Tsiviilasja number
2-10-57764
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Fred Fisker, Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2012, Tallinn
Tsiviilasi
O Ai hagi Pikkjalg OÜ vastu töötasu saamiseks
Tsiviilasja hing apellatsioonimenetluses
1491,27 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pikkjalg OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
08.02.2012, avalik kohtuistung Hageja: O A (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx, xxxxxxxx) Kostja: Pikkjalg OÜ (registrikood 11606266, aadress Kuninga 4, Tallinn), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse käik 19.04.2010 pöördus O A Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni (TVK) avaldusega Pikkjalg OÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks 2009. novembri eest 3 333,33 krooni (7x10000:21) (20.11.-30.11.2009), detsembri eest 10 000 krooni ja 2010. jaanuari eest 10 000 krooni. 09.11.2010 otsusega rahuldas TVK O Ai avalduse ja mõistis välja Pikkjalg OÜ-lt avaldaja kasuks töötasu 2009. novembri kuu eest 3 333,33 krooni, detsembri kuu summas 10 000 krooni ning 2010. jaanuari kuu eest 10 000 krooni, millest kaks esimest töötasu kuulusid ITVS § 27 lg 2 kohaselt viivitamatult täitmisele. 19.11.2010 esitas Pikkjalg OÜ Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras ja palus peatada hagi tagamise korras töövaidluskomisjoni viivitamatult täidetavaks tunnistatud summa 13 333,33 krooni täitmine. Harju Maakohtu 23.11.2010 määrusega rahuldati OÜ Pikkjalg taotlus täitmise peatamiseks. 28.12.2010 esitas O A kohtule hagiavalduse. Asjaolud ja hageja nõue Hageja palus hagiavalduses välja mõista kostjalt saamata jäänud kokkulepitud suuruses töötasu summas 23 333,33 krooni ehk 1491,27 eurot ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja palus võtta töövaidluskomisjoni menetluses esitatud tõendid tõenditena kohtu toimikusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O A töötajana ja Pikkjalg OÜ tööandjana 20.11.2009 töölepingu. Töölepingu p 4 kohaselt asus hageja tööle alates 20.11.2009. Hageja oli kostja juures tööl raamatupidajana ja tema peamiseks töökohustuseks oli raamatupidamise korraldamine. Hageja töötas kokkulepitud ametikohal ja tegi kokkulepitud tööd kuni 17.02.2010. Kuni 17.02.2010 oli kostja juhatuse liikmeks R L. Alates 17.02.2010 ei võimaldanud kostja uus juhatuse liige O B hagejal teha tööd ega andnud mingeid seaduslikke korraldusi töö tegemiseks. 27.02.2010 andis R L O Ble üle raamatupidamise algdokumendid. Vastav üleandmise akt oli koostatud hageja poolt. Raamatupidamise algdokumendid olid hageja valduses, üleandmise akti allkirjastasid R L ja O B. Üleandmise juures viibis ka hageja. Kuigi kostja ei pidanud kinni töölepingu lõpetamise korrast, nõustus hageja töölepingu lõpetamisega alates 01.02.2010 kostja algatusel. Kostja jättis hagejale maksmata töötasu perioodi 20.11.2009 kuni 31.01.2010 eest summas 23 333,33 krooni. Töölepingu p 13 kohaselt leppisid pooled kokku töötasu suuruses 10 000 krooni. Vastavalt kokkulepitule oli palgapäev töötatud kuule järgneva kuu 15-nes kuupäev. Seisuga 28.12.2010 ei ole kostja tööandjana täitnud töölepinguga kokkulepitud kohustusi. Kostja on ekslikult asunud seisukohale, et hageja ei teinud tööd ning tal ei ole õigust nõuda töötasu. Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud tõendid, millega on leidnud kinnitust töö tegemine- ettevõtte raamatupidamise korraldamine. Samuti on tõendatud, et raamatupidamise dokumendid on kostja juhatuse liikmele O B üle antud. Töövaidluskomisjon on õigesti tuvastanud töösuhte olemasolu ning välja mõistnud hageja kasuks saamata jäänud töötasu. Hageja on kostja suhtes käitunud heauskselt ja mõistvalt. Hageja ei esitanud nõuet saamata jäänud töötasu osas alates 01.02.2010 kuni 27.02.2010 (dokumentide üleandmiseni) ning ei nõua kostjalt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitamist rahas (TLS § 71) ega viivist töötasu maksmisega hilinemise eest. Samuti ei vaidlusta hageja töölepingu lõpetamist kostja algatusel TLS-s ettenähtud tingimusi rikkudes ega nõua hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. 20.06.2011 esitas hageja kohtule täiendavad selgitused. Hageja töötamise ajal Pikkjalg OÜ-s oli juhatuse liikmeks R L. E-maksuametile ei olnud tehtud volitusi hageja nimele, mistõttu hageja
koostatud deklaratsioonid esitas hageja Maksuametile R L nimelt. Pärast uue juhatuse liikme määramist muudeti juba esitatud deklaratsioonid uue juhatuse liikme poolt. Hageja esitas kohtule esialgsed hageja poolt koostatud ja Maksuametile esitatud deklaratsioonid. Kohtuistungil selgitas hageja, et deklaratsioonid olid nulldeklaratsioonid. 