Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Menetluse käik Hageja OA pöördus 19.04.2010.a. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi: TVK) poole avaldusega POÜ vastu mõista välja saamata jäänud töötasu 2009.a. novembri kuu eest summas 3 333,33 krooni (7x10000:21) (20.11.-30.11.2009.a.), detsembri kuu eest summas 10 000 krooni ja 2010.a. jaanuari kuu eest summas 10 000 krooni. TVK rahuldas oma 09.11.2010.a. otsusega OA`i avalduse ja mõistis välja POÜ OA kasuks töötasu 2009.a. novembri kuu eest summas 3 333,33 krooni ja detsembri kuu eest summas 10 000 krooni ning 2010.a. jaanuari kuu eest summas 10 000 krooni, millest kaks esimest töötasu kuulusid ITVS § 27 lg 2 kohaselt viivitamatult täitmisele (toimik, lk 5-6, TVK toimik, lk 5-6). 19.11.2010.a. esitas POÜ kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina ja peatada hagi tagamise korras töövaidluskomisjoni poolt viivitamatult täidetavaks tunnistatud summa 13 333,33 krooni täitmine (toimik, lk 2-3) . Harju Maakohtu 23.11.2010.a. määrusega rahuldati OÜ P taotlus täitmise peatamiseks (toimik, lk 9-10). 23.11.2010.a. kohustas kohus OA esitama kohtule oma avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis (toimik, lk 11). 28.12.2010.a. esitas OA kohtule hagiavalduse (toimik, lk 15-17). 06.aprillist 2011.a on tsiviilasi kohtunik Geete Lahi menetluses. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt OA(hageja) töötajana ja POÜ (kostja) tööandjana, juhatuse liikme RL isikus, sõlmisid Tallinnas 20.11.2009.a. töölepingu. Töölepingu p 4 kohaselt asus hageja tööle alates 20.11.2009.a., tema ametinimetus oli raamatupidaja ning peamiseks töökohustuseks oli raamatupidamise korraldamine (töölepingu p 8 ja p 9). Hageja töötas kokkulepitud ametikohal ja tegi kokkulepitud tööd kuni 17.02.2010.a. Kuni 17.02.2010 oli kostja juhatuse liige RL. Alates 17.02.2010.a. ei võimaldanud kostja uus juhatuse liige OB hagejal teha tööd ega andnud mingeid seaduslikke korraldusi töö tegemiseks. 27.02.2010.a. andis RL OB üle raamatupidamise algdokumendid. Vastav üleandmise akt oli koostatud hageja poolt. Raamatupidamise algdokumendid olid hageja valduses, üleandmise akti allkirjastasid RL ja OB. Üleandmise juures viibis ka hageja. Kuigi kostja ei pidanud kinni töölepingu lõpetamisest ja korrast, nõustus hageja töölepingu lõpetamisega alates 01.02.2010.a. kostja algatusel. Kostja jättis hagejale maksmata töötasu perioodi 20.11.2009 kuni 31.01.2010.a. eest summas 23 333,33 krooni. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja 19.04.2010.a. avalduse täielikult, mõistes kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 23 333,33 krooni. Kostja sellega ei nõustunud. Töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) § 28 lg 1 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töötajale töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal töötasu. Töölepingu p 13 kohaselt leppisid pooled kokku töötasu suuruses 10 000 krooni. Vastavalt kokkulepitule oli palgapäev töötatud kuule järgneva kuu 15-nes kuupäev. Seisuga 28.12.2010.a. ei ole kostja tööandjana täitnud töölepinguga kokkulepitud kohustusi. Kostja ei ole kinnitanud, et oleks hagejale maksnud töötasu. Kostja on ekslikult asunud seisukohale, et hageja ei ole teinud tööd ning seega ei ole hagejal õigus nõuda töötasu. Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud tõendid, millega on leidnud kinnitust töö tegemine- ettevõtte raamatupidamise korraldamine. Samuti on tõendatud, et raamatupidamise dokumendid on kostja juhatuse liikmele OB üle antud. Töövaidluskomisjon on õigesti tuvastanud töösuhte olemasolu ning välja mõistnud hageja kasuks saamata jäänud töötasu. Hageja on kostja suhtes käitunud heauskselt ja mõistvalt: hageja ei esitanud nõuet saamata jäänud töötasu kohta alates 01.02.2010 kuni 27.02.2010 (dokumentide üleandmiseni); hageja ei nõua kostjalt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitamist rahas (TLS § 71); hageja ei esita kostjale nõuet viivitusintresside saamiseks töötasu maksmisega hilinemise eest.

