2-12-1730/5 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku varad Võlgniku olemasoleva vara hinnanguline väärtus on ajutise halduri aruande kohaselt 6,81 eurot (Swedbank AS arveldusarvel olev 6,06 eurot ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol olev 0,75 eurot). Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Martin Pärn märgib aruandes, et võlgniku olemasolev vara hinnangulise väärtusega 6,81 eurot ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur on seisukohal, et JS’i maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul olemasolev vara sisuliselt puudub. JS on käesoleval ajal töötu ja seega puuduvad tal regulaarne sissetulek, mille arvelt täita oma kohustusi, mida on teadaolevalt vähemalt summas 193 918,71 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on sissetulekute puudumine ja märkimisväärsete kohustuste võtmine – s.h 27.01.2010 sõlmitud laenulepingu alusel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalilt 225 890 euro laenamine ja AS-iga Eesti Krediidipank käenduslepingu, millega võlgnik tagas Eurolimit OÜ ja AS Eesti Krediidipank vahel sõlmitud laenulepingu täitmist, sõlmimine. Ajutine haldur märgib, et pärast tagatiste realiseerimist jäi võlgnik Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile ikkagi võlgu põhiosas 97 142,55 eurot. Võlgnikult on AS-iga Eesti Krediidipank sõlmitud käenduslepingu alusel Harju Maakohtu 25.01.2012 tagaseljaotsusega välja mõistetud põhiosas 48 343,84 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud aruande koostamise ajaks kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tagasivõitmise võimalused võivad ajutise halduri esialgsel hinnangul esineda seoses võlgnikule kuulunud limusiini Cadillac DEVILLE, registreerimismärk XXX, võõrandamisega 30.01.2009 võlgniku isale AS’ile ja võlgnikule kuni 02.08.2011 kuulunud OÜ EI osa nimiväärtusega 16 000 eurot võõrandamisega võlgniku isale AS’ile. Martin Pärn palub määrata ajutise halduri tasu 715 eurot (11 tundi x 65 eurot/tund), näidates järgmiste tööülesannete täitmise: suhtlemine võlgniku, järelepäringute esitamine, vastuste analüüs, ajutise halduri aruande koostamine. Kulude summa on 24,05 eurot (tasulised päringud ja väljatrükid). Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud.

Tsiviilasi nr 2-12-1730 PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et JS’i majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara hinnangulise väärtusega 6,81 eurot, võlgnikul sissetulekud puuduvad, kohustusi on vähemalt summas 193 918,71 eurot, kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei vaielnud sellele kohtuistungil vastu. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, samuti halduril teha kindlaks tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud, tuleb JS’i pankrot välja kuulutada. Martin Pärn on andnud nõusoleku enda nimetamiseks JS’i pankrotihalduriks. Martin Pärn tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 03. aprillil 2012.a, kell 10.30, saal nr 1. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.