2010.a deklaratsiooni esitamise ajal oli kolm töötajat tööle võetud, selle perioodi eest palka ei makstud. Hagejat ei ole seal kirjas, kuna hagejal oli teine töökoht, kus deklareeriti sotsiaalmaksu. Mingeid raamatupidamisdokumente hagejalt ei nõutud. Kontakt O B oli ühepoolne. Hageja vormistas ainult neid dokumente, mida R L andis. Hagejale selgitati, kuidas tuleb deklareerida. Klubi avamiseks oli võetud laen. Nendest vahenditest ei jätkunud palkade maksmiseks. Hageja töö seisnes tarnijatele maksmises arvete alusel. Hageja vormistas dokumente, kulusid, mis olid tehtud sularahaga. Pärast koostas pearaamatut, mida pidas käsitsi, kuna arvutit ei olnud. Pearaamatu originaali jättis hageja enda kätte, kuna O B ei vastanud telefonile. Kassa väljamineku orderid on nummerdamata, kuna hageja lootis, et tuleb raamatupidamise programm ja hageja sisestab need sinna. Hageja töötas kostja juures, vormistas tehinguid, mis olid tehtud, raha keegi selle eest ei andnud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 20.11.2009 hageja ja kostja sõlmitud leping on näilik tehing, millega on püütud luua näilikult ettekujutus hageja töötamisest kostja juures raamatupidajana, eesmärgiga nõuda kostjalt pahausklikult ja alusetult töötasu maksmist. Hageja pole kunagi kostja juures tööl käinud, mistahes töökohustusi täitnud ega selle eest töötasu saanud. Nimetatud asjaolu tõendavad nii Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 21.07.2010 teatis selle kohta, et Põhja Maksu-ja Tollikeskuse andmetel ei ole kostja tasunud kinnipeetud tulumaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensionimakset ja sotsiaalmaksu ajavahemikul 20.11.2009 kuni 31.03.2010, kui ka Eesti Haigekassa 28.07.2010 väljastatud tõend selle kohta, et kostjal ei olnud perioodil 20.11.2009 kuni 31.03.2010 kehtiva ravikindlustusega hõlmatud isikuid. Juhul, kui hageja oleks kostja juures töötanud, siis oleks ta raamatupidajana ennast vähemalt Eesti Haigekassas registreerinud. Hageja seda teinud ei ole. Samuti ei ole hageja raamatupidajana esitanud maksudeklaratsioone. Seda tegi ühel korral kostja endine juhatuse liige ja ka see deklaratsioon on tühistatud. Hageja ei ole isegi oma töötasu deklareerinud, mis on tema kui raamatupidaja kohustuseks isegi juhul, kui kostja talle töötasu ei maksa. Hageja ei ole järelikult kostja juures raamatupidajana töötanud. Hageja on ise viidanud asjaolule, et vastavalt töölepingu punktile 9 kuulus hageja töökohustuste hulka ettevõtte raamatupidamise korraldamine. Hageja on kohustatud tõendama töötamist kostja raamatupidajana. Vastusena hageja 20.06.2011 esitatud täiendavatele seisukohtadele ja tõenditele esitas kostja 20.07.2011 kirjalikud seisukohad. Asjaolu, et hageja ei töötanud kostja juures, tõendab ka hageja enda poolt kohtule esitatud 2010. jaanuari kuu TSD vorm, millest nähtub, et deklareeritud on D T, J B ja V M töötasu. Hageja töötasu deklareeritud ei ole. Arusaamatu on hageja esitatud 20.11.2009 juhatuse liikme otsus olukorras, kus R L oli kostja ainukeseks juhatuse liikmeks ja samal päeval sõlmiti hagejaga väidetavalt tööleping. Samuti nähtub juhatuse liikme otsusest, et see on suunatud justkui kolmandale isikule, mis on samuti kostjale arusaamatu, sest ükski kolmas isik peale juhatuse liikme R L ei olnud õigustatud väidetavat töölepingut kostja nimel sõlmima. Asjaolu, et hageja oli märgitud kostja pangakonto kasutajaks ei tähenda hageja poolt väidetavate tööülesannete täitmist. See tõendab, et töölepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, sest kui hagejal oli ligipääs kostja pangakontole, siis miks ei täitnud hageja oma väidetavaid tööülesandeid ega tasunud töötajatele palka, deklareerinud makse jne. Hageja on märkinud, et ta ei ole oma palka deklareerinud sellepärast, et kostjal ei olnud palga maksmiseks raha. Lisaks sellele, et palga deklareerimata jätmisega juhul, kui hageja oleks tõepoolest kostja juures töötanud, on hageja rikkunud seadust, nähtub hageja poolt kohtule esitatud nummerdamata kassa väljamineku orderist,
et kostja on tasunud oma juhatuse liikmele R L 31.12.2009 raha summas 59 037 krooni, 31.01.2010 raha summas 219 923,30 krooni, 07.02.2010 raha summas 59 037 krooni, 28.02.2010 raha summas 62 774,60 krooni, märkides iga kord aluseks „Avansiaruanne“. Kostjal oli võimalik väljastada juhatuse liikmele perioodil 2009. detsember kuni 2010. veebruar kokku 394 234,90 krooni. Seega oli kostjal palga maksmiseks raha. Hageja 20.06.2011 kohtule esitatud dokumente ei ole kostja endine juhatuse liige R L uuele juhatuse liikmele akti alusel üle andnud. Seega hageja poolt esitatud dokumendid on võltsitud ja tagantjärgi koostatud. Kohtuistungil lisas kostja, et hageja väide, et tal on teine töökoht, kust makstakse maksu, ei ole usutav. Olukorras, kus on tehtud kassa orderid pärast töökohustuste täitmise lõpetamist, saab kostja teha järelduse, et kostjal tekib nõue hageja kui raamatupidaja vastu tagasinõudmiseks ja isikule, kes ei olnud äriühinguga seotud. Kuna uus juhatuse liige valiti 17.02.2010, on ettevõte raha ebaseaduslikult välja makstud. Kassa väljamineku order kajastab faktilist tegu ehk raha väljamaksmist. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi, mõistis Pikkjalg OÜ-lt O A kasuks 1491,27 eurot ja jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt hageja esitas töösuhte tõendamiseks juhatuse liikme 20.11.2009 otsuse; hageja ja kostja endise juhatuse liikme R L vahel 20.11.2009 sõlmitud töölepingu nr 2, mille punktides 4-8 tööandja ja töötaja leppisid kokku, et töötaja asub tööle 20.11.2009 katseajaga kaks kuud, katseaja viimane päev on 20.01.2010 ning töö tegemise koht on Tallinn, tööülesannete täitmise aeg (tööaeg) tööpäevadel 10.00-18.00, ametinimetus raamatupidaja. Hageja tööülesanneteks oli korraldada ettevõtte raamatupidamist vastavalt kehtestatud õigusaktidele ja heale raamatupidamise tavale; teha tööd vastavalt kehtestatud ametijuhendile ning Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ning töölepingu p 10 kohaselt töötaja pidi täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja tegevuse eesmärke silmas pidades. Töölepingu p 11 kohaselt oli töötaja kohustatud täitma tööülesandeid vajaliku hoolsusega; hoolsuse määr sõltus eelkõige töö iseloomust, töötaja ametialastest teadmistest ja oskustest ning väljaõppest. Töölepingu pooled leppisid kokku töötasu suuruses ühes kalendrikuus 10 000 krooni, millest arvestatakse maha seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu maksmise tähtaeg oli töötatud kuule järgneva kuu 15-nes kuupäev. Kostja esitas tehingu näilisuse tõendamiseks järgmised asjaolud ja tõendid: hageja pole kunagi kostja juures tööl käinud, mistahes töökohustusi täitnud ega selle eest töötasu saanud, mida tõendavad Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 21.07.2010 teatis, et kostja ei ole tasunud kinnipeetud tulumaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensionimakset ja sotsiaalmaksu ajavahemikul 20.11.2009 kuni 31.03.2010; Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 29.07.2010 teatis selle kohta, et Pikkjalg OÜ poolt on maksudeklaratsioonid vorm TDS esitanud elektroonselt ajavahemikul 20.11.2009 kuni 31.03.2010 V K (2009.a. septembri, oktoobri ja novembri eest), R L (2010.a jaanuari eest, tühistatud) ja O B (2009.a detsembri, 2010.a jaanuari ja veebruari eest); Haigekassa tõend selle kohta, et kostjal ei olnud perioodil 20.11.2009 kuni 31.03.2010 kehtiva ravikindlustusega hõlmatud isikuid, Vorm TSD periood 2009 oktoober kuni 2010 märts, milledest nähtuvalt makse ei ole deklareeritud. Hageja poolt kohtule 20.06.2011 esitatud pabereid ja dokumente ei ole kostja endine juhatuse liige R L uuele juhatuse liikmele 27.02.2010 vormistatud üleandmise aktiga üle andnud, mis tähendab, et hageja poolt esitatud dokumendid on võltsitud ja tagantjärgi koostatud. Hageja esitas oma töökohustuste täitmise tõendamiseks järgmised asjaolud ja tõendid: raamatupidamise korraldamiseks oli vajalik ligipääs kostja pangakontole, mida tõendab SEB pank Roosikrantsi harukontori, 09.12.2009.a. kasutaja O A õiguste ülevaade (TVK toimik, lk 28, toimik,
lk 56); OÜ Pikkjalg raamatupidamise algdokumentide üleandmise akti 27.02.2010.a. (TVK toimik, lk 29-40), mis oli koostatud hageja poolt; hageja poolt koostatud orderid (TVK toimik, lk 46-49), kassa väljamineku orderid (TVK toimik lk 50-53), avansiaruanded (TVK toimik, lk 54-56), ülekanded (TVK toimik, lk 57, 58); konto väljavõtted (TVK toimik, lk 59-64), vorm TSD koos lisaga (toimik, lk 52-53), pearaamat (toimik, lk 57-65); kassa väljamineku orderid, avansiaruanded, arved, raamatupidamise dokumendid, konto väljavõtted (toimik, lk 66-95). Töösuhte olemasolu kinnitab ka asjaolu, et O B on ametialaselt isiklikult suhelnud ka enne juhatuse liikmeks saamist hagejaga seoses Pikkjalg OÜ majandustegevusega, mida tõendavad O B hageja e-posti aadressilt 05.02.2010.a. saadetud elektronkiri ja e-kirja manusena kaasas olnud finantsaruanne (TVK toimik, lk 41-42). Hageja selgitas, et kuna äriühingus käis remont, siis tegi hageja tööd kodus. Algul tuli kulud dokumenteerida, käivet ei olnud, bilanssi ei teinud sest töösuhe lõppes ennem ära. Palka ei saanud, sest raha ei olnud. Kuna oli remont siis äriühingul olid ainult kulud. Hageja väitel oli tal teine töökoht, kust sotsiaalmaksu deklareeriti. Tunnistajana ülekuulatud R L kinnitas, et võttis hageja tööle ja hageja töötas raamatupidajana novembrist 2009 kuni 17.02.2010, täites raamatupidaja töökohustusi. Hageja korraldas raamatupidamist, koostas deklaratsioone, mida tunnistaja allkirjastas. Ametlikult olid tööle vormistatud raamatupidaja O A; 2010.a jaanuari lõpus administraator ja baarmen, kes töötasid viis päeva. Töötajatele palka ei makstud, ainult ehitajad said raha. Hageja väitel vabastati ta Pikkjalg OÜ-st tagantjärele, alates 01.02.2010. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Pearaamatust ja kassa väljamineku orderitest nähtub, et hageja tegi kandeid ja koostas nimetatud dokumente, kandis üle arveid läbi pankade, mis tähendab, et hageja oli lubatud raamatupidaja tööülesandeid täitma ja hageja tegi kostjale tööd. Esitatud tõenditele ja ülaltoodule tuginedes leidis kohus, et hageja töötas Pikkjalg OÜ-s raamatupidajana alates 20.11.2009 kuni 17.02.2010, täites raamatupidaja töökohustusi. Töölepingus leppisid pooled kokku, et töötaja töötasu ühes kalendrikuus oli 10 000 krooni. Kuna tõendamist leidis hageja töötamine kostja juures raamatupidajana ajavahemikul 20.11.2011 kuni 17.02.2011 ja kostja hagejale selle ajavahemiku eest töötasu maksnud ei ole, kuulub TLS § 28 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamatajäänud töötasu summas 1491,27 eurot (23 333, 33 krooni). Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja poolt TVK-le esitatud S R hagiavaldus Pikkjalg OÜ 12.02.2010 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks ja Harju Maakohtu kohtumäärus, kuna käesolevas asjas puudub vaidlus juhatuse liikmete volituste osas. Tulenevalt TSMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, jätta hageja nõue rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohus on menetlusnorme rikkudes ja tõendeid valesti hinnates jõudnud valele järeldusele. Maakohus ei ole analüüsinud kostja esitatud tõendeid. Kohus on küll nimetatud kostja esitatud tõendeid, kuid ei ole ühtegi neist analüüsinud. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvesta tunnistaja antud ütlust, et kostjal ei olnud rohkem töötajaid kui D T, J B ja V M.
Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu, et hageja 20.06.2011 esitatud paberid ja dokumendid on võltsitud, kuna kostja endine juhatuse liige R L ei ole uuele juhatuse liikmele 27.02.2010 vormistatud üleandmise aktiga neid üle andnud. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et pearaamatust ja kassa väljamineku orderitest nähtub, et hageja oli lubatud raamatupidaja tööülesandeid täitma ja hageja tegi kostjale tööd. Hageja ei ole tõendanud, et just tema on teostanud ülekandeid, koostanud dokumente jne. Hageja ei ole korraldanud kostja raamatupidamist, mis on väidetava töölepingu järgi hageja kohustuseks. Esitamata on deklaratsioonid ning deklareerimata maksud, tasumata palgad, jne. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et sõlmitud tööleping on näilik tehing, mille eesmärgiks on kostja varaliste huvide kahjustamine. Huvi selleks oli eelkõige kostja eelmisel juhatuse liikmel R L. Kuna R L tunneb juba üle 12 aasta hagejat, mida tõendavad R L antud ütlused, siis oli äärmiselt mugav sõlmida vana tuttavaga näilik tööleping, eesmärgiga nõuda kostjalt alusetult töötasu jne. Vastavalt TsÜS § 89 lg-le 2 on näiline tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei ole kostja kohustatud vastustajale töötasu maksma. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi esindaja ning vastustaja, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamisel. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et pooltevaheline tööleping on näilik leping TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Maakohus vastas kostja vastuväidetele, miks ta leiab, et poolte vahel oli töösuhe ning et tegemist ei olnud näiliku tehinguga. Kolleegium nõustub maakohtuga. Asjaolu, et kostja raamatupidamist ei korraldatud seaduses ettenähtud korras, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Oluline on, et pooltevahelise töösuhte olemasolu leidis tõendamist ning et hageja kokkulepitud töötasu ei saanud. Seega töötasu nõue oli põhjendatud ja seaduslik TLS § 28 lg 2 järgi. Apellandi väidetel jättis makohus analüüsimata kostja tõendid. Otsusest ilmneb, et maakohus võttis arvesse ka kostja poolt esitatud tõendeid ning ka asjaolu, et endine juhatuse liige Ruslan Lavrinenko ei andnud kõiki dokumente uuele juhatuse liikmele üle. Samas on maakohus põhjendatult hinnanud ka hageja tõendeid ning nende põhjal on jõudnud järeldusele, et faktiliselt täitis hageja kostja juures raamatupidaja tööülesandeid. Töövaidlusasja nr 9.4-2/1497-10 toimikust ilmneb, et hageja saatis 05.02.2010 elektrooniliselt Oksana Braginskajale Pikkjalg OÜ majandustegevuse aruande (TVK lk. 41-42). E-kirjale on hageja lisanud oma nime järgi „raamatupidaja”. Oksana Braginskajale anti üle Pikkjalg OÜ dokumentatsioon 27.02.2010, seega pidi ta olema teadlik, et raamatupidamisega tegeles hageja. Asjaolu, et hageja märgitud e-maili aadress ei kuulunud Oksana Braginskajale, tõendatud ei ole.
Kolleegium ei nõustu apellandiga, et hageja ei tõendanud, et tema koostas kostja juures raamatupidamisdokumente. Kohus on otsuses viidanud hageja koostatud orderitele, avansiaruannetele, pearaamatule ja teistele raamatupidamisdokumentidele, millised on esitatud töövaidluskomisjonile ja asuvad dokumentaalsete tõenditena TVK toimikus ( lk.29-40,46-65). Asjaolu, kas Ruslan Lavrinenko tundis eelnevalt hagejat või mitte, ei oma tähendust. Apellandi väidetel on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata tunnistaja Ruslan Lavrinenko ütlustega, et tal oli ainult kolm töötajat, so Diana Toptš, Jelena Blagotšinnova ja Vladimiras More. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Apellandi poolt viidatud 24.08.2011 kohtuistungil tunnistaja Ruslan Lavrinenko kinnitas, et hageja oli võetud tööle raamatupidajana ning ka täitis neid ülesandeid (t. 129-132). Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et apellandi väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.
Fred Fisker
Mare Merimaa
Ulvi Loonurm
Tsiviilasja number
2-10-57764
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Fred Fisker, Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2012, Tallinn
Tsiviilasi
O Ai hagi Pikkjalg OÜ vastu töötasu saamiseks
Tsiviilasja hing apellatsioonimenetluses
1491,27 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pikkjalg OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
08.02.2012, avalik kohtuistung Hageja: O A (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx, xxxxxxxx) Kostja: Pikkjalg OÜ (registrikood 11606266, aadress Kuninga 4, Tallinn), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse käik 19.04.2010 pöördus O A Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni (TVK) avaldusega Pikkjalg OÜ vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks 2009. novembri eest 3 333,33 krooni (7x10000:21) (20.11.-30.11.2009), detsembri eest 10 000 krooni ja 2010. jaanuari eest 10 000 krooni. 09.11.2010 otsusega rahuldas TVK O Ai avalduse ja mõistis välja Pikkjalg OÜ-lt avaldaja kasuks töötasu 2009. novembri kuu eest 3 333,33 krooni, detsembri kuu summas 10 000 krooni ning 2010. jaanuari kuu eest 10 000 krooni, millest kaks esimest töötasu kuulusid ITVS § 27 lg 2 kohaselt viivitamatult täitmisele. 19.11.2010 esitas Pikkjalg OÜ Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras ja palus peatada hagi tagamise korras töövaidluskomisjoni viivitamatult täidetavaks tunnistatud summa 13 333,33 krooni täitmine. Harju Maakohtu 23.11.2010 määrusega rahuldati OÜ Pikkjalg taotlus täitmise peatamiseks. 28.12.2010 esitas O A kohtule hagiavalduse. Asjaolud ja hageja nõue Hageja palus hagiavalduses välja mõista kostjalt saamata jäänud kokkulepitud suuruses töötasu summas 23 333,33 krooni ehk 1491,27 eurot ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja palus võtta töövaidluskomisjoni menetluses esitatud tõendid tõenditena kohtu toimikusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O A töötajana ja Pikkjalg OÜ tööandjana 20.11.2009 töölepingu. Töölepingu p 4 kohaselt asus hageja tööle alates 20.11.2009. Hageja oli kostja juures tööl raamatupidajana ja tema peamiseks töökohustuseks oli raamatupidamise korraldamine. Hageja töötas kokkulepitud ametikohal ja tegi kokkulepitud tööd kuni 17.02.2010. Kuni 17.02.2010 oli kostja juhatuse liikmeks R L. Alates 17.02.2010 ei võimaldanud kostja uus juhatuse liige O B hagejal teha tööd ega andnud mingeid seaduslikke korraldusi töö tegemiseks. 27.02.2010 andis R L O Ble üle raamatupidamise algdokumendid. Vastav üleandmise akt oli koostatud hageja poolt. Raamatupidamise algdokumendid olid hageja valduses, üleandmise akti allkirjastasid R L ja O B. Üleandmise juures viibis ka hageja. Kuigi kostja ei pidanud kinni töölepingu lõpetamise korrast, nõustus hageja töölepingu lõpetamisega alates 01.02.2010 kostja algatusel. Kostja jättis hagejale maksmata töötasu perioodi 20.11.2009 kuni 31.01.2010 eest summas 23 333,33 krooni. Töölepingu p 13 kohaselt leppisid pooled kokku töötasu suuruses 10 000 krooni. Vastavalt kokkulepitule oli palgapäev töötatud kuule järgneva kuu 15-nes kuupäev. Seisuga 28.12.2010 ei ole kostja tööandjana täitnud töölepinguga kokkulepitud kohustusi. Kostja on ekslikult asunud seisukohale, et hageja ei teinud tööd ning tal ei ole õigust nõuda töötasu. Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud tõendid, millega on leidnud kinnitust töö tegemine- ettevõtte raamatupidamise korraldamine. Samuti on tõendatud, et raamatupidamise dokumendid on kostja juhatuse liikmele O B üle antud. Töövaidluskomisjon on õigesti tuvastanud töösuhte olemasolu ning välja mõistnud hageja kasuks saamata jäänud töötasu. Hageja on kostja suhtes käitunud heauskselt ja mõistvalt. Hageja ei esitanud nõuet saamata jäänud töötasu osas alates 01.02.2010 kuni 27.02.2010 (dokumentide üleandmiseni) ning ei nõua kostjalt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitamist rahas (TLS § 71) ega viivist töötasu maksmisega hilinemise eest. Samuti ei vaidlusta hageja töölepingu lõpetamist kostja algatusel TLS-s ettenähtud tingimusi rikkudes ega nõua hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. 20.06.2011 esitas hageja kohtule täiendavad selgitused. Hageja töötamise ajal Pikkjalg OÜ-s oli juhatuse liikmeks R L. E-maksuametile ei olnud tehtud volitusi hageja nimele, mistõttu hageja
koostatud deklaratsioonid esitas hageja Maksuametile R L nimelt. Pärast uue juhatuse liikme määramist muudeti juba esitatud deklaratsioonid uue juhatuse liikme poolt. Hageja esitas kohtule esialgsed hageja poolt koostatud ja Maksuametile esitatud deklaratsioonid. Kohtuistungil selgitas hageja, et deklaratsioonid olid nulldeklaratsioonid. 