Samuti ei vaidlustanud hageja töölepingu lõpetamist kostja algatusel TLS-s ettenähtud tingimusi rikkudes ega nõua hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hageja palus hagiavalduses välja mõista kostjalt saamata jäänud kokkulepitud suuruses töötasu summas 23 333,33 krooni ehk 1491,27 eurot, kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja palus võtta töövaidluskomisjoni menetluses esitatud tõendid tõenditena kohtu toimikusse. 20.06.2011.a. esitas hageja kohtule täiendavad selgitused (toimik, lk 51). Hageja töötamise ajal POÜ-s oli juhatuse liikmeks RL. E-maksuametile ei olnud tehtud volitusi hageja nimele, mistõttu hageja poolt koostatud deklaratsioonid esitas hageja Maksuametile RL nimelt. Pärast uue juhatuse liikme määramist muudeti juba esitatud deklaratsioonid uue juhatuse liikme poolt. Hageja esitas kohtule esialgsed hageja poolt koostatud ja Maksuametile esitatud deklaratsioonid. Kohtuistungil seletas hageja, et deklaratsioonid olid nulldeklaratsioonid. 2010.a. deklaratsiooni esitamise ajal oli kolm töötajat tööle võetud, selle perioodi eest palka ei makstud. Hagejat ei ole seal kirjas, kuna hagejal oli teine töökoht, kust deklareeriti sotsiaalmaksu. Mingeid raamatupidamise dokumente hagejalt ei nõutud. Kontakt OB oli ühepoolne. Hageja vormistas ainult neid dokumente, mida RL andis. Hagejale selgitati, kuidas tuleb deklareerida. Klubi avamiseks oli võetud laen. Nendest vahenditest ei jätkunud palkade maksmiseks. Hageja töö seisnes tarnijatele maksmises arvete alusel. Hageja vormistas dokumente, kulusid, mis olid tehtud sularahaga. Pärast koostas pearaamatut, mida pidas käsitsi, kuna arvutit ei olnud. Pearaamatu originaali jättis hageja enda kätte, kuna OB ei vastanud telefonile. Kassa väljamineku orderid on nummerdamata, kuna hageja lootis, et tuleb raamatupidamise programm ja hageja sisestab need sinna. Hageja töötas kostja juures, vormistas tehinguid, mis olid tehtud, raha keegi selle eest ei andnud. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. 20.11.2009 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, millega on püütud luua näilikult ettekujutus hageja töötamisest kostja juures raamatupidajana, eesmärgiga nõuda kostjalt pahausklikult ja alusetult töötasu maksmist. Hageja pole kunagi kostja juures tööl käinud, mistahes töökohustusi täitnud ega selle eest töötasu saanud. Nimetatud asjaolu tõendavad nii Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 21.07.2010 teatis selle kohta, et Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse andmetel ei ole kostja tasunud kinnipeetud tulumaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensionimakset ja sotsiaalmaksu ajavahemikul 20.11.2009 kuni 31.03.2010 (selle perioodi sisse mahub ka ajavahemik, kui hageja väidetavalt töötas kostja juures), kui ka Eesti Haigekassa 28.07.2010 väljastatud tõend selle kohta, et kostjal ei olnud perioodil 20.11.2009 kuni 31.03.2010 kehtiva ravikindlustusega hõlmatud isikuid. Juhul, kui hageja oleks kostja juures töötanud, siis oleks ta raamatupidajana ennast vähemalt Eesti Haigekassas registreerinud. Hageja seda teinud ei ole. Samuti ei ole hageja raamatupidajana esitanud maksudeklaratsioone. Seda tegi ühel korral kostja endine juhatuse liige ja ka see deklaratsioon on tühistatud. Hageja ei ole isegi oma töötasu deklareerinud, mis on tema kui raamatupidaja kohustuseks isegi juhul, kui kostja talle töötasu ei maksa. Hageja ei ole järelikult kostja juures raamatupidajana töötanud. Hageja on ise viidanud asjaolule, et vastavalt töölepingu punktile 9 kuulus hageja töökohustuste hulka ettevõtte raamatupidamise korraldamine. Raamatupidamise korraldamise mõiste avab RPS § 4 jj. Hageja on kohustatud tõendama töötamist kostja raamatupidajana. Vastusena hageja 20.06.2011.a. esitatud täiendavatele seisukohtadele ja tõenditele esitas kostja 20. juulil 2011.a. oma kirjalikud seisukohad (toimik, lk 98-99). Kostja märkis, et asjaolu, et hageja ei töötanud kostja juures tõendab ka hageja enda poolt kohtule esitatud 2010 jaanuari kuu TSD vorm, millest nähtub, et deklareeritud on DT, JB ja VM töötasu. Hageja töötasu deklareeritud ei ole. Arusaamatu on hageja poolt esitatud 20.11.2009 juhatuse liikme otsus olukorras, kus RL oli kostja ainukeseks juhatuse liikmeks ja samal päeval sõlmiti hagejaga väidetavalt tööleping. Samuti nähtub

juhatuse liikme otsusest, et see on suunatud justkui kolmandale isikule, mis on samuti kostjale arusaamatu, sest ükski kolmas isik peale juhatuse liikme RL ei olnud õigustatud väidetavat töölepingut kostja nimel sõlmima. Asjaolu, et hageja oli märgitud kostja pangakonto kasutajaks ei tähenda hageja poolt väidetavate tööülesannete täitmist. See tõendab veelkord, et töölepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, sest kui hagejal oli ligipääs kostja pangakontole, siis miks ei täitnud hageja oma väidetavaid tööülesandeid ega tasunud töötajatele palka, deklareerinud makse jne. Hageja on märkinud, et ta ei ole oma palka deklareerinud sellepärast, et kostjal ei olnud palga maksmiseks raha. Lisaks sellele, et palga deklareerimata jätmisega juhul, kui hageja oleks tõepoolest kostja juures töötanud, on hageja rikkunud seadust, nähtub hageja poolt kohtule esitatud nummerdamata kassa väljamineku orderist, et kostja on tasunud oma juhatuse liikmele RL 31.12.2009 raha summas 59 037 krooni, 31.01.2010 raha summas 219 923,30 krooni, 07.02.2010 raha summas 59 037 krooni, 28.02.2010 raha summas 62 774,60 krooni, märkides iga kord aluseks „Avansiaruanne“. Kostjal oli võimalik väljastada juhatuse liikmele perioodil 2009 detsember kuni 2010 veebruar kokku 394 234,90 krooni. Seega oli kostjal palga maksmiseks raha. Hageja 20.06.2011.a. kohtule esitatud dokumente ei ole kostja endine juhatuse liige RL uuele juhatuse liikmele akti alusel üle andnud. Seega hageja poolt esitatud dokumendid on võltsitud ja tagantjärgi koostatud. Kohtuistungil lisas kostja, et hageja väide, et tal on teine töökoht, kust makstakse maksu, ei ole usutav. Olukorras, kus on tehtud kassa orderid pärast töökohustuste täitmise lõpetamist, saab kostja teha järelduse, et kostjal tekib nõue hageja kui raamatupidaja vastu tagasinõudmiseks ja isikule, kes ei olnud äriühinguga seotud. Kuna uus juhatuse liige valiti 17.02.2010.a., on ettevõte raha ebaseaduslikult välja makstud. Kassa väljamineku order kajastab faktilist tegu ehk raha välja maksmist. Kohtuotsuse põhjendused Töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Hageja väitel töötas ta 20. novembrist 2009.a. kuni 17.02.2010.a. kostja juures raamatupidajana, täites raamatupidaja töökohustusi. Hageja esitas töösuhte tõendamiseks juhatuse liikme 20.11.2009.a. otsuse (TVK toimik, lk 24, toimik, lk 25); hageja (töötaja) ja kostja endise juhatuse liikme RL(tööandja esindaja) vahel 20.11.2009.a. sõlmitud töölepingu nr 2 (TVK toimik, lk 17-18) mille punktides 4-8 tööandja ja töötaja leppisid kokku, et töötaja asub tööle 20.11.2009.a. katseajaga kaks kuud, katseaja viimane päev on 20.01.2010.a., töö tegemise koht on Tallinn, tööülesannete täitmise aeg (tööaeg) tööpäevadel 10.00-18.00, ametinimetus raamatupidaja. Hageja tööülesanneteks oli korraldada ettevõtte raamatupidamist vastavalt kehtestatud õigusaktidele ja heale raamatupidamise tavale; teha tööd vastavalt kehtestatud ametijuhendile ning Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Töölepingu p 10 kohaselt töötaja pidi täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja tegevuse eesmärke silmas pidades. Töölepingu p 11 kohaselt oli töötaja kohustatud täitma tööülesandeid vajaliku hoolsusega; hoolsuse määr sõltus eelkõige töö iseloomust, töötaja ametialastest teadmistest ja oskustest ning väljaõppest. Töölepingu pooled leppisid kokku töötasu suuruses ühes kalendrikuus 10 000 krooni, millest arvestatakse maha seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu maksmise tähtaeg (palgapäev) oli töötatud kuule järgneva kuu 15-nes kuupäev. Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, millega on püütud luua näilikult ettekujutus hageja töötamisest kostja juures raamatupidajana, eesmärgiga nõuda kostjalt pahauskselt ja alusetult töötasu maksmist.

TsÜS § 89 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta muljet tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilisust peab tõendama pool, kes sellele asjaolule tugineb. Kostja esitas tehingu näilisuse tõendamiseks järgmised asjaolud ja tõendid: hageja pole kunagi kostja juures tööl käinud, mistahes töökohustusi täitnud ega selle eest töötasu saanud, mida tõendavad Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 21.07.2010.a. teatis, et kostja ei ole tasunud kinnipeetud tulumaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensionimakset ja sotsiaalmaksu ajavahemikul 20.11.2009 kuni 31.03.2010 (toimik, lk 30); Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 29.07.2010.a. teatis selle kohta, et POÜ poolt on maksudeklaratsioonid vorm TDS esitanud elektroonselt ajavahemikul 20.11.2009 kuni 31.03.2010 VK (2009.a. septembri, oktoobri ja novembri eest), RL(2010.a. jaanuari eest, tühistatud) ja OB(2009.a. detsembri, 2010.a. jaanuari ja veebruari eest) (toimik, lk 31); Haigekassa tõend selle kohta, et kostjal ei olnud perioodil 20.11.2009 kuni 31.03.2010 kehtiva ravikindlustusega hõlmatud isikuid (toimik, lk 32), Vorm TSD periood 2009.oktoober kuni 2010.a. märts, milledest nähtuvalt makse ei ole deklareeritud (toimik, lk 39-44). Hageja poolt kohtule 20.06.2011.a. esitatud pabereid ja dokumente ei ole kostja endine juhatuse liige RL uuele juhatuse liikmele 27.02.2010 vormistatud üleandmise aktiga (toimik, lk 101-112) üle andnud, mis tähendab, et hageja poolt esitatud dokumendid on võltsitud ja tagantjärgi koostatud. Hageja esitas oma töökohustuste täitmise tõendamiseks järgmised asjaolud ja tõendid: raamatupidamise korraldamiseks oli vajalik ligipääs kostja pangakontole, mida tõendab SEB pank Roosikrantsi harukontori, 09.12.2009.a. kasutaja OA õiguste ülevaade (TVK toimik, lk 28, toimik, lk 56); OÜ P raamatupidamise algdokumentide üleandmise akti 27.02.2010.a. (TVK toimik, lk 29-40), mis oli koostatud hageja poolt; hageja poolt koostatud orderid (TVK toimik, lk 46-49), kassa väljamineku orderid (TVK toimik lk 50-53), avansiaruanded (TVK toimik, lk 54-56), ülekanded (TVK toimik, lk 57, 58); konto väljavõtted (TVK toimik, lk 59-64), vorm TSD koos lisaga (toimik, lk 52-53), pearaamat (toimik, lk 57-65); kassa väljamineku orderid, avansiaruanded, arved, raamatupidamise dokumendid, konto väljavõtted (toimik, lk 66-95). Töösuhte olemasolu kinnitab ka asjaolu, et OB on ametialaselt isiklikult suhelnud ka enne juhatuse liikmeks saamist hagejaga seoses POÜ majandustegevusega, mida tõendavad OB hageja e-posti aadressilt 05.02.2010.a. saadetud elektronkiri ja e-kirja manusena kaasas olnud finantsaruanne (TVK toimik, lk 41-42). Hageja selgitas, et kuna äriühingus käis remont, siis tegi hageja tööd kodus. Algul tuli kulud dokumenteerida, käivet ei olnud, bilanssi ei teinud sest töösuhe lõppes ennem ära. Palka ei saanud, sest raha ei olnud. Kuna oli remont siis äriühingul olid ainult kulud. Hageja väitel oli tal teine töökoht, kust sotsiaalmaksu deklareeriti. Tunnistajana ülekuulatud RL kinnitas, et võttis hageja tööle ja hageja töötas raamatupidajana novembrist 2009.a. kuni 17.02.2010.a., täites raamatupidaja töökohustusi (korjas tšekke, maksis arveid, deklareeris makse). Hageja korraldas raamatupidamist. Deklaratsioonid koostas hageja, tunnistaja allkirjastas ja hageja esitas. Ametlikult oli vormistatud raamatupidaja OA; 2010.a. jaanuari lõpus administraator ja baarmen, kes töötasid viis päeva. Töötajatele palka ei makstud, ainult ehitajad said raha. Hageja väitel vabastati ta POÜ-st tagantjärele, 01. veebruarist 2010.a. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Pearaamatust ja kassa väljamineku orderitest nähtub, et hageja tegi kandeid ja koostas nimetatud dokumente, kandis üle arveid läbi pankade, mis tähendab et hageja oli lubatud raamatupidaja tööülesandeid täitma ja hageja tegi kostjale tööd.

Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja töötas POÜ-s raamatupidajana alates 20.11.2009.a. kuni 17.02.2010.a., täites raamatupidaja töökohustusi. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt lepingule. Töölepingus leppisid pooled kokku, et töötaja töötasu ühes kalendrikuus oli 10 000 krooni. TLS § 15 lg 2 p 1 kohustab töötajat tegema kokkulepitud tööd ja TLS § 28 lg 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, mis arvutatakse ja makstakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Kuna kohtus leidis tõendamist hageja töötamine kostja juures raamatupidajana ajavahemikul 20.11.2011.a kuni 17.02.2011.a., kostja hagejale selle ajavahemiku eest töötasu maksnud ei ole, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamatajäänud töötasu summas 1491,27 eurot (23 333, 33 krooni). Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja 1491,27 eurot. Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja poolt TVK-le esitatud SR hagiavaldus POÜ 12. veebruari 2010 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks ja Harju Maakohtu kohtumäärus (TVK, lk 68-76), kuna käesolevas asjas puudub vaidlus juhatuse liikmete volituste osas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TSMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.