 2-08-53385 hagi sissenõudmine. Avalduse lõpus palub avaldaja ajatada täitemenetluse 25.07.201125.07.2012. 26.08.2011.a kohtule esitatud täpsustatud avalduses taotleb avaldaja täitetoimingu edasilükkamist ühe aasta võrra, s.o 25.07.2011-25.07.2012, kuna läheb kooli

2-11-35246 ja asub õppima ajavahemikus 01.09.2011-01.06.2012 (avaldaja poolt ilmselt ekslikult märgitud kuni 01.06.2011.a). Avalduse kohaselt puudub avaldajal võimalus võlga tasuda, kuna kõik summad antakse talle võlgu ning vabanedes tuleb need tagasi maksta. See on avaldaja arvates ebaõiglane, et tema omaksed peavad tasuma avaldaja võlgasid laenatud rahaga. Avaldaja läks kooli õppima 01.09.2011-01.06.2012 ja peale kooli on tal võimalik asuda tööle. Vangla tööd ei võimalda. Avaldaja soovib täita vabanemisfondi ja saada 50%-liseks. Avaldaja palub lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 423, 424, 432.

2.Kohtutäitur Kaire Põlts palub kohtule 27.10.2011.a esitatud seisukohas jätta avaldaja avalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.
3.Sissenõudja Swedbank P&C Insurance AS ei ole oma seisukohta avaldaja avalduse osas kohtule esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

4.Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Avaldaja vara suhtes viiakse läbi täitemenetlust. Täitetoimik on avatud 03.03.2009.a ning toimik kannab numbrit 025/2009/840. Täitemenetluse algatamise aluseks on AS Hansa Varakindlustus (uus ärinimi Swedbank P&C Insurance AS) täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 06.01.2009.a otsus tsiviilasjas nr 2-08-53385, millega mõisteti avaldajalt välja 109 814,53 krooni ning menetluskuludena 5 750 krooni, kokku seega 115 564,53 krooni ehk 7 385,92 eurot. Nimetatud võlasummale lisanduvad kohtutäituri täitekulud: kohtutäituri tasu täitemenetluse algatamisel 19,17 eurot (koos käibemaksuga), kohtutäituri põhitasuna 842,01 eurot (koos käibemaksuga) ning otsesed täitekulud summas 10,44 eurot (koos käibemaksuga). Kokku moodustab avaldaja võlasumma täiteasjas nr 025/2009/840 arvestuslikult seega 8 257,54 eurot.
6.Avaldaja palub täitetoimingu edasilükkamist ühe aasta võrra, s.o 25.07.2011-25.07.2012, kuna läheb kooli ja asub õppima ajavahemikus 01.09.2011-01.06.2012, lähtudes KrMS §dest 423, 424, 432.
7.Kõigepealt märgib kohus, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele kriminaalmenetluse seadustiku sätted, kuivõrd täitedokumendist tulenev nõue ei ole kvalifitseeritav KrMS §de 423, 424 ega 432 järgi. Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord (KrMS § 1).
8.TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudjate huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluste peatamiseks.
9.Kohtu hinnangul ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järeldada, et täiteasjas nr 025/2009/840 täitemenetluse jätkamine oleks avaldaja suhtes TMS § 45 mõttes

ebaõiglane. Avalduses esitatud ja kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata, et TMS §-s 45 märgitud abinõude rakendamata jätmine tooks võlgnikule praegusel juhul kaasa äärmiselt ebasoodsad tagajärjed. Asjaolu, et lähikondsed aitavad avaldajat kinnipidamisasutuses materiaalselt, on igati mõistlik ja tavapärane, võimaldamaks avaldajal kinnipidamisasutusest vabanemisel kergemat äraelamist (avaldajal vähenevad sissenõudja ja täituri ees võlad) ja seega kiiremat vabanemist suuremahulisest võlakoormast, mis täitemenetluse kaudu avaldajat koormab. Arvestades aga asjaoluga, et kinnipidamisasutuses ei kanna avaldaja igapäevaseid kommunaal- ega muid argielu kulusid (kulud eluasemele, toidule, transpordile, sidele jms), ei saa pidada ebaõiglaseks olukorda, kus avaldaja jätkab võlakohustuste täitmist täiteasjas 025/2009/840. Kui avaldaja vabanedes kannaks jätkuvalt suuremahulist võlakoormat, siis on tal igapäevaeluga oluliselt raskem toime tulla (nimetatud võlakohustustele lisanduvad igapäevaelu kulud), kui olukorras, kus täitemenetluse kaudu täidetavad võlakohustused on oluliselt vähenenud või juba täidetud. Avaldaja kooliminek ei põhista tema suhtes täitemenetluse läbiviimise ebaõiglust. Avaldaja soovi saada nn 50%-liseks õiguslik tähtsus käesolevas asjas jääb kohtule arusaamatuks, seetõttu ei pea kohus võimalikuks seda väidet sisuliselt hinnata. Kohus märgib, et sissenõudjal on õigustatud huvi võlanõude võimalikult kiirele täitmisele, millega tuleb käesoleva asja lahendamisel samuti arvestada. Kuna avaldaja avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis õigustaks täitemenetluse ajatamist, siis puuduvad alused avaldaja avalduse rahuldamiseks.

10.Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TMS §-st 45, ei rahulda kohus avaldaja avaldust täitemenetluse täitmise pikendamiseks täiteasjas nr 025/2009/840.
11.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
12.TsMS § 190 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 30.09.2011.a käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on kohus avaldaja menetlusabi korras vabastanud avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu (63,91 euro) tasumisest. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega, tuleb nimetatud summa mõista avaldajalt seega välja riigituludesse.
13.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele (TsMS § 478 lg 4). Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 võib käesoleva määruse peale määruskaebuse esitada üksnes avaldaja. Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium