XX (pankrotis) pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 15. juuni 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Võlgnik XX (pankrotis, isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kristina Kadak-Aruorg esindajad ringkonnakohtus Usaldusisik vandeadvokaat Martin Pärn Võlausaldajad AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepingulised esindajad Aili Kuppart ja Martin Velling Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Dagne Niit Coop Pank AS (registrikood 10237832), lepinguline esindaja Kerly Riivik Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta dokumentaalsete tõenditena asja juurde määruskaebuse lisad 1–3.
2.Jätta Harju Maakohtu 15. juuni 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikku põhjendust.
3.Jätta XX (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX (pankrotis) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohus lõpetas 3. novembri 2014. a määrusega XX (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluse, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks Martin Pärna. Pankrotimenetluses on kolm võlausaldajat, kelle tunnustatud nõuete eest on jäänud raha saamata kokku 147 337,75 eurot.
2.Võlgniku usaldusisik esitas 26. märtsil 2018 maakohtule võlgniku 9. veebruari 2018. a taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Maakohus jättis võlgniku taotluse 13. aprilli 2018. a määrusega rahuldamata ja jätkas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud võlgnik täitnud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Usaldusisiku aruannete kohaselt on võlausaldajatele tehtud väljamakseid üksnes 2220 euro ulatuses.
3.Võlgniku usaldusisik esitas 27. novembril 2019 maakohtule võlgniku 24. novembri 2019. a taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Maakohtule esitatud usaldusisiku 25. novembri 2015. a, 25. novembri 2016. a,
1.detsembri 2017. a, 26. märtsi 2018. a ja 27. novembri 2019. a aruannete kohaselt elab võlgnik Tallinnas ja töötab Q ja W taksojuhina. Tema sissetulek on olnud ca 400–650 eurot kuus. Võlgnik on telefoni teel kandideerinud tööle erinevatesse äriühingutesse, kuid see ei ole õnnestunud. Võlgnikule meeldib töötada taksojuhina ja sellepärast ei ole ta väga aktiivselt uut tööd otsinud.
4.Maakohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta ja andis võlgnikule võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult. AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja Coop Pank AS vaidlesid võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldajate arvates ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Selgitamist vajavad võlgniku tehtud kulutused ja sularahasissemaksed. Võlgnik seisukohta ei avaldanud.
5.Aktsiaselts Intrum Estonia teavitas 3. märtsil 2020 maakohut, et omandas Luminor Bank AS-ilt võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõude. Esimese astme kohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus lõpetas 15. juuni 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, vabastas usaldusisiku tema kohustustest, keeldus pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja avaldas selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohus leidis, et arvestades võlgade suurust ja võlausaldajatele kohustustest vabastamise perioodi jooksul tehtud makseid (perioodil 28. november 2018–27. november 2019 on võlgnik täitnud kohustusi 720 euro ulatuses), ei saa miinimumpalgaga töötamist pidada mõistlikuks tulutoova tegevusega tegelemiseks. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Maakohus heitis võlgnikule veel ette kulutusi hasartmängudele ja internetis reklaami ostmisele, mille arvel oleks maakohtu hinnangul saanud teha väljamakseid võlausaldajatele. Samuti seda, et võlgnik ei selgitanud tema pangakontole tehtud sularahasissemaksete päritolu. Seega rikkus võlgnik pahatahtlikult PankrS § 173 lg 3 sätestatut, mis on aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Maakohus viitas kohtupraktikale ja selgitas, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud kõigile võlgnikele, vaid ainult neile, kes kohustustest vabastamise menetluse kestel annavad endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13, p 10). Menetlus peab olema võlgniku jaoks distsiplineeriv. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et võlgnik ei soovinud tegelikult võlausaldajate nõudeid rahuldada. 2 (5)
Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Koos määruskaebusega esitas võlgnik uued tõendid (võlgniku Maksu- ja Tolliameti 2017–2019 tuludeklaratsioonid). Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määrus ebaõiglane, vastuolus pankrotiseaduse eesmärgiga ja rikub ka õigustatud ootuse põhimõtet. Maakohus rikkus uurimisprintsiipi ja selgitamiskohustust. Maakohus jättis arvestamata, et võlgnik on vene keelt kõnelev erihariduseta inimene, kelle väljavaated tööturul on kesised. Samuti asjaolu, et võlgnik on 2018. a usaldusisiku aruandes esitanud andmed töö otsimise kohta. Maakohtu etteheited tulu loovutamata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Viited võlgniku kulutustele ei ole asjakohased, sest need on tehtud mittearestitava tulu arvel. Sularaha sissemaksed näitavad võlgniku soovi näidata oma sissetulekuid tegelikus suuruses. Taksojuhina töötades teenib võlgnik enamuse sissetulekust sularahas. Maakohus ei põhjendanud vastavalt kohtupraktikale, miks tema arvates võlgnik rikkus PankrS § 173 nimetatud kohustusi. 13. aprilli 2018. a määruses maakohus võlgnikule süülist käitumist PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses ette ei heitnud, mistõttu on vaidlustatud määrus ka üllatuslik. Võlgniku sissetulekud on ajas kasvanud ja aruandekohustus on täidetud. Usaldusisik on väljamaksed võlausaldajatele teinud. Maakohtu telefoni teel antud selgitustest võlgnikule ei piisanud selgitamiskohustuse täitmiseks, kuna võlgnik on vene keelt kõnelev õigusteadmisteta isik. Usaldusisikule selgitusi ei edastatud.
8.Võlausaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse õiguslikku põhjendust (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659).
11.Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast võlgnikku tema pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega, kui esineb mõni PankrS §-s 173 sätestatud alus, siis ei pea kohus kaaluma võlgniku ja võlausaldajate huve, sest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
12.Võlgnikule olid teada võlausaldajate vastuväited ning tal oli võimalus esitada selgitused maakohtule kirjalikult. Vaatamata sellele võlgnik võlausaldajate vastuväidete osas seisukohta ei avaldanud. Määruskaebuses on võlgnik vastanud võlausaldajate väidetele, esitanud uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuna määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, siis on need lubatavad (TsMS § 662 lg 3).Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, sest maakohtu järeldus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi on õige. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samas on maakohus tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu ning ebaõigesti kohaldanud PankrS § 173 lg-t 3. Võttes aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud tuleb kohaldamisele PankrS § 173 lg 1. 3 (5)
PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, s.o sissetuleku osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (PankrS § 173 lg 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-ga 1).Tuvastatud asjaoludel oli 3. novembril 2014 kinnitatud lõpparuandes võlgniku võlgnevus võlausaldajate eest 147 337,75 eurot (I kd, tl 128-134).
27.novembri 2019. a aruande kohaselt töötab võlgnik Q ja W taksojuhina ja tema sissetulekuks on 500–600 eurot kuus. Võlgniku väitel meeldib talle see töö, mistõttu ei ole ta aktiivselt muud tööd otsinud. Perioodil 28. november 2018–27. november 2019 on võlgnik tasunud võlausaldajatele 720 eurot (II kd, tl 15). Kolleegium nõustub maakohtu poolt nendele asjaoludele antud hinnanguga, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui
7.detsembri 2018. a aruande kohaselt võlgnik informeeris usaldusisikut, et ta on kandideerinud erinevatele töökohtadele, siis viimases aruandes on võlgnik avaldanud, et talle meeldib see töö ja seetõttu ei ole ta ka aktiivselt tööd otsinud. Võlgniku sissetulekuks oli 2018. aasta aruande kohaselt 400–450 eurot kuus (II kd, tl 4). Muud tulud võlgnikul menetluse ajal puudusid (II kd, tl 74-84). Kolleegiumi hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on süüliselt, s.o vähemalt hooletusest VÕS § 104 lg 3 tähenduses, teeninud alammäära lähedast töötasu eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata. Kolleegium märgib, et kohustustest vabastamise võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sh tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Asjas tuvastatu kohaselt töötas võlgnik menetluse ajal alammäära lähedase töötasuga. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Praegusel juhul väidab võlgnik, et tema väljavaated tööturul on kesised, kuna ta on vene keelt kõnelev erihariduseta isik. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei anna põhjust, miks võlgnikult ei saaks nõuda, et ta töötaks miinimumtöötasust suurema töötasu eest. Võlgnik ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta on menetluse ajal käitunud heas usus ja lootuses saada tasuvamat tööd. Viimasest aruandest tulenevalt ei kavatsenudki võlgnik tasuvamat tööd leida.
13.3.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus rikkus uurimisprintsiipi ja selgitamiskohustust. Praegusel juhul oli võlgnikuks füüsiline isik, kuid talle oli määratud usaldusisikuks Martin Pärn, kes on vandeadvokaat ja pankrotihaldur. Seega oli võlgnikule kohtuga suhtlemisel abiks usaldusisik ning sellises olukorras on võlgnikul põhjendamatu väita, et talle kohtu poolt antud selgitused ei olnud piisavad. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 27). Usaldusisikule esitatud aruannete esitamise nõuded sisaldasid piisavalt selgitusi võlgniku kohustuste kohta (vt maakohtu 17. novembri 2017. a nõudekiri, 14. novembri 2018. a nõudekiri, 13. novembri 2019. nõudekiri; I kd, tl 151 ja pöördel; II kd, tl 1 ja pöördel, 13 ja pöördel).
13.4.Vaidlustatud määruses avaldatud maakohtu seisukoht ei ole üllatuslik. 13. aprilli 2018. a määruses leidis maakohus, et nõuete täitmine arvestatavas ulatuses puudub (I kd, tl 196-197). Seega oli PankrS § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus täitmata ning võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast ei olnud tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt. Samuti puudus vajadus tuvastada seda, kas esinevad PankrS § 175 lg-te 2 ja 4 järgsed võlgadest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 13). 4 (5)
13.5.Maakohus on kohustustest vabastamise asjaoludena välja toonud, et võlgnik on teinud kulutusi hasartmängudele ja teinud pangakontole sularaha sissemakseid. Selle kohta on võlgnik määruskaebuses selgitused andnud ning kolleegiumi hinnangul ei oma need asjaolud kohustustest vabastamise otsustamisel määravat tähtsust.
14.Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
16.Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada Riigikohtule määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.