2010.a deklaratsiooni esitamise ajal oli kolm töötajat tööle võetud, selle perioodi eest palka ei makstud. Hagejat ei ole seal kirjas, kuna hagejal oli teine töökoht, kus deklareeriti sotsiaalmaksu. Mingeid raamatupidamisdokumente hagejalt ei nõutud. Kontakt O B oli ühepoolne. Hageja vormistas ainult neid dokumente, mida R L andis. Hagejale selgitati, kuidas tuleb deklareerida. Klubi avamiseks oli võetud laen. Nendest vahenditest ei jätkunud palkade maksmiseks. Hageja töö seisnes tarnijatele maksmises arvete alusel. Hageja vormistas dokumente, kulusid, mis olid tehtud sularahaga. Pärast koostas pearaamatut, mida pidas käsitsi, kuna arvutit ei olnud. Pearaamatu originaali jättis hageja enda kätte, kuna O B ei vastanud telefonile. Kassa väljamineku orderid on nummerdamata, kuna hageja lootis, et tuleb raamatupidamise programm ja hageja sisestab need sinna. Hageja töötas kostja juures, vormistas tehinguid, mis olid tehtud, raha keegi selle eest ei andnud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 20.11.2009 hageja ja kostja sõlmitud leping on näilik tehing, millega on püütud luua näilikult ettekujutus hageja töötamisest kostja juures raamatupidajana, eesmärgiga nõuda kostjalt pahausklikult ja alusetult töötasu maksmist. Hageja pole kunagi kostja juures tööl käinud, mistahes töökohustusi täitnud ega selle eest töötasu saanud. Nimetatud asjaolu tõendavad nii Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 21.07.2010 teatis selle kohta, et Põhja Maksu-ja Tollikeskuse andmetel ei ole kostja tasunud kinnipeetud tulumaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensionimakset ja sotsiaalmaksu ajavahemikul 20.11.2009 kuni 31.03.2010, kui ka Eesti Haigekassa 28.07.2010 väljastatud tõend selle kohta, et kostjal ei olnud perioodil 20.11.2009 kuni 31.03.2010 kehtiva ravikindlustusega hõlmatud isikuid. Juhul, kui hageja oleks kostja juures töötanud, siis oleks ta raamatupidajana ennast vähemalt Eesti Haigekassas registreerinud. Hageja seda teinud ei ole. Samuti ei ole hageja raamatupidajana esitanud maksudeklaratsioone. Seda tegi ühel korral kostja endine juhatuse liige ja ka see deklaratsioon on tühistatud. Hageja ei ole isegi oma töötasu deklareerinud, mis on tema kui raamatupidaja kohustuseks isegi juhul, kui kostja talle töötasu ei maksa. Hageja ei ole järelikult kostja juures raamatupidajana töötanud. Hageja on ise viidanud asjaolule, et vastavalt töölepingu punktile 9 kuulus hageja töökohustuste hulka ettevõtte raamatupidamise korraldamine. Hageja on kohustatud tõendama töötamist kostja raamatupidajana. Vastusena hageja 20.06.2011 esitatud täiendavatele seisukohtadele ja tõenditele esitas kostja 20.07.2011 kirjalikud seisukohad. Asjaolu, et hageja ei töötanud kostja juures, tõendab ka hageja enda poolt kohtule esitatud 2010. jaanuari kuu TSD vorm, millest nähtub, et deklareeritud on D T, J B ja V M töötasu. Hageja töötasu deklareeritud ei ole. Arusaamatu on hageja esitatud 20.11.2009 juhatuse liikme otsus olukorras, kus R L oli kostja ainukeseks juhatuse liikmeks ja samal päeval sõlmiti hagejaga väidetavalt tööleping. Samuti nähtub juhatuse liikme otsusest, et see on suunatud justkui kolmandale isikule, mis on samuti kostjale arusaamatu, sest ükski kolmas isik peale juhatuse liikme R L ei olnud õigustatud väidetavat töölepingut kostja nimel sõlmima. Asjaolu, et hageja oli märgitud kostja pangakonto kasutajaks ei tähenda hageja poolt väidetavate tööülesannete täitmist. See tõendab, et töölepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, sest kui hagejal oli ligipääs kostja pangakontole, siis miks ei täitnud hageja oma väidetavaid tööülesandeid ega tasunud töötajatele palka, deklareerinud makse jne. Hageja on märkinud, et ta ei ole oma palka deklareerinud sellepärast, et kostjal ei olnud palga maksmiseks raha. Lisaks sellele, et palga deklareerimata jätmisega juhul, kui hageja oleks tõepoolest kostja juures töötanud, on hageja rikkunud seadust, nähtub hageja poolt kohtule esitatud nummerdamata kassa väljamineku orderist,
et kostja on tasunud oma juhatuse liikmele R L 31.12.2009 raha summas 59 037 krooni, 31.01.2010 raha summas 219 923,30 krooni, 07.02.2010 raha summas 59 037 krooni, 28.02.2010 raha summas 62 774,60 krooni, märkides iga kord aluseks „Avansiaruanne“. Kostjal oli võimalik väljastada juhatuse liikmele perioodil 2009. detsember kuni 2010. veebruar kokku 394 234,90 krooni. Seega oli kostjal palga maksmiseks raha. Hageja 20.06.2011 kohtule esitatud dokumente ei ole kostja endine juhatuse liige R L uuele juhatuse liikmele akti alusel üle andnud. Seega hageja poolt esitatud dokumendid on võltsitud ja tagantjärgi koostatud. Kohtuistungil lisas kostja, et hageja väide, et tal on teine töökoht, kust makstakse maksu, ei ole usutav. Olukorras, kus on tehtud kassa orderid pärast töökohustuste täitmise lõpetamist, saab kostja teha järelduse, et kostjal tekib nõue hageja kui raamatupidaja vastu tagasinõudmiseks ja isikule, kes ei olnud äriühinguga seotud. Kuna uus juhatuse liige valiti 17.02.2010, on ettevõte raha ebaseaduslikult välja makstud. Kassa väljamineku order kajastab faktilist tegu ehk raha väljamaksmist. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi, mõistis Pikkjalg OÜ-lt O A kasuks 1491,27 eurot ja jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt hageja esitas töösuhte tõendamiseks juhatuse liikme 20.11.2009 otsuse; hageja ja kostja endise juhatuse liikme R L vahel 20.11.2009 sõlmitud töölepingu nr 2, mille punktides 4-8 tööandja ja töötaja leppisid kokku, et töötaja asub tööle 20.11.2009 katseajaga kaks kuud, katseaja viimane päev on 20.01.2010 ning töö tegemise koht on Tallinn, tööülesannete täitmise aeg (tööaeg) tööpäevadel 10.00-18.00, ametinimetus raamatupidaja. Hageja tööülesanneteks oli korraldada ettevõtte raamatupidamist vastavalt kehtestatud õigusaktidele ja heale raamatupidamise tavale; teha tööd vastavalt kehtestatud ametijuhendile ning Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ning töölepingu p 10 kohaselt töötaja pidi täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja tegevuse eesmärke silmas pidades. Töölepingu p 11 kohaselt oli töötaja kohustatud täitma tööülesandeid vajaliku hoolsusega; hoolsuse määr sõltus eelkõige töö iseloomust, töötaja ametialastest teadmistest ja oskustest ning väljaõppest. Töölepingu pooled leppisid kokku töötasu suuruses ühes kalendrikuus 10 000 krooni, millest arvestatakse maha seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu maksmise tähtaeg oli töötatud kuule järgneva kuu 15-nes kuupäev. Kostja esitas tehingu näilisuse tõendamiseks järgmised asjaolud ja tõendid: hageja pole kunagi kostja juures tööl käinud, mistahes töökohustusi täitnud ega selle eest töötasu saanud, mida tõendavad Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 21.07.2010 teatis, et kostja ei ole tasunud kinnipeetud tulumaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensionimakset ja sotsiaalmaksu ajavahemikul 20.11.2009 kuni 31.03.2010; Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 29.07.2010 teatis selle kohta, et Pikkjalg OÜ poolt on maksudeklaratsioonid vorm TDS esitanud elektroonselt ajavahemikul 20.11.2009 kuni 31.03.2010 V K (2009.a. septembri, oktoobri ja novembri eest), R L (2010.a jaanuari eest, tühistatud) ja O B (2009.a detsembri, 2010.a jaanuari ja veebruari eest); Haigekassa tõend selle kohta, et kostjal ei olnud perioodil 20.11.2009 kuni 31.03.2010 kehtiva ravikindlustusega hõlmatud isikuid, Vorm TSD periood 2009 oktoober kuni 2010 märts, milledest nähtuvalt makse ei ole deklareeritud. Hageja poolt kohtule 20.06.2011 esitatud pabereid ja dokumente ei ole kostja endine juhatuse liige R L uuele juhatuse liikmele 27.02.2010 vormistatud üleandmise aktiga üle andnud, mis tähendab, et hageja poolt esitatud dokumendid on võltsitud ja tagantjärgi koostatud. Hageja esitas oma töökohustuste täitmise tõendamiseks järgmised asjaolud ja tõendid: raamatupidamise korraldamiseks oli vajalik ligipääs kostja pangakontole, mida tõendab SEB pank Roosikrantsi harukontori, 09.12.2009.a. kasutaja O A õiguste ülevaade (TVK toimik, lk 28, toimik,
lk 56); OÜ Pikkjalg raamatupidamise algdokumentide üleandmise akti 27.02.2010.a. (TVK toimik, lk 29-40), mis oli koostatud hageja poolt; hageja poolt koostatud orderid (TVK toimik, lk 46-49), kassa väljamineku orderid (TVK toimik lk 50-53), avansiaruanded (TVK toimik, lk 54-56), ülekanded (TVK toimik, lk 57, 58); konto väljavõtted (TVK toimik, lk 59-64), vorm TSD koos lisaga (toimik, lk 52-53), pearaamat (toimik, lk 57-65); kassa väljamineku orderid, avansiaruanded, arved, raamatupidamise dokumendid, konto väljavõtted (toimik, lk 66-95). Töösuhte olemasolu kinnitab ka asjaolu, et O B on ametialaselt isiklikult suhelnud ka enne juhatuse liikmeks saamist hagejaga seoses Pikkjalg OÜ majandustegevusega, mida tõendavad O B hageja e-posti aadressilt 05.02.2010.a. saadetud elektronkiri ja e-kirja manusena kaasas olnud finantsaruanne (TVK toimik, lk 41-42). Hageja selgitas, et kuna äriühingus käis remont, siis tegi hageja tööd kodus. Algul tuli kulud dokumenteerida, käivet ei olnud, bilanssi ei teinud sest töösuhe lõppes ennem ära. Palka ei saanud, sest raha ei olnud. Kuna oli remont siis äriühingul olid ainult kulud. Hageja väitel oli tal teine töökoht, kust sotsiaalmaksu deklareeriti. Tunnistajana ülekuulatud R L kinnitas, et võttis hageja tööle ja hageja töötas raamatupidajana novembrist 2009 kuni 17.02.2010, täites raamatupidaja töökohustusi. Hageja korraldas raamatupidamist, koostas deklaratsioone, mida tunnistaja allkirjastas. Ametlikult olid tööle vormistatud raamatupidaja O A; 2010.a jaanuari lõpus administraator ja baarmen, kes töötasid viis päeva. Töötajatele palka ei makstud, ainult ehitajad said raha. Hageja väitel vabastati ta Pikkjalg OÜ-st tagantjärele, alates 01.02.2010. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Pearaamatust ja kassa väljamineku orderitest nähtub, et hageja tegi kandeid ja koostas nimetatud dokumente, kandis üle arveid läbi pankade, mis tähendab, et hageja oli lubatud raamatupidaja tööülesandeid täitma ja hageja tegi kostjale tööd. Esitatud tõenditele ja ülaltoodule tuginedes leidis kohus, et hageja töötas Pikkjalg OÜ-s raamatupidajana alates 20.11.2009 kuni 17.02.2010, täites raamatupidaja töökohustusi. Töölepingus leppisid pooled kokku, et töötaja töötasu ühes kalendrikuus oli 10 000 krooni. Kuna tõendamist leidis hageja töötamine kostja juures raamatupidajana ajavahemikul 20.11.2011 kuni 17.02.2011 ja kostja hagejale selle ajavahemiku eest töötasu maksnud ei ole, kuulub TLS § 28 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamatajäänud töötasu summas 1491,27 eurot (23 333, 33 krooni). Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja poolt TVK-le esitatud S R hagiavaldus Pikkjalg OÜ 12.02.2010 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks ja Harju Maakohtu kohtumäärus, kuna käesolevas asjas puudub vaidlus juhatuse liikmete volituste osas. Tulenevalt TSMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, jätta hageja nõue rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohus on menetlusnorme rikkudes ja tõendeid valesti hinnates jõudnud valele järeldusele. Maakohus ei ole analüüsinud kostja esitatud tõendeid. Kohus on küll nimetatud kostja esitatud tõendeid, kuid ei ole ühtegi neist analüüsinud. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvesta tunnistaja antud ütlust, et kostjal ei olnud rohkem töötajaid kui D T, J B ja V M.
Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu, et hageja 20.06.2011 esitatud paberid ja dokumendid on võltsitud, kuna kostja endine juhatuse liige R L ei ole uuele juhatuse liikmele 27.02.2010 vormistatud üleandmise aktiga neid üle andnud. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et pearaamatust ja kassa väljamineku orderitest nähtub, et hageja oli lubatud raamatupidaja tööülesandeid täitma ja hageja tegi kostjale tööd. Hageja ei ole tõendanud, et just tema on teostanud ülekandeid, koostanud dokumente jne. Hageja ei ole korraldanud kostja raamatupidamist, mis on väidetava töölepingu järgi hageja kohustuseks. Esitamata on deklaratsioonid ning deklareerimata maksud, tasumata palgad, jne. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et sõlmitud tööleping on näilik tehing, mille eesmärgiks on kostja varaliste huvide kahjustamine. Huvi selleks oli eelkõige kostja eelmisel juhatuse liikmel R L. Kuna R L tunneb juba üle 12 aasta hagejat, mida tõendavad R L antud ütlused, siis oli äärmiselt mugav sõlmida vana tuttavaga näilik tööleping, eesmärgiga nõuda kostjalt alusetult töötasu jne. Vastavalt TsÜS § 89 lg-le 2 on näiline tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei ole kostja kohustatud vastustajale töötasu maksma. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi esindaja ning vastustaja, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamisel. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et pooltevaheline tööleping on näilik leping TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Maakohus vastas kostja vastuväidetele, miks ta leiab, et poolte vahel oli töösuhe ning et tegemist ei olnud näiliku tehinguga. Kolleegium nõustub maakohtuga. Asjaolu, et kostja raamatupidamist ei korraldatud seaduses ettenähtud korras, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Oluline on, et pooltevahelise töösuhte olemasolu leidis tõendamist ning et hageja kokkulepitud töötasu ei saanud. Seega töötasu nõue oli põhjendatud ja seaduslik TLS § 28 lg 2 järgi. Apellandi väidetel jättis makohus analüüsimata kostja tõendid. Otsusest ilmneb, et maakohus võttis arvesse ka kostja poolt esitatud tõendeid ning ka asjaolu, et endine juhatuse liige Ruslan Lavrinenko ei andnud kõiki dokumente uuele juhatuse liikmele üle. Samas on maakohus põhjendatult hinnanud ka hageja tõendeid ning nende põhjal on jõudnud järeldusele, et faktiliselt täitis hageja kostja juures raamatupidaja tööülesandeid. Töövaidlusasja nr 9.4-2/1497-10 toimikust ilmneb, et hageja saatis 05.02.2010 elektrooniliselt Oksana Braginskajale Pikkjalg OÜ majandustegevuse aruande (TVK lk. 41-42). E-kirjale on hageja lisanud oma nime järgi „raamatupidaja”. Oksana Braginskajale anti üle Pikkjalg OÜ dokumentatsioon 27.02.2010, seega pidi ta olema teadlik, et raamatupidamisega tegeles hageja. Asjaolu, et hageja märgitud e-maili aadress ei kuulunud Oksana Braginskajale, tõendatud ei ole.
Kolleegium ei nõustu apellandiga, et hageja ei tõendanud, et tema koostas kostja juures raamatupidamisdokumente. Kohus on otsuses viidanud hageja koostatud orderitele, avansiaruannetele, pearaamatule ja teistele raamatupidamisdokumentidele, millised on esitatud töövaidluskomisjonile ja asuvad dokumentaalsete tõenditena TVK toimikus ( lk.29-40,46-65). Asjaolu, kas Ruslan Lavrinenko tundis eelnevalt hagejat või mitte, ei oma tähendust. Apellandi väidetel on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata tunnistaja Ruslan Lavrinenko ütlustega, et tal oli ainult kolm töötajat, so Diana Toptš, Jelena Blagotšinnova ja Vladimiras More. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Apellandi poolt viidatud 24.08.2011 kohtuistungil tunnistaja Ruslan Lavrinenko kinnitas, et hageja oli võetud tööle raamatupidajana ning ka täitis neid ülesandeid (t. 129-132). Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et apellandi väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.
Fred Fisker
Mare Merimaa
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.